1-15-6141/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

25. august 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-6141 (kohtueelses menetluses nr 15284000265)

riik V.A versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

V.A

(isikukood XXX; elukoht xxxx xxx xx-

x xxxxxx xxxx ei oma kriminaalkaristatust) ; Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

Otsustuse

d süüs ja karistamises

1. Tunnistada (KarS)

V.A süüdi § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistusseadustiku

karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o ; KarS §

600 (kuussada eurot )

68 lg 1 alusel

arvata eelvangistuse aeg 21.-22.06.2015, s.o 2 (kaks) p karistusaja hulka

äeva mõistetud ja

lugeda kandmata karistuseks rahaline karistus 54 (viiskümmend neli) päevamäära, s.o 540

(viissada nelikümmend) eurot KarS §

1 alusel määrata mõistetud rahaline ;

66 lg V.A-le

karistus tasumisele ositi aasta jooksul s.o kuus mitte vähem kui 45 (nelikümmend viis) eurot järgmiselt: 1) alates 2015. septembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 45 eurot tasumine, a

kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg ku s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud u 30- rahalise karistuse osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg ,

saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; V.A-le - tühistada tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista üheksakümmend V.A-lt sundraha 292 (kakssada kaks) eurot 50 senti, riigi

õigusabi tasu ümmend ka

48 (nelik heksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks)

eurot 70 senti olmsada neli riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud kümmend (k

kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul 15. järgmiselt: 1) alates 20 a

septembrikuust igakuise menetluskulu osa 28 (kaks kaheksa) eurot 60 senti kümmend

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata

jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg tasumise , saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 krim

inaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - ;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad t Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad ähtaegselt tasunud

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus

§ 248

süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on V.A toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema juhtis 21.06.2015 kella 04.26 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi linnas Riia mnt 65 juures mootorsõidukit BMW 525i reg.märgiga XXX XXX joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0.79 mg/l kohta.

Antud teoga rikkus .A Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei V

tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks karistuseks rahalise karistusega 60 päevamäära, so 600 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.06-22.06.2015, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 54 päevamäära, so 540 eurot. KarS

§ 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 45 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni.

3. gud kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud motiveerin

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kri -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja minaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), § 180 § 188) -

2. jaos ( ; Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine - ning

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatu

90 eurot kuus. d töötasu alammääraks 3

4.1.2 . . Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele V.A kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasja postikulu 2,70 eurot. s –

4.2. Menetluskulud kokku.

Kriminaalmenetluses on s V.A arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 585 eurot,

48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. riigi õigusabi tasu

4.3. Menetluskulude hüvitamine. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab .

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava varalist seisundit ning tema töövõimekaotust, tuleb menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda, kohus vähendab süüdistatavalt sealjuures

väljamõistetavat sundraha poole võrra. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. V.A on kahtlustatavana kinni peetud 21.-22.06.2015, seega on V.A viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päev - a jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik