2-14-55036/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2015.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-55036

Tsiviilasi

Korteriühistu

XXXhagi

XXXvastu

nõude

tunnustamiseks XXXpankrotimenetluses. Tsiviilasja

hind 3 500.00 eurot.

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht

XXX)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (e-

post menetlus@reinmaa.ee)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann (e-post

menetlus@leppik.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja

mõista XXX välja Korteriühistu XXX menetluskulud summas 1 012.44 eurot.

Jätta

rahuldamata

Korteriühistu

XXX

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks 313.50 euro ulatuses.

2. Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt,

määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Korteriühistult XXX välja XXX menetluskulud summas 567.00 eurot. Jätta

rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 172.80 euro

ulatuses.

3. Tasaarvestada Korteriühistu XXX ja XXX vastastikused kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXX välja

Korteriühistu XXX kasuks menetluskulud summas 445.44 eurot.

4. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus jätnud 31.03.2015.a otsusega

kahes kohtuastmes kantud menetluskuludest 45 % hageja ja 55 % kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohtu 31.03.2015.a otsus jõustus 01.05.2015.a.

Kostja esitas 21.05.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusele

on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise

esindaja tasust 1 344.00 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 1 644.00 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista

45 % XXX poolt kantud kuludest, s.o 739.80 eurot. Ühtlasi palub kostja määrata

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Ka esindajale

makstud tasu, s.o 140.00 eurot tunnis (lisandub käibemaks), on ebamõistlikult suur.

Hageja esitas 01.06.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusele

on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise

esindaja tasust 2 110.80 eurot (sh käibemaks) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust

summas 300.00 eurot, s.o kokku 2 410.80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 55 %

Korteriühistu XXX poolt kantud kuludest, s.o 1 325.94 eurot. Ühtlasi palub hageja määrata

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulude kindlaksmääramisel

on kulud arvestatud käibemaksuga. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega.

Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ning osaliselt kantud

teises kohtumenetluses (tsiviilasi 2-12-43824).

Kohtu põhjendused

TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Esmalt analüüsib kohus kostja kantud kulusid.

Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 344.00 eurot (sh käibemaks)

ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 1

644.00 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1

kohaselt kuulus käesolevas tsiviilasjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv

300.00 eurot. Seega on kostja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et kostja kasutas esindaja

teenust kokku 8 tundi. Esindaja teenust kasutas kostja alljärgnevalt:

• 24.09.2014.a hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine hagile (1,75 h);

• 26.09.2014.a vastuse täiendamine ja kohtule edastamine (0,5 h);

• 14.11.2014.a hageja vastuste analüüs, kostja tõendite analüüs, lõplike seisukohtade

koostamine (1,75 h);

• 17.11.2014.a seisukohtade täiendamine ja kohtule edastamine (0,5 h);

• 06.01.2015.a kohtuotsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine (1,5 h);

• 07.01.2015.a apellatsioonkaebuse koostamine (1,5 h);

• 08.01.2015.a apellatsioonkaebuse täiendamine ja kohtule edastamine (0,5 h).

Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on

kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et kostja esindaja oleks teinud tarbetuid

kulutusi või kulutanud põhjendamatult aega. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus

seega põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla

õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Kohus

selgitab seega, et kohtul tuleb muuhulgas hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud

on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Leppik &

Partnerid OÜ vandeadvokaat Anne Värvimann osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga

168.00 eurot (käibemaksuga). Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust

ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva

tsiviilasja keerukust ja kestvust, on vandeadvokaadi Anne Värvimann tunnitasu 168.00 eurot

(käibemaksuga),

kohtu

hinnangul

põhjendamatu.

Riigikohtu

praktika

kohaselt

on

vandeadvokaadi mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120.00

eurot (käibemaksuga) (Riigikohtu 01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kohus,

arvestades vandeadvokaadi Anne Värvimann kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust ning

käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud lugeda mõistlikuks kostja esindajatasu suuruseks 120.00 eurot tunnis

(käibemaksuga).

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 8 h ulatuses, summas

1 260.00 eurot (300.00 + 8 * 120.00). Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 31.03.2015.a

otsusega jätnud menetluskulud 45 % ulatuses hageja ja 55 % ulatuses kostja kanda, siis 45 % 1

260.00 eurost on 567.00 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb

rahuldamata summas 172.80 eurot (taotletud summa 739.80 eurot – taotluse rahuldatud osa

567.00 eurot).

Järgnevalt analüüsib kohus hageja kantud kulusid.

Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 110.80 eurot (sh käibemaks)

ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 2 410.80

eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus

käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 300.00 eurot. Seega on

hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 17,59 tundi.

Esindaja teenust kasutas hageja alljärgnevalt:

• 26.06.2014.a pankrotimenetluses nõuetega tutvumine, nõuete kaitsmine (1,75 h);

• 03.07.2014.a koosoleku protokolliga tutvumine, kliendile kokkuvõtte koostamine (1,75

h);

• 24.07.2014.a hagiavalduse koostamine (4 h);

• 01.10.2014.a XXX võlausaldajate koosolekul osalemine (1,25 h);

• 01.10.2014.a kostja vastuse analüüs, täiendavate tõendite ja selgituste päring kliendile

(0,75 h);

• 08.10.2014.a vastuse koostamine kostja vastusele (1,75 h);

• 08.01.2015.a apellatsioonkaebusega tutvumine (0,83 h);

• 28.01.2015.a vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (2,67 h);

• 06.03.2015.a kohtunõude analüüs, vastuse koostamine (0,75 h);

• 24.03.2015.a seisukoha kujundamine vastavalt kohtunõudele (2,09 h).

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud kolm kuluartiklit (s.o 26.06.2014.a pankrotimenetluses

nõuetega tutvumine, nõuete kaitsmine (1,75 h), 03.07.2014.a koosoleku protokolliga

tutvumine, kliendile kokkuvõtte koostamine (1,75 h) ja 01.10.2014.a XXX võlausaldajate

koosolekul osalemine (1,25 h)), on seostud tsiviilasjaga 2-12-43824 (XXX pankrotimenetlus)

ning nimetatud kulud on hageja poolt kandnud tsiviilasjas nr 2-12-43824, mitte käesolevas

kohtumenetluses. Kohus jätab seega nimetatud osas hageja avalduse rahuldamata. Ülejäänud

hageja esindaja kulud on olnud põhjendatud ning käesoleva tsiviilasja keerukusega kooskõlas.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ

vandeadvokaat Armand Reinmaa osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120.00 eurot

(käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on vandeadvokaadi

Armand Reinmaa tunnitasu 120.00 eurot (käibemaksuga), kohtu hinnangul põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 12,84 h ulatuses, summas 1

840.80 eurot (300.00 + 12,84 * 120.00). Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 31.03.2015.a

otsusega jätnud menetluskulud 45 % ulatuses hageja ja 55 % ulatuses kostja kanda, siis 55 % 1

840.80 eurost on 1 012.44 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb

rahuldamata summas 313.50 eurot (taotletud summa 1 325.94 eurot – taotluse rahuldatud osa 1

012.44 eurot).

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja

ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse

tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 445.44 eurot

(1 012.44 – 567.00).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Sonntak

kohtunik