3-15-586/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm

26. august 2015, Jõhvi 3-15-586 A.K`i. (K.) kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni 20. jaanuari 2015. a otsuse ja peadirektori 12. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 1.9-13/24-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks esitada kaebaja teenistusastme ülendamisele Kaebaja – A.K. Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Tiina Prunn Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. septembril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-586

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektor kinnitas 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 1.1-1/334 teenistusastme ülendamise korra (tl 5).

2. PPA Ida prefektuuri prefekt moodustas 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 1.1-3/56 PPA Ida prefektuuri politseiametnike teenistusastme ülendamise läbiviimiseks Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni (tl 34).

3. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna juht politseileitnant Kalle Kuusik teavitas

9. jaanuaril 2015 A.K.i sellest, et Jõhvi politseijaoskond on toetanud tema ülendamist ja edastanud nõusoleku ülendamise komisjonile läbivaatamiseks ning lõpliku otsuse kinnitamiseks (tl 9).

4. PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon otsustas 20. jaanuaril 2015 mitte toetada A. K. teenistusastme ülendamist. Komisjon leidis, et ametnike osas, kes on oma tegevusega andnud alust kuriteo kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks ei ole võimalik võtta seisukohta laitmatu teenistuse osas enne kohtumenetluse lõppu (tl 11). PPA Ida personalitalituse juhataja teavitas 23. jaanuaril 2015 A. K.i sellest, et Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon ei toetanud tema teenistusastme ülendamist (tl 10).

5. A. K. esitas 30. jaanuaril 2015 PPA-le vaide, mille kohaselt ta ei nõustu Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni otsusega.

6. PPA peadirektor jättis 12. veebruari 2015. a vaideotsusega nr 1.9-13/24-1 A. K. vaide rahuldamata (tl 12).

7. A. K. esitas 11. märtsil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tühistada PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni 20. jaanuari 2015. a otsuse ja peadirektori 12. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 1.9-13/24-1 ning kohustada PPA-d esitama kaebaja teenistusastme ülendamisele (tl 3-4).

8. Tallinna Halduskohus andis 16. märtsi 2015. a määrusega A. K. kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule (tl 20). Tartu Halduskohus võttis 6. mai 2015. a määrusega

A. K. kaebuse menetlusse (tl 26).

9. Vastustaja palus 28. mai 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja A. K. menetluskulud tema enda kanda (tl 31-33).

10. Tartu Halduskohus otsustas 1. juuni 2015. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 37-38).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja taotleb PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni 20. jaanuari 2015. a otsuse ja peadirektori 12. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 1.9-13/24-1 tühistamist ning PPA kohustamist esitada kaebaja teenistusastme ülendamisele, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

3-15-586

11.1. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-st 1, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaideotsus esitati kaebajale 13 päeva möödudes. Kaebajat ei teavitatud vaide lahendamise tähtaja pikendamisest.

11.2. Kaebaja ei nõustu vaideotsuses ja Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni koosoleku protokollis esitatud põhjendustega teenistusastme ülendamata jätmise kohta. Puudub viide õigusaktile, mille alusel jäetakse seisukoht ametniku osas võtmata.

11.3. Teenistusastme ülendamise komisjon ei ole olnud otsust tehes objektiivne ja igakülgne; esitatud otsusest ei nähtu faktilisi ja õiguslike aluseid, mis on nõutav HMS § 56 lg 2 järgi. Seisukoht ei tugine ühelegi teenistusastme ülendamise korras esitatud punktile ning on otseses vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Haldusaktist ei nähtu, et haldusorgan oleks teinud kaalutletud otsuse. Tuginetud on ainult pooleliolevale kohtumenetlusele ning tähelepanuta on jäetud kõik muu ametnikuga seonduv.

12. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

12.1. Politsei ja piirivalve seadus (PPVS) ei näe ette täpset menetluskorda teenistusastme ülendamise ettevalmistamiseks, otsustamiseks ja läbiviimiseks ega ka seda, millisele informatsioonile ülendamisotsus peab tuginema.

12.2. Arvestades teenistusastme ülendamise korra II peatükis kirjeldatud nõudeid, tuleb politseiametniku teenistusastme ülendamisel kaaluda nii objektiivseid nõudeid (teenistusastme vanus, haridusja keelenõuded, tervisenõuded, erija füüsilise ettevalmistuse nõuded) kui ka nõudeid, mida ei saa hinnata objektiivsete kriteeriumide põhjal (muud nõuded). Seega on politseiametniku teenistusastme ülendamise otsustamiseks pädeval komisjonil ulatuslik kaalumisruum ning tegemist on suures osas hinnangulise otsusega.

12.3. Teenistusastme ülendamise korra p-i 21 kohaselt peavad politseiametniku töötulemused, suhtumine töösse ja enesetäiendamisse olema laitmatud, käitumine peab olema kooskõlas politsei põhiväärtustega (koostöö, professionaalsus, inimlikkus, avatus, ausameelsus ja usaldusväärsus) ning politseiametnik peab järgima töödistsipliini.

12.4. Teenistusastme ülendamise komisjoni koosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et teenistusastme ülendamise komisjon on üksmeelselt nõustunud seisukohaga, et ametnike osas, kes on oma tegevusega andnud alust kuriteo kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks, ei ole võimalik võtta seisukohta laitmatu teenistuse osas enne kohtumenetluse lõppu.

12.5. Teenistusastme ülendamise üheks kriteeriumiks on laitmatu teenistus, sealhulgas peab käitumine olema selline, mida võib igale politseiametnikule eeskujuks tuua. Oma tegevusega on kaebaja andnud aluse enda suhtes kuriteosüüdistuse esitamiseks ning seni kuni pole kriminaalmenetlust lõpetatud, ei tea ega saa väita, et kaebaja käitumine oli seaduslik ja laitmatu.

12.6. Teenistusastme ülendamise otsustamisel ei ole tegemist kaebaja käsitamisega kuriteos süüdi olevana, vaid teenistusastme ülendamise otsuse edasilükkamisega, kuna teenistusastme ülendamise korra p-i 3 kohaselt toimub teenistusastme ülendamine üks kord kalendriaastas. Süütuse presumptsiooni käsitletakse süütegude menetlemisel – seega nii kriminaalmenetluses kui ka väärtegude menetluses. Teenistusastme ülendamata jätmise otsusega ei ole tegemist süütuse presumptsiooni riivega.

12.7. Kriminaalmenetlust A. K. süüdistuses alustati novembris 2012, kuid tema teenistusaste ülendati viimati veebruaris 2012. Seega oli teenistusastme ülendamine oluliselt varem, kui alustati kriminaalmenetlust ning eelmise teenistusastme ülendamise ajal puudusid teenistusastme ülendamist välistavad asjaolud. PPVS § 40 p 3 kohaselt ei võeta

3-15-586

politseiteenistusse isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Kui esineb asjaolu, mis välistab teenistusse võtmise, on analoogsel juhul välistatud ka politseiametniku teenistusastme ülendamine. Arvestades asjaolu, et kaebajale on esitatud süüdistus ametialases võltsimises ja väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises, siis ei ole võimalik väita, et A. K. teenistus on olnud laitmatu ning käitumine on olnud kooskõlas politsei põhiväärtustega. Lähtudes eeltoodust ei olnud kaebajal täidetud teenistusastme ülendamise korra p-i 21 nõuded.

12.8. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-18-08 öelnud, et edutamisotsused on hinnangulised otsused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses.

12.9. Nii vaideotsus kui ka Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni otsus on piisavalt kaalutletud ning täiendav kaalutlemine ei oleks muutnud kaebaja suhtes tehtud otsuseid.

12.10. Vaideotsuses on esitatud asjakohased argumendid ning viidatud konkreetselt, millistele õiguslikele alustele on haldusakti andmisel tuginetud. PPA peadirektor on hinnanud A. K. teenistusastme ülendamata jätmist objektiivselt ja kaalutlusõigust teostades. Vaideotsuses esitatud motiivide põhjal on võimalik üheselt aru saada, millistel põhjustel on vaie rahuldamata jäetud. Vaideotsusest ei nähtu sobimatuid kaalutlusi. PPVS annab haldusorganile politseiametnike ülendamise kui võimaluse, mitte kohustuse.

12.11. Vastustaja möönab, et on rikkunud vaide läbivaatamisel HMS § 84 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaega 3 päeva võrra, kuid nimetatud rikkumine ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks ning ei ole viinud vastustajat ebaõigele otsustusele. HMS §-st 58 tulenevalt ei saa nimetatud rikkumine olla vaideotsuse tühistamise aluseks, sest see ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja ei ole jätnud vaides esitatut tähelepanuta, vaid on reageerinud selles sisaldunud väidetele. Asjaolu, et A. K. vastustaja hinnangutega ei nõustu või need teda ei rahulda, ei tähenda, et vaideotsus oleks õigusvastane. Vaidemenetluses tekkinud vaide lahendamise viivitus ei ole põhjuseks vaideotsuse ja Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni protokollilise otsuse tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kaebusest nähtuvalt on A. K. esitanud kaks erinevat nõuet: tühistamisnõude PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni 20. jaanuari 2015. a otsuse ja peadirektori

12. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 1.9-13/24-1 tühistamiseks ja kohustamisnõude PPA kohustamiseks esitada kaebaja teenistusastme ülendamisele.

14. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

15. Vaidlust pole selles, et kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, kuid kohtumenetlus selles asjas on alles pooleli. Samuti pole vaidlust selles, et vastustaja lahendas kaebaja vaide tähtaega rikkudes. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ainult pooleliolevale kohtumenetlusele viidates sai keelduda teenistusastme ülendamisest.

16. PPVS § 52 sätestab, et teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine. PPVS § 53 lg 1 kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine. PPVS § 53 lg 2 näeb ette politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused: 1) politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse; 2) politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded; 3) politseiametniku teenistus on laitmatu. PPVS § 53 lg

3-15-586

3 kohaselt võib politseiametniku teenistusastet ülendada, kui: 1) ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused; 2) ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist; 3) tema teenistusastme vanus on täitunud.

17. Seega on PPVS § 53 lg 3 puhul tegemist kaalutlusõigust ette nägeva normiga – politseiametniku teenistusastme ülendamise kohustust PPA-l ei ole, kuid teatud tingimuste korral võib PPA politseiametniku teenistusastet ülendada.

18. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll PPA tegevuse üle politseiametniku teenistusastme ülendamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga teenistusastet ülendamata jättes esines või mitte. Kohus ei saa kontrollida politseiametniku teenistusastme ülendamise või mitteülendamise otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

19. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 12. mai 2008. a otsusele asjas nr 3-3-1-18-08, mille p-s 13 on kolleegium selgitanud, et väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on küll motivatsiooni olemasolu oluline, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. See seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas.

20. PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjon põhjendas 20. jaanuari 2015. a protokollis teenistusastme ülendamata jätmist kahe argumendiga. Esmalt viitas komisjon sellele, et kaebajale on esitatud süüdistus ning kohtuasi on pooleli. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et ametnike osas, kes on oma tegevusega andnud alust kuriteo kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks, ei ole võimalik võtta seisukohta laitmatu teenistuse osas enne kohtumenetluse lõppu. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohatu ja sobimatu kaalutlusega. Politseiametniku teenistuse laitmatus on politseiametniku teenistusastme ülendamise eeltingimuseks (PPVS § 53 lg 2 p 3).

21. Vaideotsuses viitas PPA lisaks PPVS § 53 lg 2 p-le 3 veel PPA teenistusastme ülendamise korra p-le 21, mille kohaselt peavad politseiametniku töötulemused, suhtumine töösse ja enesetäiendamisse olema laitmatud, politseiametniku käitumine peab olema kooskõlas politsei põhiväärtustega (koostöö, professionaalsus, inimlikkus, avatus, ausameelsus ja usaldusväärsus) ning politseiametnik peab järgima töödistsipliini. Ka seda kaalutlust peab kohus asjakohaseks. Vastustaja märgib õigesti, et arvestades asjaolu, et kaebajale on esitatud süüdistus ametialases võltsimises ja väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises, siis ei ole võimalik väita, et kaebaja teenistus on olnud laitmatu ning käitumine on olnud kooskõlas politsei põhiväärtustega.

22. Kuna kaebaja kohta oli koostatud süüdistusakt, mille kohaselt süüdistati teda ametiisiku poolt dokumendi võltsimises ja väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises, sai see asjaolu tekitada teenistusastme ülendamise komisjonil põhjendatud kahtluse

3-15-586

politseiametniku teenistuse laitmatuse osas. Vastav asjaolu saab kuni õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumiseni anda aluse järeldada, et selle politseiametniku teenistus pole olnud laitmatu. Niisugune põhjendus on otseselt seotud politseiametniku teenistusastme ülendamise üheks tingimuseks oleva nõudega ja seega asjakohane.

23. Haldusasjas nr 3-15-471 on Tartu Halduskohus 11. juuni 2015. a otsuse p-des 5-9 selgitanud, et õigusaktides puuduvad sätted, millised määraksid täpselt ära, millal saab politseiametniku teenistust pidada laitmatuks ja millal mitte. Seega ei ole vastava teenistusastme ülendamise tingimuse puhul tegemist mõõdetavate tulemuste alusel tehtava otsustusega. Selle täitmise üle otsustajal tuleb kujundada oma arvamus subjektiivsete näitajate ja hinnangute põhjal ning seejuures on tal ka väga suur kaalutlusruum. Kohus leiab, et see seisukoht on asjakohane ka praeguse asja lahendamisel.

24. Teenistusastme ülendamise korra p 34 kohaselt on teenistusastme ülendamise komisjon otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa üle poole komisjoni liikmetest ja nende hulgas on komisjoni esimees. Sama korra p 35 nõuab, et otsustuse teeb komisjon koosolekust osavõtjate häälteenamusega.

PPA Ida prefektuuri prefekti 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 1.1-3/56 moodustatud Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjonis on lisaks esimehele veel kaheksa liiget. Komisjoni 20. jaanuari 2015. a koosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et koosolekul osales nii komisjoni esimees kui kõik selle kaheksa liiget. Komisjon on ettepanekud läbi vaadanud ning kaebaja suhtes on üks komisjoni liikmetest ära märkinud, et talle on esitatud süüdistus ja kohtuasi on veel pooleli. Seejärel on komisjoni esimees leidnud, et ametnike osas, kes on oma tegevusega andnud alust kuriteo kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks, pole võimalik võtta seisukohta laitmatu teenistuse osas enne kohtumenetluse lõppu. Komisjoni liikmed on selle põhjendusega nõustunud ja otsustanud tema teenistusastme ülendamist mitte toetada. Seega oli komisjon otsustusvõimeline, koosoleku protokollist on jälgitav, et toimus ettepaneku arutelu ning otsustus tehti üksmeelselt. Protokolli sisu ei anna alust ka järelduseks, et kaalumist ei toimunud. Kuna komisjon loodi eesmärgiga anda hinnang politseiametniku teenistusastme ülendamise põhjendatusele, tuleb eeldada, et tema liikmed on pädevad vastavaid hinnangulisi seisukohti kujundama ja nende alusel otsustust langetama. Asjaolu, et komisjoni kõigi liikmete arvamus oli üksmeelselt eitav, kinnitab seda ning miski kohtule esitatust ei anna alust arvata, et mistahes muud kaebajaga seotud asjaolud saanuks nende seisukohta vastupidiseks muuta.

25. Kaebaja heidab teenistusastme ülendamise komisjonile ette ebaobjektiivsust, üksnes pooleliolevast kohtumenetlusest lähtumist ja kõige muu temaga seonduva tähelepanuta jätmist. Seejuures pole kaebaja arvestanud sellega, et õigusaktidest ei tulene politseiametnikule subjektiivset õigust nõuda, et tema teenistusaste tingimata ülendatakse. Samuti ei saa politseiametnik otsustada selle üle, kas ülendamise eelduseks olevad hinnangulised tingimused on täidetud. Selline õigus on olemas üksnes vastava ettepaneku esitamise ja otsustuse langetamise pädevust omavatel isikutel. Politseiametniku õigused piirduvad teenistusastme ülendamise osas vaid sellega, et vastav otsus langetataks kooskõlas kehtestatud menetluskorraga ning õiglase ja õiguspärase kaalumise tulemusena.

26. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja teenistusastme ülendamise küsimuse lahendamisel esines olulisi kaalumisvigu, kaalutluse piirest väljumist või selle eesmärgi mittejärgimist. Samuti ei nähtu mingeid muid menetluslikke rikkumisi, mis saanuks kaasa tuua ebaõige otsustuse. Menetluskorda on järgitud ka ülendamisele esitamata jätmise põhjustest teavitamise kohustuse osas, sest 23. jaanuari 2015. a e-kirjale lisatud protokolli väljavõtte edastamisega on

3-15-586

nii kaebajale kui tema vahetule ülemusele vastavas korras ette nähtud kolme tööpäeva jooksul tehtud kirjalikult teatavaks teenistusastme ülendamisele esitamata jätmise põhjendused.

27. Kaebaja taotleb PPA 12. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 1.9-13/24-1 tühistamist ka põhjusel, et vastustaja rikkus vaideotsuse tegemise tähtaega. Kohus leiab, et see rikkumine ei saanud antud juhul kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda. Käesoleval juhul puudub ilmselgelt vea (tähtaja rikkumine) mõju vaidemenetluse tulemusena tehtud otsuse sisule. Tegemist ei olnud sellise menetlusnõude eiramisega, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või ei haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib halduskohtumenetluses juurdunud praktika kohaselt ka kohtule esitatud tühistamisnõude suhtes. (Vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. mai 2013. a otsust asjas nr 3-3-1-16-13, p 34.)

28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni 20. jaanuari 2015. a otsuse ja peadirektori 12. veebruari 2015. a vaideotsuse nr 1.9- 13/24-1 tühistamiseks ei ole alust.

29. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub PPA-d kohustada esitama kaebaja teenistusastme ülendamisele.

30. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kuna kohus leidis eelnevalt, et PPA Ida prefektuuri teenistusastme ülendamise komisjoni

20. jaanuari 2015. a otsus ja peadirektori 12. veebruari 2015. a vaideotsus nr 1.9-13/24-1on õiguspärased, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik