4-15-6012/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-6012 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär Ingrid Koddo Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus Maaris Veisner´ile asenduskaristuse määramiseks Võlgnik

Asja arutamise kuupäev

Maaris Veisner, isikukood 38104132215, elukoht xxx

26.08.201 RESOLUTSIOON Juhindudes TMS § 201 lg1,2 ; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus

M Ä Ä R A S

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus rahuldada.

Asendada Maaris Veisner´ile Ida Prefektuuri 09.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,005044 määratud rahatrahvi jääk 530 eurot, s.o. 132 trahviühikut, arestiga 13 (kolmteist) päeva.

KarS § 69 lg 1 ja § 72 alusel asendada arest üldkasuliku tööga 13 (kolmteist) tundi.

Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu. Üldkasuliku töö tegemise algust arvestada alates kohtumääruse jõustumise tähtajast.

Vastavalt VTMS § 207-1 üldkasuliku töö täitmist korraldab Ida prefektuur.

Määruse ärakiri edastada Maaris Veisner´ile, kohtutäitur Risto Kütt´ile ning PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

2 (3) Ida Prefektuuri 09.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,005044 määrati Maaris Veisner´ile Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 EUR ja LS § 227 lg 2 järgi karistati rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200 eurot.

Täitemenetlus nr 072/2013/814 on võlgniku Maaris Veisner suhtes algatatud 03.06.2013 ning täitmisteade on kätte toimetatud 05.06.2013. Võlgnik on rahatrahvi tasunud summas 270 eurot, trahvi jääk on 530 eurot. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvad registripäringud vara ja sissetulekute kohta. Võlgnikul puudub kinnisvara ja väärtuslik vallasvara. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvi jäägi asendamine.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 22.07.2015 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks.

Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik Maaris Veisner rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas täitemenetluse väärteoasjas 2590,12,005044. 30.06.2015 teatas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §

72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 2590,12,005044 rahatrahvi summas 530 eurot arestiga.

Menetlusalune isik Maaris Veisner taotles asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 09.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,005044 määrati Maaris Veisner´ile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 EUR ja LS § 227 lg 2 järgi karistati rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200 eurot.

Kohtutäitur Risto Kütt 30.06.2015 teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik.

Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s

72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg.2

3 (3) arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile ning lõike 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

KarS § 69 lg 1 sätestab, et ühele aresti päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. KarS § 69 lg 3 alusel, määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu.

Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada üldkasuliku tööga.

Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole Maaris Veisner trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

Seega Maaris Veisner´ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.10.2012 otsusega määratud tasumata rahatrahvi jääk 530 eurot e. 13 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel üldkasuliku tööga 13 tundi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik