2-15-104154/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-104154

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. august 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Express Credit AS-i hagi Andrei Kapaneni vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

984 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141;

asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143), lepinguline esindaja

Anne Talviste (e-post: anne@condorinkasso.ee)

Kostja: Andrei Kapanen (isikukood XXX, elukoht XXXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Andrei Kapanenilt Express Credit AS-iga 25.07.2014 sõlmitud laenulepingu

nr 20140722041 alusel põhivõlg 492 eurot, intress 12 senti, 10.06.2015 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 28 eurot 35 senti ja tasu meeldetuletuskirjade eest 20

eurot, kokku 540 eurot 47 senti (viissada nelikümmend eurot nelikümmend seitse senti)

Express Credit AS-i kasuks.

3. Jätta välja mõistmata Andrei Kapanenilt Express Credit AS-i kasuks intress 97 eurot 77

senti, viivis 330 eurot 76 senti ja lepingu ülesütlemise tasu 15 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja

45% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Andrei Kapanenilt menetluskulu 162 eurot 25 senti (ükssada kuuskümmend

kaks eurot kakskümmend viis senti) Express Credit AS-i kasuks.

8. Andrei Kapanenil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

12. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

13. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

14. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

15. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).

16. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 25.07.2014 sõlmitud laenulepingu alusel

põhivõla 492 eurot, intressi 97 eurot 89 senti, 10.06.2015 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 359 eurot 11 senti ja võla sissenõudmise kulud 35 eurot.

17. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 25.07.2014 laenulepingu nr

20140722041, mille alusel sai kostja laenu 492 eurot. Laenuperiood oli 60 päeva. Laen

väljastati intressiga 97 eurot 89 senti laenuperioodi eest. Toimiku materjalidest nähtub, et

intressimäär on 156% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt

23.09.2014.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see

eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul,

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise

olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse

määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida

rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas,

seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud

(vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

Lepingu järgi on kokkulepitud intressimäär aastas 156%. Krediidi kulukuse määr aasta

kohta on lepingu järgi (tlk 36) 333,5%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli

32,03% (krediidi kulukuse määr 2014. a juunikuus). Seega ületas krediidi kulukuse määr

Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (333,5/32,03=10,41) ja seetõttu

saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei

ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist.

Kostja ei ole hagejale lepingu alusel midagi tasunud.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista välja intress TsÜS § 86 lg 4 alusel 12 senti (60

päeva eest 0,15% aastas, lepingu periood 25.07.2014-23.09.2014), viivis tagastamata

laenusummalt (492 eurot) perioodi 24.09.2014 kuni 31.12.2014 eest 10 eurot 88 senti

(492 eurot × 8,15% × 99 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.01.2015 kuni 10.06.2015 eest

17 eurot 47 senti (492 eurot × 8,05% × 161 päeva / 365 päeva), seega viivist kokku

28 eurot 35 senti.

19. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja 14.11.2014 kostjale teate laenulepingu

ülesütlemise kohta, nõudes hagis kostjalt võla sissenõudmise kuluna selle eest 15 eurot

hageja üldtingimuste p 9.7 alusel. Samas on hageja märkinud, et sisulist ülesütlemist

14.11.2014 ei toimunud, kuna kostja sai laenu perioodiga 60 päeva ning teate edastamise

ajaks oli laenu tagastamise tähtaeg (23.09.2014) möödas ning kohustus täies ulatuses

sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates hagejal õigust nõuda

kostjalt temale põhjendamatult saadetud laenulepingu ülesütlemise teate eest 15 eurot.

Põhjendatud on mõista välja tasu kahe meeldetuletuskirja eest summas 20 eurot.

20. Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 540 euro 49 sendi (492 eurot põhinõue, 12 senti

intress, 20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 28 eurot 35 senti viivis 10.06.2015 seisuga)

ulatuses.

21. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, so ~55% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 55% ulatuses

kostja kanda ja 45% ulatuses hageja kanda.

22. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 57 eurot 3 senti ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav

riigilõiv 117 eurot 97 senti) ning lepingulise esindaja tasu 120 eurot, kokku seega

295 eurot. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja

menetluskuluna 162 eurot 25 senti (55% 295 eurost).

23. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

162 eurot 25 senti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik