2-14-52820/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-52820 Tsiviilasi A.S. ja J.S. hagi A.S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2151 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. novembri 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S. ja J.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad):

1. A.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

2. J.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Apellantide seaduslik esindaja J.S. Vastustaja (kostja): A.S. (isikukood: XXXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 24. novembri 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.S. ja J.S. esitasid 04.06.2014. a hagi A.S. vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on J.S. ja kostja abielust sündinud 27.05.2001. a tütar A.S. ja 06.04.2005. a tütar J.S. . Kostja ei toeta hagejaid rahaliselt. Hagejad on ema ülalpidamisel. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus kummalegi lapsele.

2. Kostja vastuse kohaselt on ta töövõimetu ning ei saa seljatrauma tõttu teha füüsilise koormusega tööd.

3. Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et ta soovib elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja on võimeline töötama.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 24.11.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis A.S. lt A.S. kasuks välja igakuise elatise 58 eurot alates 04.06.2014. a kuni A.S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 27.05.2019. a. Kohus mõistis A.S. lt J.S. kasuks välja igakuise elatise 58 eurot alates 04.06.2014. a kuni J.S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.04.2023. a. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013. a määruse nr 166 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 2014. a 355 eurot, millest ½ moodustab 177,50 eurot. PKS § 102 lg 2 lause 3 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohus tuvastas, et kostja saab töövõimetuspensioni 148,98 eurot kuus (tl 23). Maksuja Tolliameti andmetel on kostja sissetulek 2014. a olnud 2076,91 eurot, s.o 173,08 eurot kuus (tl 44). Kohus leidis, et elatist tuleb vähendada, sest kostja võime tööga endale ja lastele elatist teenida on oluliselt piiratud. Kostjale on määratud töövõimetuspension. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks vara, mille müügi arvelt elatise kohustust täita. Kostja varanduslikku seisu ja töövõimet arvestades tuleb välja mõista elatis laste ülalpidamiseks 116 eurot kuus, s.o ühele lapsele 58 eurot kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A.S. ja J.S. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse muutmist välja mõistetud elatise suuruse osas. Apellandid paluvad väljamõistetavat elatist suurendada.

6. A.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. A.S. vastuse kohaselt on ta töövõimetu ja saab invaliidsuspensioni. Vastustajal on ühetoaline korter, mis asub Kohtla-Järvel.

7. Apellandid märkisid 09.06.2015. a esitatud menetlusdokumendis, et A.S. müüs korteriomandi Kohtla-Järvel maha ning ostis sõiduauto ja mootorpaadi, mis on vormistatud tema isa L.S. nimele. Praegu elab A koos oma vanematega XXX alevikus Ida-Virumaal.

8. A.S. märkis 31.07.2015. a menetlusdokumendis, et pärast abielu lahutamist jättis ta lastele ja nende emale 4-toalise korteri koos sisustusega. Vastustaja esitas korteriomandi asukohaga Kohtla-Järve XXX müügilepingu. Lepingu kohaselt on korteriomand müüdud 21.01.2015. a.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24. novembri 2014. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja elatis kokku 116 eurot kuus alates 04.06.2014. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apellandid paluvad välja mõistetud elatist suurendada. Ringkonnakohus kontrollib, kas käesolevas asjas on põhjendatud mõista kostjalt elatis välja suuremas summas kui 58 eurot kuus kummalegi lapsele.

11. Maakohus tuvastas, et Maksuja Tolliameti andmetel oli A.S. sissetulek perioodil 01.01.2014. a kuni 31.10.2014. a 2076,91 eurot, s.o 207,69 eurot kuus arvestades seda, et sissetuleku arvestus on esitatud 10 kuu kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja on 40% ulatuses töövõimetu. Kostja saab töövõimetuspensioni 148,98 eurot kuus. Kostja väitel ei saa ta seljatrauma tõttu teha füüsilist tööd. Krediidiasutustelt kogutud andmete põhjal on kostjal arveldusarve Swedbank AS-is, millel seisuga 02.03.2015. a oli rahalisi vahendeid 3,07 eurot. Käesoleval juhul puuduvad viited selle, et kostjal oleks täiendavaid sissetulekuid, mida ta püüab varjata. Äriregistri kohaselt ei ole kostja seotud äritegevusega. Liiklusregistri andmete kohaselt ei kuulu kostjale sõiduautosid. Kostjale kuulus korteriomand asukohaga Kohtla- Järve, XXX, kuid kostja poolt esitatud korteriomandi müügilepingu ärakirja kohaselt on korteriomand müüdud 21.01.2015. a (tehingu väärtus 1000 eurot). Kostja elab käesoleval ajal vanemate juures XXX alevikus Ida-Virumaal. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja majanduslikku seisu ja töövõimetust on maakohus põhjendatult vähendanud elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt. Ringkonnakohus leiab, et suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.

12. Vastuses apellatsioonkaebusele märkis kostja, et pärast abielu lahutamist jäi laste emale ja lastele 4-toaline korter koos sisutusega. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kostja väitele vastuväiteid esitanud. Kostja on esitanud ühisvara jagamise lepingu ärakirja esimese lehekülje (tl 28), millest nähtub, et ühisvara jagamise ajal oli nii laste ema kui ka isa elukohaks märgitud Kohtla-Järve, XX. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub korteriomand Estonia pst 15-17 J.S.. Eeltoodust võib teha järelduse, et perekond elas enne abielu lahutamist koos Estonia pst 15-17 korteris, kuid pärast abielu lahutamist jäi korteriomand laste emale. Seda, et laste emale ja lastele jäi korter, kus nad saavad edasi elada, saab arvestada väljamõistetava elatise suuruse üle otsustamisel. Eeltoodud arvesse võttes ning lähtudes kostja majanduslikust seisundist, ei ole põhjendatud suurendada välja mõistetud elatist.

13. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, siis võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses TsMS § 497 alusel.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi