3-15-269/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-269

Otsuse kuupäev

25. august 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ AH Seenior kaebus Maksu- ja Tolliametil sunniraha

rakendamise keelamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ AH Seenior

Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Indrek Kukk

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta OÜ AH Seenior kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 24. september 2015. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 30. jaanuari 2015 korraldusega nr 12.2-3/010500-63-2 anti OÜ-le

AH Seenior 10-päevane tähtaeg sunniraha 250 eurot tasumiseks. Korralduse kohaselt kuulub

sunniraha tasumisele seetõttu, et OÜ AH Seenior on jätnud MTA 26. jaanuari 2015 korralduse nr

12.2-3/010500-63 osaliselt täitmata.

2. OÜ AH Seenior esitas 3. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis MTA 30.

jaanuari 2015 korralduse nr 12.2-3/010500-63-2 tühistamist. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse

õiguskaitse korras korralduse kehtivuse peatamist.

3. Tartu Halduskohus võttis 4. veebruaril 2015 kaebuse menetlusse ning peatas esialgse õiguskaitse

korras MTA 30. jaanuari 2015 korralduse kehtivuse. Kohus andis ühtlasi MTA-le tähtaja kaebusele

kirjalikult vastamiseks.

4. Oma 25. veebruari 2015 kirjalikus vastuses kaebusele palus MTA jätta kaebuse rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus määras 4. märtsil 2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis

menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks 3. aprillini

2015 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks 10. aprillini 2015. Ühtlasi teatas kohus, et

asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 28. aprillil 2015.

6. OÜ AH Seenior esitas 2. aprillil 2015 taotluse menetluskulude välja mõistmiseks.

7. Tartu Halduskohus tühistas 23. aprillil 2015 otsuse teatavakstegemise aja ning andis kaebajale

tähtaja kaebuse muutmiseks, kuna Riigikohus selgitas oma 22. aprilli 2015 otsuses asjas nr 3-3-1-

72-14, et sunniraha tasumise nõue on menetlustoiming, mitte haldusakt

8. 24. aprillil 2015 esitas OÜ AH Seenior taotluse kaebuse muutmiseks, milles taotleti MTA

keelamist 26. jaanuari 2015 korralduses märgitud sunniraha rakendamiseks. Ühtlasi palus kaebaja

esialgse õiguskaitse korras peatada sunniraha rakendamise.

9. Tartu Halduskohus andis 27. aprillil 2015 MTA-le tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

10. MTA palus 11. mail 2015 esialgse õiguskaitse kohaldamata jätta.

11. 15. mai 2015 määrusega rahuldas Tartu Halduskohus kaebuse muutmise taotluse ning keelas

esialgse õiguskaitse korras MTA-l sunniraha rakendamise. Ühtlasi andis kohus MTA-le tähtaja

muudetud kaebusele vajaduse korral vastamiseks.

12. 1. juulil 2015 andis Tartu Halduskohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamiseks 7. augustini 2015 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks

14. augustini 2015. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 25. augustil 2015.

Kaebuse põhjendused

13. Kaebuse kohaselt alustas MTA 27. novembri 2012 korraldusega nr 12.2-3/10500-1-3 OÜ AH

Seenior suhtes revisjoni, mis hõlmab ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli aastatel 2009 – 2011. 26. jaanuaril 2015 andis MTA

korralduse nr 12.2-3/010500-63, milles nõudis dokumentide ja selgituste esitamist seoses kaebaja

kinnistuga 2014. aastal tehtud tehingutega hiljemalt 31. jaanuaril 2015. 30. jaanuaril 2015 esitas OÜ

AH Seenior MTA-le nõutud dokumendid. Enne omapoolsete selgituste andmist palus kaebaja

MTA-l selgitada 2014. aasta tehingute seost läbiviidava revisjoniga. Mõne tunni pärast andis

vastustaja korralduse nr 12.2-3/010500-63-2, millega määrati sunniraha 250 eurot korralduse osalise

täitmata jätmise eest. Seejuures tehti seda enne, kui oli möödunud 26. jaanuari 2015 korralduse

täitmise tähtaeg. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lõike 1 kohaselt on sunniraha rakendamise

esmaseks eelduseks kohustuse tähtajaks täitmata jätmine.

14. OÜ AH Seenior on seisukohal, et samuti on korraldus sisuliselt õigusvastane. MKS § 60 lg 1 ja

§ 62 lg 2 sätestavad maksuhalduri õiguse saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks teavet ning nõude dokumentide esitamist. Seega on maksuhalduri volitused

piiratud konkreetsel juhul läbiviidava revisjoni eesmärgi ja objektiga. Kuna revisjoni ulatus on

määratletud aastatega 2009 – 2011, saavad kaebaja suhtes läbiviidava revisjoni objektiks olla üksnes

tehingud ja asjaolud nimetatud maksustamisperioodidel ning vastustajal puudub õiguslik alus nõuda

dokumentide ja selgituste esitamist perioodide kohta, mis ei ole hõlmatud revisjoni alustamise

korraldusega. 26. jaanuari 2015 korralduses nõutud dokumendid ja selgitused saavad puudutada

üksnes võimalikku maksustamist 2014. aastal. Kaebaja rõhutab, et on 26. jaanuari 2015 korralduse

vähemalt osaliselt täitnud, mistõttu on sunniraha määramine täismääras ilmselgelt põhjendamatu.

Vastustaja vastuväited

15. MTA on seisukohal, et juhul, kui kaebaja leidis 26. jaanuari 2015 korralduse saamisel, et see on

õigusvastane, tulnuks tal see vaidlustada. Käesolevas asjas ei saa selle korralduse osas toimuda

sisulist kohtulikku kontrolli. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja jättis korralduse täitmata. MTA on

26. jaanuari 2015 korralduses piisavalt selgitanud seost nõutava teabe ning revisjoni vahel. Kaebaja

esitatud selgituspalved ei ole iseseisvaks aluseks teabe andmisest ja tõendite esitamisest

keeldumiseks.

16. MTA selgitab, et tõepoolest on vaidlustatud korraldus antud sama kuupäevaga, mil oli 26.

jaanuari 2015 korralduse täitmise tähtaeg. Kaebaja ei ole aga selgitanud, millised tõendid kavatseti

pärast korralduse täitmist ja enne kella 24.00 saabumist veel esitada. Hoiatuses märgitud sunniraha

tasumise kohustuse eelduseks on see, kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses

märgitud tähtpäevaks. Seda eeldust ei ole kaebaja oma kaebusega ümber lükanud, sest korraldus on

jäänud tähtpäevaks täitmata. Väär on kaebaja seisukoht, mille järgi on ka sunniraha määramine

toimunud täismääras. 26. jaanuari 2015 korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel

oli ettenähtud sunniraha, mille suurus on kirjaliku teabe andmata jätmisel esimesel korral 250 eurot

ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 200 eurot. Seega ei ole alust väita, et sunniraha

määrati täismääras.

Kohtu seisukoht

17. Sunniraha kohaldamise kohta on Riigikohus 22. aprill 2015 otsuses asjas nr 3-3-1-72-14

selgitanud, et sunniraha tasumise nõudega teavitatakse adressaati sellest, et tema vastu on alustatud

sunniraha rakendamise menetlust ning et sunniraha tasumata jätmise korral pöördub vastustaja

sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole (p. 11). Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega (p. 12).

Sunniraha maksmise kohustus tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täitmata (AtSS § 2 lg 1). Seetõttu pole sunniraha maksmise kohustuse tekitamiseks

tarvis vormistada sunniraha määramise otsust. (p. 13) Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis

tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse (p 14).

Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust

on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS §

60, AtSS § 8 lg‑d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi

rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed

ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu.

18. Käesoleval juhul on maksuhaldur nõudnud OÜ-lt AH Seenior dokumentide ja teabe esitamist

26. jaanuari 2015 korraldusega nr 12.2-3/010500-63. Korraldus on kaebajale teatavaks tehtud.

Nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud vaide- ega kohtumenetluses. Kohtule teadaolevalt

ei ole ka vastustaja ise korraldust kehtetuks tunnistanud. Seega lähtub kohus asjaolust, et korraldus

on kehtiv. Vastavalt ei ole OÜ AH Seenior kaebuse lahendamisel tähtsust, kas korraldus

dokumentide ja teabe esitamiseks on õiguspärane ning kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited

korralduse andmise õigusvastasuse kohta. Kohus hindab, kas kaebaja on täitnud talle korraldusega

pandud kohustuse dokumentide ja teabe andmiseks ja kas seetõttu on tekkinud sunniraha tasumise

kohustus, samuti, kas maksuhalduril on säilinud õiguspärane võimalus sunniraha sissenõudmiseks

või esineb alus sunniraha sissenõudmise keelamiseks.

19. Vaidlust ei ole selles, et OÜ AH Seenior esitas 30. jaanuaril 2015 vastustaja 26. jaanuari 2015

korralduse nr 12.2.-3/010500-63 vastusena kirjaliku dokumendi (tl 10-12). Valdavalt taotles kaebaja

korralduses esitatud päringutele vastuseks selgitust selle kohta, kuidas nõutav teave seostub kaebaja

suhtes korralduse ajal toimunud maksurevisjoni kontrolliobjektiga.

Olukorras, kus maksuhaldur nõudis kaebajalt dokumentide ja andmete esitamist kokku kümnes

positsioonis ja kaebaja ei andnud nõutud teavet ega esitanud dokumente ühelegi küsimusele

ammendava vastuse andmiseks on ilmne, et OÜ AH Seenior jättis täitma talle 26. jaanuari 2015

korraldusega pandud kohustuse. Seega tõi korralduses märgitud kohustuse tähtaja möödumine kaasa

kaebaja kohustuse sunniraha tasumiseks. Vastavalt tekkis MTA-l õigus alustada toimingutega

sunniraha sissenõudmiseks.

20. Kohus nõustub kaebajaga selles, et MTA 30. jaanuari 2015 korraldus nr 12.2-3/010500-63-2 on

antud ennatlikult. OÜ-lt AH Seenior nõuti dokumentide ja teabe esitamist elektrooniliselt hiljemalt

30. jaanuariks 2015. Seega ei olnud kohustuse täitmiseks nõutav vastustaja ametniku juurde

ilmumine. Kuna korralduse täitmise tähtaeg ei olnud määratletud kellaajaliselt, siis möödus tähtaega

30. jaanuari 2015 möödumisega. Teisisõnu oli kaebaja õigustatud dokumente ja teavet esitama selle

päeval lõppemiseni. Sunniraha tasumise kohustus ei tekkinud aga enne korralduse täitmise tähtaja

möödumist. Mistõttu puudus MTA-l alus sunniraha sissenõudmise toimingutega alustamiseks 30.

jaanuaril 2015.

21. Kohtu hinnangul ei saa sunniraha sissenõudmise toimingute ennatlikust alustamisest järeldada,

et vastustaja ei ole üldse õigustatud sunniraha tasumist nõudma. Kuna sunniraha maksmise kohustus

tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata, siis ei ole

vastustaja 30. jaanuari 2015 korraldus sunniraha tasumise kohustuse tekkimise aluseks. Kaebaja ei

ole väitnud, et ta oleks esitanud vastustajale nõutud dokumendid ja teabe 30. jaanuaril 2015. 24.

aprillil 2015 esitatud menetlusdokumendis (tl 40 pöördel) on kaebaja kinnitanud, et esitas nõutud

dokumendid ja teabe MTA 30. jaanuari 2015 korralduses antud uue tähtaja jooksul, s.o 2. veebruaril

2015. Seega tekkis OÜ-l AH Seenior alates 31. jaanuarist 2015 kohustus tasuda sunniraha.

Kohtumenetluse ajal alates 4. veebruarist 2015 on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tõttu

olnud sunniraha sissenõudmine takistatud.

22. Vastavalt AtSS § 3 lg-le 2 ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Koostoimes

haldusmenetluse põhimõtetega tuleneb eelnevast, et sunniraha ei ole lubatud kohaldada karistuslikul

eesmärgil, vaid üksnes isikule ettekirjutusega pandud kohustuste täitmise saavutamiseks.

Käesolevas asjas on 26. jaanuari 2015 korraldusega nõutu kaebaja väitel, mida vastustaja ei ole

kahtluse alla seadnud, esitatud 30. jaanuari 2015 korraldusega antud uue tähtaja jooksul. 27.

novembri 2012 korralduse nr 12.2-3/10500-1-3 alusel läbi viidud maksurevisjon, mille raames

kaebajalt dokumente ja teavet nõuti, lõppes maksuotsuse nr 12.2-3/010500-77 andmisega 30. märtsil

2015. Kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse maksuotsuse kehtivuse lõpetamiseks (haldusasi nr 3-

15-1711).

Korraldusega pandud kohustuste täitmise ning asjakohase menetluse lõppemise tõttu puudub

käesoleval ajal vajadus kaebaja kallutamiseks 26. jaanuari 2015 korralduses nimetatud kohustuse

täitmiseks. Selle vaatamata on kohus seisukohal, et MTA ei ole minetanud õiguspärast võimalust

sunniraha sissenõudmiseks. Olukorras, kus sunniraha tasumise kohustus tekib korraldusega isikule

pandud kohustuse täitmata jätmisest, korralduses antud sunniraha kohaldamise hoiatuse alusel, ei

muuda kohustuse hilisem täitmine sunniraha kohaldamist karistuslikuks, kui hoiatus sunniraha

kohaldamiseks on tehtud kohustuse täitmisele kallutamiseks. Vastasel juhul puuduks haldusorganil

tegelik võimalus sunniraha sissenõudmiseks, kuna isikul oleks kohtuvaidluse alustamise kaudu

võimalik takistada sunniraha sissenõudmist haldusmenetluse ajal. Seega lubaks selline käsitlus isiku

kaebeõiguse realiseerimise kaudu viivitada isikule pandud kohustuse täimisega kartmata sealjuures

sunnivahendi kohaldamise negatiivset tagajärge, takistades selliselt haldusmenetluse efektiivset

läbiviimist.

23. Käesoleval juhul on kaebajat hoiatatud sunniraha kohaldamisest olukorras, kus vastustaja on

pidanud vajalikuks täiendavate andmete kogumist pikaleveninud maksumenetluses ilmnenud uute

asjaolude kontrollimiseks. 26. jaanuari 2015 korraldusest ei nähtu, et MTA taotleks sunniraha

hoiatusega lisaks dokumentide ja andmete esitamise tagamise eesmärgile veel kaebaja varjatud

karistamist.

Kohtule äratuntavalt ei esine käesoleval juhul ka AtSS § 8 lg-tes 2 ja 3 nimetatud aluseid, mis

välistaksid sunnivahendi rakendamise lõplikult. Seetõttu on kohus seisukohal, et MTA ei ole

minetanud võimalust rakendada kaebaja suhtes õiguspäraselt sunniraha 26. jaanuari 2015

korraldusega nr 12.2-3/010500-63 pandud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise alusel. Sunniraha

rakendamisel peab MTA hindama sunnivahendi kohaldamise proportsionaalsust (eelkõige võib

MTA vähendada sunniraha kohaldamise hoiatuses nimetatud sunniraha suurust), samuti seda, kas

sunnivahendi rakendamise ajal esineb sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid.

24. Kohus saab keelata haldusorganil toimingu sooritamise üksnes juhul, kui haldusorganil puudub

õiguspärane võimalus toimingu tegemiseks. Seetõttu jääb OÜ AH Seenior kaebus sunniraha

rakendamise keelamiseks rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik