4-15-6213/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-6213

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2015

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-6213

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses B.G kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri ennetusja Jõhvi politseijaoskonna

menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Axxx Vxxx 09.07.2015.a otsusele v nr 2440,15,004366. äärteoasjas

Menetlusalune isik B.G, isikukood: xxx, xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada kaebus. B.G Tühistada Politsei Jõhvi politseijaosk -ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri onna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Axxx xxx09.07.2015.a Vi otsusele väärteoasjas nr 2440,15,004366 määramise osas ning teha uus otsus, karistuse mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tunnistada B.G süüdi Liiklusseaduse § järgi ning mõista k

224 lg 2 aristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks. Karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul B.G alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

MENETLUSE KÄIK

19.06.2015 koostas Ida prefektuuri korrakaitseametnik Vxxx Pxxk Jõhvi politseijaoskonna Väärteoprotokolli AB1351320 B.G suhtes selle fakti kohta, xxx B.G juhtis mootorsõidukit nin tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri tulemus 0,79 +/- 0,05 mg/l.

Nimetatud teoga rikkus B.G

69 lg 5 .

on LS § sätteid B.G tegu kvalifitseeritud LS § järgi.

224 lg 2

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A tegi 09.07.2015.a otsuse väärteoasjas xxx Vxxx nr 2440,15,004366, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega tõendusliku alkomeetri kasutamise , indikaatorvahendi kasutamise protokolliga protokolliga ning . sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, mg/l. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 224 lg 2 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati B.G LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

30.07.2015 saabus Viru Maakohtule B.G kaebus tema suhtes 09.07.2015 tehtud üldmenetluse otsuse peale nr 2440,15,004366.

KAEBUS

30.07.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kergem mõista talle karistus. Ta kahetseb oma tegu. Juhiluba on talle vajalik arsti juures käimiseks, kuna ta põeb artroosi ning tal on ka vana ja haige ema. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda .

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjali kult oma seisukoha väärteoasjas.

Otsuse tegemise ajal arvestati väärteomenetluses kogutud tõendite ja asjaoludega.

Väärteoasjas olevates tõendites nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit raskes alkoholijoobes s.o 0,74 mg/l, millega seadis ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et antud ajal tarvitas ta koos sõpradega õlut ning mootorsõidukit juhtis tema alkoholijoobes selle pärast, et oli vaja poodi sõita uue pudeli järgi.

Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja ei pidanud otstarbekaks määrata isikule tema järjekordse õigusrikkumise eest rahalist karistust. Varasemad määratud rahalised karistused ei mõjutanud isikut mitte mingisuguselgi moel. B.G omab eelnevalt kuute kehtivat väärteokaristust, karistusteks on varem määratud rahatrahvid, mis on meile teadmata põhjustel jäetud menetlusaluse isiku poolt tasumata. Seega ei saa sellist karistusmeetodit uut rahatrahvi määramist pidada otstarbekaks, mis ei suudaks oma eesmärki täita. Menetlusalune isik peab ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Samuti puuduvad kohtuvälisel menetlejal sellised andmed, et B.G töötaks. Lähtudes nendest asjaoludest peab kohtuväline menetleja põhjendatuks, et määratud karistus on vastavuses teo tõsidusega ja on suuteline isikut positiivses suunas mõjutama, et isik hoiduks edaspidiselt õigusrikkumiste toimepanemistest. Isik peab karistusega tundma ja tajuma toimepandud teo raskust. Mootorsõiduki juhtimine sellisel määral alkoholi piirmäära ületavas seisundis on tahtlik tegu, sellist alkoholisisaldust oma organismis on juht suuteline tajuma ja seega ka teo toimepanemisest hoiduma. Väärteomenetluse ajal menetlusaluse isik ja tema kaitsja ei esitanud VTMS § 69 lg.6 järgi antud tähtaja jooksul mingit vastulauset ega taotlust kohtuvälise menetleja tehtava lahendi kohta.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 69 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. lg 5

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 8), mille kohaselt on B.G kõrvaldatud xxx, kuna on alusta arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle kubarud piirmäära või et ta on joobeseisundis. sikul taotlusi ei ole ja on sellele omakäeliselt alla kirjutanud; I

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl ) ja tõendusliku alkomeetri tulemuse

väljatrükk, mille kohaselt 19.06.2015 kell 20.55 tuvastati B.G alkoholisisalduse piirmära ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0, 4 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetr -0008 it Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARAF .

Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: xxx Vilkuri 1. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja; Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl andis ütlusi, 10), mille kohaselt B.G et talle on selgitatud tema õigused ja kohustused. jõi sõpradega õlut, istus rooli, et sõita xxx poodi veel ühe pudeli järele. See oli tema poolt väga suur viga.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 11), mille kohaselt kasutati 19.06.2015 kell 20.34 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A111222 ning tuvastati B.G alkoholijoove 0,74 mg/l.

Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 12-13), mille kohaselt Ix Sxxx teostas avaliku korra xx

järelevalvet xxxontrollis juhti indikaatrovahendiga ning sai tulemuseks 0,74 mg/l. juhiks osutus .

B.G Kutsus kohale patrullekipaaži ja andis joobes juhi neile üle.

Karistusregistri andmed B.G kohta (lk 14-16), millest nähtub, et tal on 6 kehtivat väärteokaristust.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et B.G juhtis sõiduautot, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õh s oli mitte väiksem kui 0, u mg/ l.

LS § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise.

B.G tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et B.G , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. B.G oli eelnevalt

tarvitanud alkoholi ja seega pidi ta möönma keelatud seisundi esinemise võimalust . Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Nii oli ta autorooli istumisel teadlik rikkumisest ja eiras seega tahtlikult Liiklusseaduse sätteid.

Seega on tuvastatud, et B.G, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l kohta, tegutses otsese tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud B.G poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

Kohus ei tuvastanud B.G puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS

2. peatüki 2. jao mõttes.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et B.G on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

09.07.2015 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi B.G ning karistati

224 lg 2

LS § järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

Kaebuse esitaja palus

mõista kergem karistus.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

LS § mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

224 lg 2 kohaselt karistatakse

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, karistust kergenda d ja raskendavad asjaolud et va

puuduvad. B.G : Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 10) märgib „kahjuks istusin rooli …“, mida kohtuväline menetleja oleks võinud käsitleda kui kahetsust. Samuti väljendas B.G kahetsust ka kaebuses. Seega on

B.G puhul karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti valinud karistuse liigiks juhtimisõiguse äravõtmine, kuna B.G on kuus kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on senini tasumata ning pole karistusena tema käitumisele mõjunud. Karistuse määramisel kuuluvad arvesse võtmisele järgmised asjaolud – B.G alkoholi joove tase (tal auto juhtimisel oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus maksimaalne LS §

224 lg 2 mõttes), tahtluse liik (B.G pani toime süüteo otsese tahtlusega) ja B.G eelnev käitumine (ta on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest).

Vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul B.G ning karistuseks süüaste keskmine

tuleb määrata juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras (6 kuud), kuna ta tunnistab ennast süüdi täielikult ja kahetseb toimepandut, ta on küll varem väärteokorras karistatud, kuid mitte samalaadse teo eest, samuti kohus võtab arvesse süüdlase vanust ja terviseseisundit.

Kohus leiab, et B.G

224 lg 2 tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § järgi ning mõista juhtimisõiguse äravõtmine karistuseks

6 kuuks.

KOHTU MEE™ED

B.G kaebus tuleb rahuldad

a tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

AxxxVxxx 09.07.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2440,15,004366 karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko