Legislator Case Law & Legislation
1-14-7696/34 AI generated

1-14-7696/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-7696/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-14-7696/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
refusal of electronic monitoring case of personal hardship personal circumstances work history professional rehabilitation efforts limited work availability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-7696 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 7. augusti 2015

määrus, millega jäeti tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata süüdimõistetu U.J

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.J, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. augusti 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29.10.2014. a otsusega nr 1-14-7696 tunnistati U.J süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.04.2013. a otsuse nr 1-13-1849 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust. U.J karistuse kandmist arvestati alates 20.01.2015.a

2. Tartu Maakohtu 05.02.2015. a määrusega nr 1-14-7696 vabastati U.J Tartu Maakohtu 29.10.2014. a otsusega nr 1-14-7696 KarS § 201 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 5 kuu pikkusest vangistusest ning tühistati U.J-ile Tartu Maakohtu 29.10.2014.a otsusega nr 1-14-7696 KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

U.J poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Tartu Maakohtu 05.04.2013. a otsusega nr 1-13-1849 KarS § 213 lg 1 järgi 8 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 20.01.2015.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.10.2015.a. 1

3. Tartu Maakohtu 07.08.2015. a määrusega jäeti U.J temale Tartu Maakohtu

05.04.2013.a otsusega nr 1-13-1849 mõistetud ja Tartu Maakohtu 29.10.2014.a otsusega täitmisele pööratud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, samuti jäeti ta vabastamata tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised.

3.1 U.J tingimisi vabastamine ei ole põhjendatud arvestades tema kuritegelikku

aktiivust, tema isikut ning ravimata sõltuvusprobleeme ja kindla töökoha puudumist. Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja selle, et U.J on kindel elukoht ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. U.J on 14 korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma kuuendat vangistust. Süüdlast on varasemalt karistatud varguste, ärandamiste, omavoliliste sissetungide, kelmuste ja joobes juhtimiste eest. Eeltoodu kinnitab, et süüdlase kuritegelik aktiivsus on olnud märkimisväärselt kõrge ning U.J on sissekujunenud kuritegelik elustiil. Kuna süüdlane kannab juba kuuendat reaalset vangistust, siis ei ole ta varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud.

3.2 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks

olnud alkoholi tarvitamine ja vastutustundetu käitumine. U.J ei pea ennast

alkoholisõltlaseks, kuid karistused joobes juhtimise eest kinnitavad alkoholiga liialdamist mitmete aastate vältel. Abielu purunemise olulise tegurina tunnistab alkoholi tarvitamist. U.J

ei näe seost alkoholi tarvitamise ja tagajärgede vahel. Katseajal on saanud

väärteokorras karistada seoses alkoholi tarvitamisega. U.J tarvitas alkoholi ka

vanglasse tuleku päeval ning isik tunnistab tsükleid alkoholi tarvitamisel. Vabanedes ta alkoholist päriselt loobuda ei plaani. Eeltoodu kinnitab, et U.J käitumist mõjutav risk on alkoholi tarvitamine, mis toob kaasa kriminaalse käitumise. U.J ei ole motiveeritud muutuma ega ole tegelenud vangistuses sõltuvuslikest probleemidest vabanemisega. Seega käesoleval ajal on maandamata alkoholi tarbimisest tulenevad riskid, mis võivad vabaduses U.J kriminogeenset käitumist mõjutada.

3.3 Vabaduses puudub U.J kindel töökoht ja kindel sissetuleku allikas, mistõttu on

oht, et isik ei tule vabaduses majanduslikult toime. Kuna süüdlase varasem käitumine varavastaste kuritegude toimepanemisel on olnud ajendatud kasu saamise eesmärgist, siis on

reaalne oht, et vabanedes majanduslikesse raskustesse sattudes jätkab U.J taas kuritegelikku elu.

3.4 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kuuluvad U.J suhtlusringkonda ka

kriminaalkorras karistatud isikud. Kohtu hinnangul eksisteerib oht, et ennetähtaegselt

vabanedes kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisel võib toimuda tagasilangus ning U.J võib taas õigusrikkumisi toime panema hakata.

3.5 U.J on varem katseajal pannud toime uued kuriteod. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei pea U.J enda poolt toimepandud kuritegusid taunitavaks,

eelistab lähtuda isiklikust kasust. U.J isikuomadused, suhtumine varasematesse õigusrikkumistesse ning korduvkaristatus kinnitab, et süüdlane ei sobi kriminaalhooldusele

ega elektroonilisele järelevalvele allutamiseks. U.J on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (katseajal on toime pannud uue kuriteo), seega suhtus süüdlane

hooletult ning ükskõikselt talle antud võimalusse jätkata elu vabaduses. Kohtul puudus veendumus, et U.J suudaks sel korral käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita ja

kriminaalhoolduse edukalt läbida. Käitumiskontrolli ega elektroonilise järelevalve kohaldamine ei võimalda ära hoida ega vältida süüdlase poolt uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodut kinnitab ka U.J poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus, mis järgneva kahe aasta jooksul on 38%. Ohustatud on avalikkus tervikuna, oht seisneb joobes juhtimisega

kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmises. Oht on tõenäolisem, kui U.J tarvitab 2

alkoholi ning riski võib suurendada töötusest tulenev tegevusetus, mis ajendab alkoholi tarvitama.

4. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada U.J tingimisi ennetähtaegselt. Kaebaja märgib, et ei suhtle alates 2010. aastast kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohtu vastavasisuline väide on vale. Alates abiellumisest, 2012. a on U.Jiikunud vaid

marsruudil kodu-töökoht. Määruskaebuse esitaja on 40% ulatuses töövõimetu. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral on U.J toetajad (ema, vend, abikaasa) kuni töökoha leidmiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga U.J vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise (sh elektroonilise järelevalve alla) kohta. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud

asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et korduvalt eriliigiliste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud isiku, kelle varasem katseaeg on luhtunud ning

kelle tagasilanguse ohtu suurendab sõltuvus alkoholist, ennetähtaegne vabastamine ei ole

õigustatud. Kohtul puudus veendumus, et isik ei pane vabanedes majanduslike raskuste

ilmnemisel toime uusi kuritegusid. Selline veendumus puudub ka apellatsioonikohtul.

6. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalhooldusega kaasneksid käitumiskontrolli nõuded ning kohustused. U.J puhul on maakohus näinud ohtu tema sõltuvuskäitumises,

millest süüdlane ei ole nõus täielikult loobuma. Ringkonnakohus leiab, et kui isik, kelle

kuritegeliku käitumise aktiivsust suurendab alkoholi kuritarvitamine, ei ole nõus tegema

muudatusi ega ole motiveeritud oma sõltuvuskäitumisele lahendusi otsima, kujutab ta potentsiaalset ohtu avalikkusele ka kriminaalhooldusel olles. Ringkonnakohtu veendumust selles, et kriminaalhooldusel ei pruugi olla U.J puhul uusi kuritegusid ärahoidvat mõju, süvendab asjaolu, et süüdlane on ka varem pannud katseajal olles toime uusi õigusrikkumisi. Seetõttu nõustub apellatsioonikohus I astme kohtu seisukohaga, et U.J isikuomadused, suhtumine varasematesse õigusrikkumistesse ning korduvkaristatus kinnitab, et süüdlane ei sobi kriminaalhooldusele ega elektroonilisele järelevalvele allutamiseks.

7. Asjaolu, et süüdlasel on toetav perekond, ei ole varem omanud kuritegusid ärahoidvat

toimet. Kuigi kaebaja väidab, et ei suhtle alates 2010. aastast kriminaalkorras karistatud isikutega ning liigub alates abiellumisest vaid marsruudil kodu-töö, ei tingi see maakohtu

määruse tühistamist, kuna esinevad kaalukad põhjused, mis välistavad U.J ennetähtaegse vabastamise nii elektroonilise valve alla kui ka ilma selleta.

8. Arvestades KrMS § 390 lg-s 1 ja § 337 lg 1 p-s 1 sätestatut, tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 3