1-15-5505/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5505 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. juuli 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Toomas Alp, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Toomas Albi määruskaebus Tartu Maakohtu 29. juuli 2015. a määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus Toomas Albile. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2, § 344 lg 3 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdistuses KarS § 424 Tartu Maakohtusse saabus 3. juulil 2015. a kriminaalasi F.G järgi kokkuleppemenetluses. KrMS § 245 alusel on 3. juulil 2015. a sõlminud kokkuleppe Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro, süüdistatav F.G ja tema kaitsja Toomas Alp. Kokkuleppes on kaitsja nime taha märgitud Toomas Alp (lepinguline kaitsja); Aivar Kello (määratud kaitsja 25.06.2015 – 01.07.2015).

2. Maakohus keeldus 29. juuli 2015. a kohtu alla andmise määrusega kaitsja T. Albi menetlusse lubamisest, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 T. Alp ei ole advokaat. Ta saab KrMS § 42 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluses olla kaitsja vaid menetleja loal. Kohtumenetluses on menetleja kohus ja seetõttu tuleb kohtunikul võtta seisukoht mitteadvokaadist kaitsja lubamisest kriminaalmenetlusse. Kuna T. Alpi menetlusse lubamist ei ole põhjendatud ja motiivid on kohtule teadmata, lahendab kohus T. Alpi menetlusse lubamise küsimuse samaaegselt kohtu alla andmisega.

2.2 Kriminaaltoimikus on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri riigi õigusabi andmise määrus 25. juunil 2015. a F.G-le riigi õigusabi määramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus 1. juulil 2015. a. Riigi õigusabi korras täitis kaitseülesandeid advokaat A. Kello. Samuti on toimikus F.G volikiri, millega ta annab T. Alpile volituse esindada teda õigusteenuse osutamisel kaitsjana Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ja Tartu Maakohtus ning Tartu Ülikooli diplom selle kohta, et T. Alp lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna täieliku kursuse õigusteaduse erialal. Ehkki T. Alp on kehtestatud haridusnõuetele vastav isik ja tema pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega, saab ta KrMS § 42 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluses olla kaitsja vaid menetleja loal.

2.3 T. Alp on Pärnu Maakohtu 14. jaanuari 2011. a otsusega KarS § 319 lg 1 – KarS § 22 lg 2 järgi (valekaebusele kihutamine) ja KarS § 320 lg 2 – KarS § 22 lg 2 järgi (tunnistaja valeütluste andmisele kihutamine) karistatud isik. Tema karistusandmed on karistusregistris ja kustumata.

Antud juhul sätestab mitteadvokaadist kaitsja kriminaalmenetlusest osavõtu alused ja korra KrMS § 42 lg 1 p 1, mille järgi on nõutav menetleja luba. T. Alp on kohtueelses menetluses saanud menetlejalt loa menetlusest osa võtta. Vaatamata saadud loale, ei ole T. Albi osalemine kriminaalmenetluses õigusemõistmise huvides õigustatud temale õigusemõistmisevastaste kuritegude eest mõistetud kustumata karistuse ja kohtueelses menetluses kaitsealusele õiguste selgitamata jätmise tõttu. Kriminaalasja menetlusega kokkupuutuvate isikute, süüdistatava ja tema valitud kaitsja õiguste piiramine on tingitud T. Albi eelpool kirjeldatud käitumisest.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Alp, kes palub tühistada kohtumääruse osas, milles teda ei lubatud F.G kaitsjana kriminaalmenetlusest osa võtta.

3.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et tema õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta on ebaseaduslikult piiratud. Maakohus on sihilikult takistanud F.G kaitseõigust.

Kohtumäärusega kutsutakse üles kohtueelset menetlejat järgima arusaamatuid nõudeid, et mitteadvokaadist kaitsjat ei lubataks kriminaalmenetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et T. Albi esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, kuna maakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Seejuures juhindub kohus alljärgnevatest asjakohastest normidest.

5. KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

6. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 385 p

16 kohaselt ei saa esitada määruskaebust isiku kohtu alla andmise määruse peale. Sama sätte p 4 välistab ka taandamismääruse, taandamise taotluse rahuldamata jätmise ning isiku menetlusest kõrvaldamise määruse edasikaevatavuse.

7. Tuginedes eeltoodule, pole maakohtu 29. juuli 2015. a määrus edasikaevatav, mistõttu puudub T. Albil kaebeõigus ning esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Sellel põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud argumente.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau