3-15-1829/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1829 Haldusasi

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord IHE KRM OÜ ja Y100! Invest Corporation kaebus kriminaalasjas nr 12221000084 läbiviidud menetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ja intressi väljamõistmiseks

1. Tagastada kaebus IHE KRM OÜ-le ja Y100! Invest Corporationile läbivaatamatult.

2. Määruse jõustumisel tagastada H. K. Law OÜ-le tema poolt 20.07.2015 tasutud riigilõiv 1500 eurot arveldusarvele nr EE29 2200 2210 6065 0622 AS-is Swedbank. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. IHE KRM OÜ ja Y100! Invest Corporation esitasid 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses taotleti mõista vastustajatelt (Riigiprokuratuur ning Politseija Piirivalveamet ehk PPA) välja kriminaalasjas nr 12221000084 läbiviidava menetluse käigus tekitatud varalise kahju hüvitis solidaarselt: - Y100! Invest Corporationile kahjuhüvitis varale aresti all hoidmise käigus tekitatud kahju eest kokku summas 29 022,29 eurot või alternatiivselt Y100! Invest Corporationile summas 5431,45 eurot ja IHE KRM OÜ-le summas 23 590,84 eurot, kui kohus jõuab järeldusele, et arestitud sõiduk Aston Martin Rapide (VIN-kood: SCFHDDAJ01400) kuulus arestimise ajal Invest Holding OÜ-le (kustutatud, varasem ärinimi H. K. Invest OÜ); - IHE KRM OÜ kasuks intress 6% aastas arestitud vara summast alates vara arestimise päevast kokku summas 5339,83 eurot, 217,52 Rootsi krooni ja 900,82 USA dollarit; - IHE KRM OÜ-le kahjuhüvitis varale aresti all hoidmise käigus tekitatud kahju eest kokku summas 2634,64 eurot; - IHE KRM OÜ-le kahjuhüvitis aresti alt vabastatud, kuid tagastamata jäetud 108 150 euro ulatuses, millele lisandub intress määraga 6% aastas alates 20.05.2014 kuni summa faktilise tagastamise päevani.

2(3) Kaebuses leitakse, et kui kohtu hinnangul ei ole kaebajate nõudeid võimalik rahuldada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) ega riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel, siis tuleb kaebused rahuldada põhiseaduse alusel. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kaebajad taotlevad neile kriminaalasja nr 12221000084 menetluse käigus vara arestimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist ning intressi väljamõistmist. Y100! Invest Corporationi kahjunõue põhineb sellel, et kriminaalmenetluses nr 12221000084 arestiti tema autod BMW X5 ja Aston Martin Rapide, pidades neid kriminaalmenetluses kahtlustatavale äriühingule (Invest Holding Estonia OÜ) kuuluvaks. Nimetatud autod said nõuetele mittevastavate hooldusja hoiutingimuste tõttu kahjustusi ja nende turuväärtus vähenes. IHE KRM OÜ kui kriminaalmenetluses nr 12221000084 kahtlustatavaks olnud Invest Holding Estonia OÜ õigusjärglase esimene intressinõue põhineb sellel, et Invest Holding Estonia OÜ- le kuuluvaid rahasummasid ja nõudeõigusi arestiti alusetult ning seetõttu nõuab IHE KRM OÜ neilt summadelt intressi alates arestimisest kuni aresti alt vabastamiseni.

IHE KRM OÜ kahjunõue seoses Invest Holding Estonia OÜ-le kuulunud Tallinnas aadressil Tornimäe 3, Tornimäe 3b, Tornimäe 5 ja Tornimäe 7 asuva korteriomandi arestimisega põhineb sellel, et ajal, mil korteriomand oli arestitud, pidi omanik siiski kandma kindlustusja kommunaalkulusid, kuid ei saanud korteriomandit kasutada ega käsutada. Lisaks nõuab IHE KRM OÜ kahjuhüvitist 108 150 eurot selle eest, et prokuratuur viivitas kriminaalmenetluses arestitud Invest Holding Estonia OÜ-le kuulunud 108 150 euro aresti alt vabastamisega ning see on siiani kahtlustatava õigusjärglasele tagastamata, sest sama summa on Harju Maakohtu määruse alusel arestitud H.

K. kui Invest Holding Estonia OÜ looja varana. IHE KRM taotleb ka intressi 108 150 eurolt alates 20.05.2014 kuni summa faktilise tagastamiseni.

4. Menetleja, sh prokuratuuri ja PPA (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lg 1) poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda reguleerib 01.05.2015 jõustunud SKHS. SKHS reguleerib ammendavalt kogu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt SKHS § 4). Muu hulgas võimaldab SKHS nõuda süüteomenetluses vara arestimisega põhjustatud kahju hüvitamist ja intressi. SKHS näeb ette, et juhul, kui kriminaalasi on kohtueelse menetlemise staadiumis, tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile (§ 14) ning vajadusel edasikaebus Riigiprokuratuurile ja seejärel maakohtule (§-d 16 ja 17).

Maakohtu määruse peale on võimalik edasi kaevata ringkonnaja Riigikohtusse (§ 17 lg 4). Juhul, kui kriminaalasja menetlemine on juba kohtu menetluses, esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks maakohtule (SKHS § 18 lg 1), ning vajadusel saab maakohtu lahendit vaidlustada kõrgemates kohtuastmetes (SKHS § 19). Erandjuhtudel on võimalik kahju hüvitamise taotlus esitada pärast maakohtu menetlust (SKHS § 21). Seega on kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks SKHS kohaselt reeglina pädev prokuratuur või maakohus ning edasikaebuste lahendamiseks olenevalt olukorrast Riigiprokuratuur, maa-, ringkonnaja Riigikohus.

SKHS § 23 lg 5 sätestab, et haldus-, ringkonnaja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse selles seaduses sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kuna halduskohus ei ole 01.05.2015 seisuga, mil jõustus SKHS, IHE KRM OÜ ja Y100! Invest Corporationi kaebust menetlusse võtnud ja kaebus esitati pärast 01.05.2015, siis puudub halduskohtul pädevus selle menetlemiseks. Kaebust ei muuda halduskohtu pädevusse kuuluvaks ka asjaolu, et kahjunõude lahendamisel võivad tõusetuda SKHS-i regulatsiooni põhiseaduslikkuse küsimused (põhjusel, et SKHS seab teatud isikute või kahjude osas kahju hüvitamisele piirangud).

Kui prokuratuur ja Riigiprokuratuur ei pea

3(3) võimalikuks SKHS (ja viidete kaudu RVastS) alusel kaebajatele kahju hüvitada ega intresse maksta ja kaebajad pöörduvad kohtusse, siis on üldkohtul vajadusel endal võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. SKHS eelnõu (635 SE) seletuskirjast nähtub, et SKHS üks eesmärke on muuta senist praktikat, mille kohaselt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid lahendas halduskohus, ja viia süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõuded üldkohtu pädevusse. Seega enam ei pea halduskohus andma sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ning üldkohus otsustab ise, kas ja millistel alustel saab IHE KRM OÜ-le ja Y100! Invest Corporationile kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitada.

5. Eelneva tõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajatele tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

6. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kaebusest nähtuvalt on kriminaalmenetlus nr 12221000084 Invest Holding Estonia OÜ suhtes lõpetatud PPA 15.08.2014 määrusega, mille peale esitatud kaebus rahuldati Riigiprokuratuuri 10.10.2014 määrusega osaliselt. Seega kaebajad nõuavad enne SKHS jõustumist lõppenud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, ning selleks on ette nähtud rakendussätted. SKHS § 23 lg 3 sätestab:

„Kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt.“ Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada halduskohtumenetluse seadustikus hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“ SKHS § 23 lg 3 lähtub asjaolust, et enne SKHS-i võimaldas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist vaid alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS). Muus osas oli süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine reguleerimata. Käesoleva kaebuse näol ei ole tegemist juhtumiga, mille puhul oleks kahju hüvitamise aluse ette näinud AVVKHS. Järelikult tuleb SKHS § 23 lg 3 kohaselt kohaldada SKHS-i tagasiulatuvalt ning kaebajatel tuleb SKHS § 23 lg 4 alusel esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile.

Nõuded taotlusele on kehtestatud SKHS §-s 12. Prokuratuuri otsuse peale saab edasi kaevata SKHS-is sätestatud korras. Kohus märgib, et lähtub määruse tegemisel kaebusest ja selle lisadest nähtuvatest andmetest, et kriminaalmenetlus nr 12221000084 on Invest Holding Estonia OÜ suhtes 15.08.2014 lõpetatud ja menetluse lõpetamine jõustus Riigiprokuratuuri 10.10.2014 määrusega. Kui kohtul on kriminaalmenetluse nr 12221000084 kulgemise osas mittetäielikud andmed ja menetluse lõpetamine Invest Holding Estonia OÜ suhtes ei olnud kuupäevaks 01.05.2015 täielikult jõustunud, siis tuleb kahju hüvitamise taotluse esitamisel lähtuda SKHS § 23 lg-st 1 ja SKHS

4. peatükis sätestatud korrast. 7. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebajad tasusid riigilõivu kokku 1500 eurot (tl 105), s.o kumbki 750 eurot. Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, tuleb riigilõiv 1500 eurot määruse jõustumisel tagastada maksja H. K. Law OÜ arveldusarvele nr EE29 2200 2210 6065 0622 AS-is Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit