2-14-34652/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-34652

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. august 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS-i MiniCredit hagi Janar Nõmme vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

476 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht

Viru väljak 2, 10111 Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Ingrid Nook (e-post ingrid@minicredit.ee)

kostja: Janar Nõmme (isikukood 38206222728; elukoht

teadmata)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Janar Nõmmelt seoses 16.11.2011 laenulepinguga AS-i MiniCredit kasuks:

2.1. põhivõlg 150 eurot, viivis 17.12.2011 kuni 13.01.2015 eest 37 eurot 78 senti,

meeldetuletuste tasu 12 eurot 78 senti, kokku 200 eurot 56 senti (kakssada eurot

viiskümmend kuus senti);

2.2. viivis 14.01.2015 kuni 25.08.2015 eest 7 eurot 41 senti (seitse eurot nelikümmend

üks sent) ja viivis tagastamata põhivõlalt (25.08.2015 seisuga 150 eurot) VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates 26.08.2015 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 150 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Janar Nõmmelt AS-i MiniCredit kasuks meeldetuletuste tasu 13

eurot 22 senti, viivis 19.12.2011 kuni 13.01.2015 eest 112 eurot 22 senti ning alates hagi

esitamisest sissenõutavaks muutunud viivis osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määra.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 45% kostja kanda ja

55% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Janar Nõmmelt menetluskulu 45 eurot (nelikümmend viis eurot) AS

MiniCredit kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

2/4

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab

vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

14. Kohus märgib, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436

lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole

selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja

oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (16.11.2011 kehtinud

redaktsioon).

15. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 16.11.2011 laenulepingu alusel põhivõla

150 eurot, meeldetuletuste tasu lepingu p 8.4 järgi 26 eurot, viivise 17.12.2011 kuni

13.01.2015 eest 150 eurot ning viivise 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt alates

14.01.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 150 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 16.11.2011 laenu 150 eurot 30 päevaks ning

kohustus selle koos intressiga tagastama 16.12.2011.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete

tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. Juhul, kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär on suurem, kui VÕS §

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% (kuni 14.04.2013 oli 7%) aastas, saavad

lepingupooled leppida kokku ka sama suure viivise. Lepingu järgi sai kostja laenu ilma

intressi tasumise kohustuseta, seega intressimäära kokkulepe puudus. Hageja soovib

viivist 1,5 % päevas, mis on kõrgem VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast. Järelikult

3/4

on viivise kokkulepe tühine ja kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras.

Kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista viivis tagastamata põhivõlalt, so 150

eurot, VÕS § 113 lg 1 II alusel perioodi 17.12.2011 kuni 13.01.2015 eest 37 eurot 78 senti

(15 päeva (17.12.2011-31.12.2011) eest 8,25% aastas, so 51 senti; 366 päeva

(01.01.2012-31.12.2012) eest 8% aastas, s.o 12 eurot 3 senti; 104 päeva (01.01.2013-

14.04.2013) eest 7,75% aastas, s.o 3 euro 31 senti; 77 päeva (15.04.2013-30.06.2013)

eest 8,75% aastas, s.o 2 eurot 77 senti; 184 päeva (01.07.2013-31.12.2013) eest 8,5%

aastas, s.o 6 eurot 43 senti; 181 päeva (01.01.2014-30.06.2014) eest 8,25% aastas, s.o

6 eurot 14 senti; 184 päeva (01.07.2014-31.12.2014) eest 8,15%, s.o 6 eurot 16 senti; 13

päeva (01.01.2015-13.01.2015) eest 8,05%, s.o 43 senti, kokku 37 eurot 78 senti). Samuti

tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis tagastamata põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 14.01.2015 kuni 25.08.2015 (224 päeva)

summas 7 eurot 41 senti ning alates 26.08.2015 kuni põhivõla tagastamiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 150 eurot.

16. Hageja palub kostjalt välja nõuda meeldetuletuste tasu summas 26 eurot. Hagist nähtub,

et hageja nõuab kostjale saadetud meeldetuletuste eest tasumist lepingu p 8.4 alusel.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda

lubab, on tühine. Laenulepingu nr 151229616/250035439 tingimus p 8.4 (tl 34) näeb ette,

et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma

laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt,

mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või

tavapostiga) tasu 13 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi

läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Laenulepingu nr 151229616/250035439 tingimusi tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust. Kohus leiab, et

hageja poolt kindlaksmääratud meeldetuletuste tasu on ebamõistlikult suur arvestades

kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine

tüüptingimus, mille alusel on hagejal õigus nõuda kostjale saadetud meeldetuletuste eest

tasu hageja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuste

maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12 eurot 78

senti (2 × 6 eurot 39 senti) meeldetuletuste saatmisega seotud kulu katteks.

17. Hagi tuleb jätta rahuldamata meeldetuletuste tasu 13 eurot 22 senti ja perioodi 17.12.2011

kuni 13.01.2015 viivise 112 eurot 22 senti väljamõistmise osas ning alates hagi

esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määra.

18. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, so ~45% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 45% ulatuses

kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.

19. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv

4/4

55 eurot). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja

menetluskuluna 45 eurot (45% 100 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik