4-15-5268/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. augustil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-5268 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi H.Z kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

09.06.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,009238 Kvalifikatsioon LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Menetlusalune isik

H.Z, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-postXXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Jätta H.Z kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,009238 H.Z karistamises LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

25 trahviühiku ulatuses, mis on 100 eurot rahuldamata.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151150624.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Marilin Vaarik on koostanud 09.06.2015.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220151150624 selle kohta, et H.Z juhtis 09.06.2015.a. kell 09:46 Juhkentali

8 juures suunaga Staadioni tänava suunas mootorsõidukit Fiat Ducato reg.nr XXX, kui juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnistatud.

Sellega Gert levik rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi.

Kaebuse sisu

Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kaebaja selgitas kaebuses, et juhtis 09.06.2015.a. kell 9:46 Juhkentali 8 tänaval kinnitamata turvavööga. Turvavöö oli tal kinnitamata hetke. Ta täitis tööülesandeid, töövahendeid peale laadides autole asetas kõrvalistuja vöö juhi turvavöö pessa. Töövahendeid laadis autosse mitme erineva ukse juurest ja nii lühikese vahemaa pealt ei hakanud turvavööd kinnitamata. Ta nõustub, et rikkus seadust LS § 33 lg 3 mõttes kuid kahetseb tegu, mille on kohtuväine menetleja ka otsuses välja toonud, kuid karistuseks määras 25 trahviühikut, mis on 100 eurot.

Kaebaja leiab, et antud karistus on liiga karm, sest moodustab maksimummäärast poole. Turvavööd kinnitamata seadis ohtu ta vaid enda tervise. Eeltoodust tulenevalt soovib kaebaja, et temale määratud rahatrahvi vähendatakse.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku süüline käitumine LS 33 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, kaebaja poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo subjektiivse tunnusena saab lugeda H.Z-i käitumises tõendatuks tahtluse. Kaebaja jättis teadlikult turvavöö kinnitamata, kuna planeeritav sõit ei olnud pikk, seega oli ta teadlik rikkumise toimepanemise võimalikkusest. LS

§ 33 lg 3 kohustab sõidukis millel on turvavööd juhti sõiduajal olema nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht teadlikult eirab temale pandud kohustust võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Turvavöö kaitseb sõiduki juhti vaid siis, kui see on kinnitatud ja õigesti.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätestatud karistamise eesmärkidest. Karistuse aluseks on isiku süü toimepandust. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud, et esineb karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Karistus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ning on kohtuvälise menetleja hinnangul väärteoasjaolusid arvestades õige ja õiglane.

Kaebaja on isik, keda ei ole varasemalt väärteokorras karistatud ning kohtuväline menetleja leiab, et nimetatud asjaolu osutab sellele, et isiku hoiakuid ei ole kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ja isikut on võimalik sanktsiooni keskmises määras rahatrahvi kaudu mõjutada. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel ja aitab mõista toimepandud väärteo olemust, süü suurust ja rikkumise ohtlikkust ennekõike temale endale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et kiirmenetluse otsus nr 10220151150624 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses toodudpõhjendustel puuduvad.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, esitatud kaebusega ning vastusega sellele kaebusele, leiab et kohtul puuduvad alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks või tühistamiseks.

Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et H.Z juhtis 09.06.2015.a. kell 09:46 Juhkentali 8 juures suunaga Staadioni tänava suunas mootorsõidukit Fiat Ducato reg.nr XXX ning juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnistatud.

Väärteo toimepanek on tõendatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga ja videosalvestusega.

LS § 33 lg 3 kohustab, et juht oleks sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumi korral inimest ette või autost välja paiskumast ning rulluva auto alla jäämisest. Iseäranis suur on turvavöö kasutegur väiksematel kiirustel toimuvate kokkupõrgete leevendamisel.

Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07 leiab, et üldist turvalisust puudutavate rikkumiste puhul tuleb mõista selline karistus, mis mõjutab isiku elukorraldust ja suunab teda edaspidi rikkumistest hoiduma. Karistuse aluseks on isiku süü. Turvavööta sõitmise eest tuleb karistuse määramisel lähtuda liiklusalase rikkumise taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Sõidukitega liiklusõnnetuses hukkunud ja vigastada saanute arvu seostatakse suures osas turvavöö kasutamise eiramisega. Seega on menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu, mida riik taunib.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on tegemist ühe väärteoga, mistõttu tulebki aluseks võtta isiku süü konkreetse väärteo toimepanemisel. Seega tuleb karistuse määra valikul lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses on proportsioonis süü suurusega, kuivõrd karistus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi väärteo toimepanemise hetkel ei olnud. Seega puudus ka alus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavat karistuse määra selleks, et kinnistada menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest, s.t määrata rangemat karistust seetõttu, et varasemad karistused ei ole oodatud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja ongi ilmselgelt just menetlusaluse isiku isikuandmeid ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras lootuses, et ka keskmises määras määratud karistus oma eesmärki täidab.

Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arusaama kohaselt kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Siinkohal saab menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteost teha järelduse, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ning kohtu arvates on tegemist suhteliselt massiliselt toime pandava väärteoga. Seega tuleb karistuse määramisel lähtuda ka põhimõttest, et ka sellelaadsete väärtegude toimepanemisel ei jäeta reageerimata ja juhtide tähelepanu tuleb suunata ka turvavöö kasutamise nõude täitmise kohustuslikkusele.

Eelnevat kogumis hinnates kohus leiab, et menetlusalusele isikule on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras KarS § 56 lg 1 ettenähtud nõudeid järgides ning puuduvad igasugused alused määratud karistuse muutmiseks või kergendamiseks.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik