1-14-5265/51 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.08.2015.a. Kohtuasja number 1-14-5265 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

K.S , isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega Karistuse kandmise algus 15.01.2013 05.01.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta K.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile. saata Viru Vanglale, K.S-ile ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.S kannab karistust Viru Maakohtu .04.2015 kohtuotsuse nr 1-14-5265 alusel, millega ta tunnistati

3 kuud süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu

29.05.2014 otsusega mõistetud karistuse ning liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat 11 kuud ja

21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 15.01.2013.

Isikut on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda.

Käesolev kuritegu on vargus, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele kõik - toimepandud kuriteod on varavastased, eelmisel kuriteol lisandus vägivalla komponent.

Vangistuse jooksul on isik ja sooritanud eksami. läbinud riigikeele taseme kuni B1 Sotsiaalprogrammidest

on läbitud "Sotsiaalsete oskuste treening", "Eluviisitreening" ja MTÜ tugigrupp "Teekond". Programmides osalemisel on kinnipeetav väljendanud aktiivsust. Kehtivaid distsiplinaarkaristus

i on 6, esinenud on ebaviisakat käitumist vanglaametnikega.

Vabanemisel on isikul olemas elukoht abikaasa juures, kes töötab ja on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama. Vabanedes ennetähtaegselt puudub aga isikul kindel töökoht ja eriala, samuti on tema töökogemused vähesed Tasumata rahalisi nõudeid on ki . nnipeetaval 10 374,93

eurot. Vabanemisfondis on 100,64 eurot. Vangistuses sissetulekud puuduvad, kuna kinnipeetav ei soovi va talle ei leidu sobivat ametit. nglas töötada leides, et

Lähivõrgustiku moodustavad õed ja abikaasa ning suhted nendega on rahuldavad. Kriminaalkorras karistatud isaga suhtleb vähe. võib eeldada, et Samas isiku tutvusringkond

koosneb paljuski kriminaalse taustaga isikutest, kuid kinnipeetava enda sõnul on ta suhted nendega katkestanud.

Isik tunnistab, et enne vangistust tarbis regulaarselt kord nädalas alkoholi ja joobeseisundis võib käituda agressiivselt ning vägivaldselt. Isikut on korduvalt karistatud alkoholi seaduse rikkumise eest ning ka joobes juhtimise eest. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, samas ei andnud ta nõusolekut sõltuvusravi kohaldamiseks.

Vaatamata korduvatele karistustele on kordunud seadusevastane käitumine ja sõltuvusainete tarvitamine. Isik väljendab küll soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid reaalsed tulevikuplaanid selleks on nõrgad. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, kus on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Alates 27.03.2015 viibib VangS § 69 kohaselt lukustatud kambris süstemaatilise rikkumise eest.

Riskihindamise alusel on K.S ohtlik iskonnas). Vangla avalikkusele (risk üh hinnangul on ohustatud kõik vara omavad isikud. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes, kusjuures kinnipeetav võib kasutada vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 83%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Kohtule

K.S-i tingimisi edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa enne täh vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et taega vangistusest K.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 9-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Hetkel on vangistatul 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimased rikkumised on toime pandud 2015 aprillis.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses hakkab olema seaduskuulekas.

Prokurör on seisukohal, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende vara kaitseks on käesoleval juhul põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.S-i

Maakohtu istung 12.08.2018 toimunud videokohtuistungil seletas kinnipeetav, et tal on jäänud karistust kanda veel 4 kuud ja ta soovib vabaneda, kuna naine hakkab varsti sünnitama ja ta tahab olla naise kõrval. Kinnitas, et tal on vabanedes olemas töökoht, lihtsalt dokumente ei jõudnud esitada selle kohta. Kinnipeetav selgitas, et distsiplinaarkaristused on tal selle eest, et ta unustas elementaarseid asju, aga kord on vanglas väga range. Lubas vabaduses elada seadusekuulekalt. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja , kaaluvad tema enda sõnul ka töökoht kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.

Tegemist on isikuga, keda on 9-l korral kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib kolmndat korda. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. -, -

- ja distsiplinaarkorras karistatus isiku Samuti näitab korduv kriminaal väärteo negatiivset suhtumist ühiskonda ja reeglite täitmisesse. Riigikohtu kriminaal nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest kolleegiumi 02.11.2006 määruse

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kohtu hinnangul seda, et isikul näitab puudub tahe ka . kontrollitud keskkonnas käituda õiguskuulekalt

Kohus leiab, et olukorras, kus korduv kriminaalkorras karistatus viitab kuritegelikele hoiakutele innipeetava , oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. K vabastamist ei toeta vangla . Samuti , leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist prokurör. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval puudub eriala ja töökogemus ning –harjumus, mis omakorda soodustab majandusliku toimetulematuse korral uue varavastase kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu K.S-i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp