3-15-1723/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 25.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1723 Haldusasi M.L. kaebus Tallinna Vangla toimingu (keeld kolmandatel isikutel kanda rahalisi vahendeid otse kinnipeetava vabanemisfondi) õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Jätta rahuldamata M.L. menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse punktidele 1 ja 2 võib kaebaja ning määruse punktile võib Rahandusministeerium esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluskäik

1. 07.07.2015 saabus Tallinna Halduskohtule M.L. kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse.

2. 06.08.2015 määrusega jättis kohus rahuldamata M.L. menetlusabi ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused.

Kohus leiab

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse kohaselt rikub kaebaja õigusi asjaolu, et Tallinna Vangla poolt esineb keeld kolmandatele isikutele kanda rahalisi vahendeid kinnipeetava vabanemisfondi kinnipeetava isikuarvet kasutamata. Kolmandatele isikutele peaks olema tagatud valikuvõimalus kanda raha kinnipeetava vabanemisfondi või täita rahalisi nõudeid.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 1 alusel kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava isikuarvele. Kinnipeetava isikukontole laekuvatelt summadelt rahaliste vahendite kinnipidamine/ümberjagamine toimub VangS § 44 lg 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega ei ole tegemist nö haldusesisese otsustusega, vaid rahaliste vahendite kinnipidamine toimub VangS alusel.

5. VangS § 44 reguleerib isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi, sellest ei tulene kohustust, et kõik kinnipeetava sissetulekud tuleb kanda läbi nimetatud isikuarve. Erandina on sätestatud piirang kinnipeetava töötasule. VangS § 44 lg-s 4 sätestatud käsutuskeeld kehtib üksnes juba isikuarvele laekunud summade käsutamisele (Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.10.2013 lahend nr 3-3-1-38-13, p 24). Arvestades eelnevat ei tulene kolmandatele isikutele kohustust kanda rahalisi vahendeid kinnipeetava isikuarvele. Juhul, kui aga vastav kanne isikukontole tehakse, puudub Tallinna Vanglal kaalutlusõigus raha jagunemise osas. Seega on kolmandatel isikutel võimalik vabanemisjärgse elu korraldamist toetada ka muul moel ning VangS § 44 alusel ei seata takistusi kinnipeetava resotsialiseerumisele.

6. Rahalisteks nõueteks VangS § 44 lg 2 mõttes on vangistuse aluseks olevad kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised ning muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. lk 106, komm 3). Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele, mistõttu kuriteoga tekitatud kahju hüvitise ning menetluskulude sissenõudmise vajadus on piisav PS §-s 32 toodud omandipõhiõiguse piiranguks. Riigil lasub kohustus seadusega tagada, et kinnipeetav hüvitaks süüdimõistmisel tekitatud kahju ning menetluskulud. Juhul, kui vastav norm puuduks, ei saa riik tagada nõuete täitmist, kuna kolmandatele isikutele vastava kohustuse panemiseks puuduks alus.

7. Arvestades eeltoodut ei ole kaebaja õigusi rikutud HKMS §-st 44 lähtuvalt ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada.

8. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, jätab kohus rahuldamata ka menetlusabi taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik