1-15-5812/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. augustil 2015. a Tartu Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-15-5812

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi

Tõlk

Natalia Tselikova

Kriminaalasi

V.B. süüdistuses KarS § 424 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Raul Heido

Süüdistatav

V.B.

elukoht: XXXX; isikukood: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord -Tartu Maakohtu 29.05.2014. a otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi 10 kuu vangistusega, kandmata karistus 9 kuud 27 päeva vangistust, mis määrati kandmisele tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga

tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 22.05.2015. a

Kaitsja

vandeadvokaat Ann Saar

2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.B. KarS § 424 ja § 4231

järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista V.B. liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3595 mõistetud

karistuse ärakandmata osa 9 (üheksa) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada V.B. mõistetud 1 aasta 2 kuu 27 päeva pikkune vangistus 452 (neljasaja viiekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et V.B. tuleb üldkasuliku töö tunnid ära teha 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada V.B. üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

V.B. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.B. riigituludesse menetluskuludena sundraha

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (viissada kaheksakümmend viis) eurot 585

tasumisele ositi (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui 12

menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 11.09.2015. a ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 10.09.2016. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

3 V.B. tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber: 99915700057860.

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele

kohtulahendi number ja nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

V.B. süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 02.05.2015. a kella 03.48 paiku Tartus Anne 44 ja Anne 46 majade juures mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXXX. V.B. väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,93 mg/l kohta. V.B. rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseadus § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes

olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Veel süüdistatakse V.B. KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kes on juhtinud 07.06.2014. a ja 10.07.2014. a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 02.05.2015. a kella 03.48 ajal Tartus Anne 44 ja Anne 46 majade juures mootorsõidukit

Honda Civic registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. V.B. rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ja § 4231 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale V.B. karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.B. käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 29.05.2014. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-14-3595 mõistetud karistuse 10 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 9

4 kuu 27 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada V.B. mõistetud 1 aasta 2 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 452 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta 10 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.B. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.B. süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

V.B. menetluskuludeks on sundraha, mis teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

V.B. kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja seejärel võimalust tasuda neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt rahuldada. V.B. ei õpi ega tööta, tal puuduvad igasugused sissetulekud. Ta sai käesoleval aasta juulis

täisealiseks ja on vanemate ülalpidamisel. V.B. soovib tööle minna ning menetluskulude tasumise võimalus tekib tal alles töökoha leidmisel. V.B. on ainult põhiharidus, mis võib saada takistuseks tasuva töökoha leidmisel. Seega käib talle kõigi menetluskulude korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. Samas on tegemist töövõimelise täisealise noormehega, mistõttu kohus ei pea põhjendatus menetluskulusid vähendada. V.B. tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi maksimaalse tähtaja jooksul, milleks on 12 kuud.

kohtunik