2-15-5315/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-5315

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2015. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5315 Tsiviilasi Malle Saar hagi Valdek Luik vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 1 073,29 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Malle Saar (isikukood 46209202726, elukoht: XXXX); Hageja esindaja Maia Ploom (OÜ Catrex, e-post: maiapl@hot.ee); Kostja Valdek Luik (isikukood 39104132736, elukoht: XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 19. august 2015. a, istungisekretär Mairit Sarapson RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Malle Saar hagi Valdek Luik vastu.

2. Välja mõista Valdek Luik´lt Malle Saar kasuks 719,24 (seitsesada üheksateist eurot ja 24 senti). 3. Välja mõista kostjalt Valdek Luik hageja Malle Saar kasuks viivis 0,97 eurot päevas alates 09.04.2015.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi viivis 0,15% tasumata põhivõlalt päevas, kuid mitte rohkem kui 647,55 eurot. 4. Välja mõista Valdek Luik´lt Malle Saar kasuks menetluskulu 500,00 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Valdek Luik kanda. Välja mõista Valdek Luik´lt Malle Saar kasuks menetluskulu 500,00 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

2

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-6) Hageja ja kostja sõlmisid 06.09.2014.a eluruumi üürilepingu asukohaga XXXX. Leping sõlmiti tähtajaliselt, tähtajaga 31.08.2015. a. 1. märtsil 2015.a olid korteri võtmed postkasti jäetud ja kostja välja kolinud. Mingit etteteatamist üürilepingu ülesütlemise kohta kostja ei esitanud. Hageja on nõus lugema üürileping lõppenuks 28.02.2015. a ja rohkem hageja maksete tasumiseks kostjalt raha ei nõua. Üürilepingu p. 4.2. kohaselt oli üüri suuruseks 250,00 eurot kuus, millele lisandusid kommunaalmaksed. Üürilepingu sõlmimisel tasus kostja hagejale tagatisraha 200,00 eurot. Igakuine maksetähtaeg oli 15-nes kuupäev. Kostjal on tasumata kokku 847,55 eurot, hageja arvab sellest summast maha ettemaksu 200,00 eurot. Lõppsummaks on 647,55 eurot. Lepingu p. 5.4. järgne viivis on 0,15% tasumata üürija kommunaalmaksete summalt päevas, lõppsummaks on 71,69 eurot. Hageja nõudesumma hagi esitamise ajal on kokku 719,24 eurot. Hageja on esitanud kostjale 16.03.2015.a võlanõude, millele kostja jättis vastamata. Hageja taotleb asja lahendamist lihtmenetluses.

Kostja seisukohad (tl 50) Kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja kinnitab üürilepingu sõlmimist. Kostja väitel ütlesid pooled telefoni teel üürilepingu üles alates 6.01.2015.a. Kostjal hinnangul jäi tal hagejale tasumata 2015.a detsembri kommunaalmaksed, mille maksmiseks oli ta korduvalt küsinud hageja kontonumbrit. Hageja jättis talle vastamata. Alles 2015.a veebruari lõpus võttis hageja kostjaga ühendust öeldes, et kostjal on hagejale tasumata ja leping poolte vahel on kirjalikult lõpetamata. Kostja hinnangul pidi tagatisraha katma kogu tasumata summa.

Hageja vastus kostja seisukohale Hageja esitab tõendina kostjale saadetud e-kirja, millest nähtuvalt oli kostjale edastatud kõik vajalikud andmed 02.03.2015. a võlasumma tasumiseks. E-kirjast nähtuvalt edastas hageja kostjale kontonumbri koos tasumata võlasummaga ja andis kostjale täiendava tähtaja (05.03.2015.a) tasumata võlasumma maksmiseks.

19.08.2015. a eelistung Kostja istungile ei ilmunud. Hageja väitel toimusid veel 2015.a veebruaris korteris peod. Naabrite hinnangul kolis kostja korterist välja 2015.a veebruari lõpus. Hageja on seisukohal, et kokkulepe võtmete postkasti jätmiseks poolte vahel ei olnud. Kostja pidi tulema 2015.a veebruaris võlgasid likvideerima. Võtmed avastas hageja postkastist juhuslikult.

KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Maakohtu menetluses on Malle Saar hagi Valdek Luik vastu võlgnevuse nõudes. Kohus on otsustanud menetleda asja hageja taotlusel lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1). 2. Pooled on sõlminud 06.09.2014.a eluruumi üürilepingu VÕS §§-de 271; 272 lg 1 mõttes (tl 8-10). Üürniku põhikohustuseks on maksta üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri). Üürniku kõrvalkohustuseks on VÕS § 292 lg 1 kohaselt kanda muid üüritud asjaga seotud kulusid, üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu p 4.3. kohaselt on üürniku (kõrval)kohustus tasuda kommunaalteenuste eest. 3. Kostja ei ole täitnud enda lepingulisest suhtest tulenevat põhikohustust 2015.a jaanuaris ja 2015.a veebruaris. Kostja ei ole täitnud enda lepingulisest suhtest tulenevat kõrvalkohustust 2014.a detsembris, 2015.a jaanuaris ja 2015.a veebruaris. 4. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt tasumata arved kommunaalteenuste eest (tl 11 - 22), samuti hageja pangatehingute väljavõtted (tl 23 - 28), millest nähtuvalt on hageja ise kandnud kostja kohustused. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks eluruumi üürilepingust

3

tulenevad kohustused täitnud või eluruumi üürilepingu erakorraliselt kehtivalt üles öelnud. Hageja poolt kostjale saadetud 02.03.2015.a e-kirjast nähtub, et kostjal oli olemas hageja kontonumber. Hageja on teatanud kostjale, et 200,00 eurot lepingu sõlmimisel tasutud ettemaks arvatakse võlgnetavalt summalt maha. 5. Kohus on tutvunud asja materjalidega ning tõenditega. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §§-de 100, 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel eluruumi üürilepingust tulenevate kohustuste täitmist summas 847,55 eurot. Hageja on summa 847,55 eurot tasaarvestanud kostja poolt lepingu sõlmimisel makstud ettemaksuga summas 200,00 eurot (VÕS § 197 lg 1), mille tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 647,55 eurot. 6. Pooled on eluruumi üürilepingu p-s 5.4. kokku leppinud viivisemääras lepinguliste kohustuste rikkumise puhuks 0,15% (s.o 0,97 eurot) tasumata üürija kommunaalmaksete summalt päevas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §§-de 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 alusel viivist tasumata üürija kommunaalmaksetelt summas 71,69 eurot. Lähtudes eeltoodust, on hagejal kostjalt kokku õigus nõuda 719,24 eurot. 7. Lisaks on hageja nõudnud kostjalt viivist 0,97 eurot päevas alates 09.04.2015. a (s.o hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivist 0,15% tasumata põhivõlalt päevas, kuid mitte rohkem kui 647,55 eurot (TsMS § 367). Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue tuleb VÕS §§-de 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldada.

Menetluskulud

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega ja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses antud tsiviilasjaga (tl 5). Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude rahaline suurus on 500,00 eurot, s.h riigilõiv 200,00 eurot ja õigusabile kulutatud 300,00 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste Kohtunik