4-15-3682/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-15-3682

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. augustil 2015, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-3682 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Väärteoasi Robert Pärniku (ik: 38810174917) väärteoasi LS § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. juuni 2015. a otsus Kaebuse esitaja Kaitsja Alar Salu

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. juuni 2015. a otsus Robert Pärniku väärteoasjas nr 4-15-3682 jätta muutmata. 2. 2. Robert Pärniku kaitsja Alar Salu apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2. mail 2015 koostas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Robert Pärnikule väärteoprotokolli nr 20150502373488 selle kohta, et R. Pärnik juhtis samal kuupäeval kella 14.03 ajal Harjumaal, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 26. km-l mootorsõidukit Audi A5 reg nr XXXXXX kiirusega 200 ± 10 km/h, samas kui suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 110 km/h. Sellega ületas ta lubatud

2 sõidukiirust mitte vähem kui 80 km/h. Protokolli kohaselt rikkus Robert Pärnik sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Pidades vajalikuks karistada Robert Pärnikut arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

3. Harju Maakohtu 3. juuni 2015. a otsusega karistati R. Pärnikut LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 5 päeva arestiga. Aresti kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg: 3. juuni 2015 kell 09.30. Lisakaristusena võeti KarS § 50 lg 1 p 2 alusel R. Pärnikult 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

3.1. Kohus leidis, et väärteoprotokollis fikseeritud teo toimepanemine on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süü omaksvõtu ning kohtus uuritud kohtuvälise menetleja kogutud tõenditega. Eeskätt viitas kohus kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, millega menetlusalune isik on ka tutvunud. Protokolli kohaselt mõõdeti 2. mail 2015 R. Pärniku juhitud sõiduki kiiruseks 200 km/h. Laiendmääramatust (10 km/h) arvestades ületas ta lubatud sõidukiirust (110 km/h), mitte vähem kui 80 km/h.

3.2. Kohus ei tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja kvalifitseerimisel, samuti tõendite kogumisel. Väärteoprotokollis on korrektselt märgitud rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, mille on koostatud liiklusjärelevalveks pädev asutus. Menetlusaluse isik sai anda ütlusi, need on kajastatud tema ülekuulamise protokollis. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on mõõdetud testitud ja töökorras kiirusmõõturiga Stalker DSR. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärtoemenetluses. Protokollides kajastatut kinnitavad ka isiku kohtus antud ütlused, milles ta end antud rikkumise toimepanemises süüdi tunnistas.

3.3. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli osas märkis kohus, et see on nõuetekohaselt vormistatud. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda protokolli juhul, kui mõõtmist toimetavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, vajalik on fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Arutataval juhul nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et kõiki neid nõudeid on täidetud. Mõõtmine toimetas pädev mõõtja ja seade oli taadeldud ning testitud. Seega on mõõtetulemus jälgitav.

3.4. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

3.5. Maakohus leidis, et R. Pärnikut tuleb karistada arestiga, sest menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud. Varasemad rahatrahvid on osaliselt tasumata. Samas jätkab ta uute liiklusväärtegude toimepanemist. Seega on ta isik, kellele kergemaliigiline karistus mõju ei avalda. R. Pärniku isikut arvestades ei pidanud kohus võimalikuks mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendada. Arvestades rikkumise asjaolusid ja menetlusaluse isiku rohkeid liiklusalaseid rikkumisi pidas kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

3 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Pärniku kaitsja A. Salu, kes vaidlustab kohtuotsust tervikuna, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist. Apellandi arvates on maakohus tõendeid vääralt hinnates rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, millest omakorda tuleneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Nimelt ei nähtu kaitsja arvates kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et R. Pärnik oleks lubatud sõidukiirust ületanud. Seega puuduvad väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Täiendavalt märgib ta, et väärteomenetluses on tõendamise kohustus kohtuvälisel menetlejal, mistõttu ühelgi tõendil ei tohi olla ettemääratud jõudu ja kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Apellant on nõus asja kirjaliku menetlusega ning palub menetluskulud jagada KrMS § 185 sätestatud alusel.

5. Kuivõrd apellant teatas ringkonnakohtule, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Kohtuvälise esindaja asus seisukohale, et maakohtu kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Menetlusalune isik R. Pärnik ei ole vaidlustanud oma apellatsioonis ega maakohtu istungil talle väärteoprotokollis süüks arvatud tegu. Maakohtu istungil tunnistas R. Pärnik end talle inkrimineeritud väärteos süüdi. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on menetlusalune isik kinnitanud, et talle näidati mõõteseadme lukustatud näitu. Vastustaja arvates ei saa oluliseks rikkumiseks lugeda asjaolu, et kiirusemõõtmist toimetanud ametnik on mõõtetulemuse protokollimisel lõpliku mõõtetulemuse arvutamisel eksinud, kuivõrd arvutusviga ei muuda võimatuks mõõtetulemuse jälgitavust. See viga ei ole niisuguse kvaliteediga, mis tingiks ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on R. Pärnikule mõistetud põhi- ja lisakaristus seaduslikud ning põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise väärtegu välistavate asjaolude ilmnemise tõttu.

8. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu valguses väärteo toimepanemine tõendamata. Kiirusemõõturi kasutamise protokoll vastab sellele esitatavatele nõuetele. Kuigi menetlualuse isiku juhitud sõiduki lõplikuks kiiruseks on eksitusest tulenevalt märgitud 80 km/h ja suurimaks lubatud sõidukiirukseks 110 km/h (mis on korrektne), nähtub protokollist, et kiirusmõõturi lugem oli 200 km/h, laiendmääramatusega +/- 10 km/h. Sellest saab teha ühese järelduse, et lõplik mõõtetulemus oli 190 km/h ja kuivõrd suurim lubatud sõidukiirus oli 110 km/h, ületas R. Pärnik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 80 km/h. Selliselt on rikkumine fikseeritud ka väärteoprotokollis. Nii väärteoprotokollile kui ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile on menetlusalune isik alla kirjutanud.

9. Kolleegium märgib, et R. Pärniku süüdimõistmine ei rajane ainult viidatud kiirusemõõturi kasutamise protokollil, vaid see põhineb lisaks väärteoprotokollil, millest nähtuvalt oli R. Pärniku juhitud sõiduki kiiruseks oli 200 km/h, laiendmääramatusega 10 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 110 km/h, millega isik ületas lubatud sõidukiirust mitte

4 vähem kui 80 km/h. Lisaks on R. Pärniku süü tõendatud tema süü omaksvõtu ja ütlustega maakohtus ja tema kohtuvälisele menetlejale antud ütlustega. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et R. Pärnik on tunnistanud end täielikult süüdi ja selgitanud, et oli mõtetes ja ei pannud tähele, kui kiirus nii suureks läks. Ta on väljendanud rikkumise pärast kahetsust.

10. Ka esitatud apellatsioonis ei asuta maakohtus väljendatust erinevale seisukohale teo toimepanemise osas, lihtsalt leitakse, et ametniku eksimus kiirusmõõturi kasutamise protokollis välistab väärteo.

11. Eelneva põhjalt on tõendeid kogumis hinnates kahtlusteta selge, et kiirusemõõteseadme protokollis lõpliku mõõtetulemuse lahtrisse märgitud arv on eksitus. Samuti on kahtlusteta selge, mis oli laiendmääramatust arvestades tegelik lõplik kiiruseületamine. Seega ei saa nõustuda kaebuses tooduga, et arutatavas asjas puuduvad tõendid, mis annavad alust heita R. Pärnikule ette väärteotunnustega tegu. Iseäranis küsitav on asjaolu, miks viitab kaitsja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga seotud puudustele alles apellatsioonis. Maakohus on seda protokolli kohtuistungil vahetult uurinud ja kaitsja ei ole sellele siis vastu vaielnud, pidades toona protokolli seega igati lubatavaks tõendiks. Vastupidi, kaitsja on maakohtu istungil tauninud liiklusrikkumisi, põhjendades, mis oli R. Pärniku poolt sellise rikkumise toimepanemise põhjuseks (ema raske tervislik seisund), mööndes samas isegi, et see rikkumist küll ei vabanda.

12. Kuigi apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust tervikuna, ei ole kaebuses esitatud ühtegi sisulist argumenti ega põhjendust R. Pärniku karistuse vaidlustamiseks.

12.1. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et kuivõrd R. Pärniku näol on tegemist isikuga, keda on eelnevalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud (mis näitab, et tegemist on ühiskonnas valitsevatest reeglitest mitte hooliva isikuga), väärteokorras on isikul koguni 18 kehtivat väärteokaristust, mis on valdavalt temale mõistetud liiklusrikkumiste toimepanemise eest, nendest kaks on käesoleval aastal sarnaste rikkumiste eest, kuid vaid loetud päevad pärast eelmist analoogset rikkumist pani R. Pärnik toime uue samaliigilise rikkumise, millised asjaolud kogumis näitavad, et tegemist on süstemaatilise liiklusrikkumiste toimepanijaga, kellele varasemad kergemaliigilised karistused (rahatrahvid) ei ole mingit mõju avaldanud ja kelle puhul on põhjendatud seetõttu käesoleval juhul raskema karistuse – aresti – mõistmine põhikaristusena ning sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine lisakaristusena.

12.2. Seejuures lisakaristust on kohaldatud madalaimas võimalikus määras ja madalama määra lähedases määras on kohaldatud ka põhikaristust. Võttes arvesse, et R. Pärniku näol on tegemist süstemaatiliselt liiklusrikkumisi toimepaneva isikuga, keda kergemad karistused ei ole suunanud õiguskuulekale teele ja kes ületas arutataval juhul sõidukiirust väga suures ulatuses, siis kõiki asjaolusid arvestades on R. Pärnikule mõistetud karistus ja lisakaristus igati vastavuses tema süüga, samuti üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega.

13. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud R. Pärniku kanda.

14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 3. juuni 2015. a otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/