3-14-51332/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51332 Haldusasi Aleksandr Getalo kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas

10 629,60 eurot seonduvalt alandavate ja ebainimlike kinnipidamistingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Vangla määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2015. a määrus.

2. Jätta Aleksandr Getalo taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-51332.

4. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 120 eurot ning kanda see V.I. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

5. Saata määrus resolutsiooni p 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 16. jaanuaril 2014 registreeriti Tallinna Vanglas kinnipeetav Aleksandr Getalo kahju hüvitamise taotlus.

2. A. Getalo esitas 30. juunil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt alandavate ja ebainimlike kinnipidamistingimustega. Kaebaja väidab, et ei ole kahju hüvitamise taotlusele siiani vastust saanud.

3. Tallinna Vangla kinnitas 3. juuli 2014. a vastuses Tartu Halduskohtu 2. juuli 2014. a kohtunõudele, et A. Getalo kohtunõudes märgitud kahju hüvitamise nõue ei ole 3. juuli 2014 seisuga lõpplahenduseni jõudnud ning vangla ei ole sellega seoses ka muid menetlustoiminguid teinud.

4. 23. septembril 2014 kohtusse saabunud vastuses kaebusele palub vastustaja jätta A. Getalo kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud kaebetähtaega ületades.

5. Tartu Halduskohus luges 26. jaanuari 2015. a määrusega A. Getalo kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 17. veebruari 2015. a määrusega andis halduskohus kaebajale teistkordselt võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

6. A. Getalo märkis vastustes Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrusele ja 17. veebruari 2015. a määrusele, et kuivõrd Tallinna Vangla ei ole kohtueelses menetluses tema taotlust lahendanud, siis tuli tal esitada kaebus ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtajast möödumisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 alusel. Kaebaja möönis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 on sätestatud, et kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmisel peab isik pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul. Siiski leidis kaebaja, et lähtuda tuleb menetlusseadustiku regulatsioonist ning kahe õigustloova akti vastuolu korral kaebetähtaja osas peab põhjendatuks kohaldada isikule soodsamat regulatsiooni. Kaebaja palus lugeda tema kaebus tähtaegselt esitatuks.

7. Tartu Halduskohus ennistas 5. märtsi 2015. a määrusega A. Getalo kaebuse esitamise tähtaja. Määruse põhjenduste kohaselt:

7.1. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

7.2. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse olulised ja kestvad takistused kaebuse esitamisel. Sellised takistused saava olla eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivseid asjaolusid saab kaebetähtaja järgimata jätmise mõjuvaks põhjuseks pidada üksnes erandlikel juhtudel.

7.3. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla küll õiguslikult kogenematu isiku eksimus menetlustoimingute tegemisel, kuid mitte juhul, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas vaidluse algatamise korra ja tähtaja väljaselgitamisel. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

7.4. Käesoleval juhul ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei ole olnud piisavalt hoolikas kaebetähtaja väljaselgitamisel.

7.5. Olukorras, kus kaks sätet ei ole omavahel kooskõlas, tuleb kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena lugeda olukorda, kus isik lähtub kaebetähtaja arvestamisel endale soodsamast sättest (HKMS § 47 lg 3), mille tagajärjel ületab teisest sättest (RVastS § 18 lg 2) tuleneva kaebetähtaja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Tallinna Vangla esitas 17. märtsil 2015 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

5. märtsi 2015. a määrus tühistada ning teha asjas uus määrus, millega lõpetada haldusasjas nr 3-14-51332 menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

8.1. Tallinna Vangla ei nõustu Tartu Halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus RVastS § 18 lg 2 ja HKMS 47 lg 3 ei ole omavahel kooskõlas, tuleb kaebetähtaja mõjuva põhjusena lugeda olukorda, kus isik lähtub kaebetähtaja arvestamisel endale soodsamast sättest.

8.2. Tartu Halduskohus on 5. märtsi 2015. a määrusega kaebetähtaja õigusvastaselt ennistanud.

8.3. Haldusasjas nr 3-14-51346 on Tartu Ringkonnakohus 20. oktoobri 2014. a määruse p-s 12 asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg 2 on erisäte HKMS § 47 lg 3 osas ja kahju hüvitamise nõude puhul tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2. Käesoleval juhul tuleb lähtuda Tartu Ringkonnakohtu seisukohast.

9. A. Getalo palub 22. märtsi 2015. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2015. a määruse üle, millega halduskohus ennistas kaebuse esitamise tähtaja.

11. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohus leidis, et olukorras, kus kaks sätet ei ole omavahel kooskõlas, tuleb kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena lugeda olukorda, kus isik lähtub kaebetähtaja arvestamisel endale soodsamast sättest (HKMS § 47 lg 3), mille tagajärjel ületab teisest sättest (RVastS § 18 lg 2) tuleneva kaebetähtaja. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda alljärgnevalt.

12. Antud määruskaebemenetluse seisukohast on eelkõige oluline, kas esineb subjektiivseid asjaolusid kaebetähtaja järgimata jätmiseks. Eeskätt tuleb hinnata, kas kaebaja on olnud piisavalt hoolikas vaidluse algatamise korra ja tähtaja väljaselgitamisel. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega viitab VangS § 11 lg 8 kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra osas selgelt riigivastutuse seaduses sätestatud regulatsioonile. Eriregulatsioonist oli teadlik ka A. Getalo, kuna viitab kaebuses (tl 2) nii VangS § 11 lg-le 8 kui ka RVastS § 18 lg-le 1. Kuivõrd vangistusseadus viitab kahju hüvitamise nõude kohtueelse lahendamiseks ettenähtud korra osas riigivastutuse seaduses sätestatud eriregulatsioonile ning kaebaja oli sellest teadlik, siis ei esine käesoleval juhul mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.

13. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu

5. märtsi 2015. a määruse, millega halduskohus ennistas kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetab ringkonnakohus asja menetluse (HKMS § 185 lg 1, § 124 lg 3, HKMS § 152 lg 1 p 2).

14. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 120 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuivõrd kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb ka käesoleval juhul tasutud riigilõiv tagastada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks tasutud riigilõiv tagastada samale arveldusarvele, millelt see on riigilõivu tasumist tõendavast maksekorralduse kviitungist nähtuvalt tasutud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene