3-12-777/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2015, Tartu Haldusasja number 3-12-777 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute (seoses kaebaja

isiklikku

toimikusse

lisatud distsiplinaarmenetluse materjalidega) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Romeo Kalda kaebus täielikult rahuldamata. 3. Jätta Romeo Kalda menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 24. september 2015). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 12. detsembril 2011 Viru Vanglale taotluse eemaldada tema isiklikust toimikust selliste distsiplinaarmenetluste materjalid, mis ei ole lõppenud karistusotsusega. Viru Vangla 11. jaanuari 2012. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata. R. Kalda esitas 13. veebruaril 2012 vaide 11. jaanuari 2012. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks isiklikust toimikust distsiplinaarmenetluse materjalide, mis ei ole päädinud distsiplinaarkaristusega, toimikust eemaldamiseks. Viru Vangla rahuldas R. Kalda vaide 11. jaanuari 2012. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, tegi ettekirjutuse R. Kalda

12. detsembri 2011. a taotluse uueks läbivaatamiseks ning jättis R. Kalda vaide dokumentide isiklikust toimikust eemaldamiseks ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata. 2. R. Kalda esitas 15. aprillil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega lisati kaebaja isiklikku toimikusse distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei lõppenud karistusotsusega, ja teha vanglale ettekirjutus tema isiklikust toimikust nende distsiplinaarmenetluse materjalide eemaldamiseks. 3. Viru Vangla vaatas R. Kalda 12. detsembri 2011. a taotluse isiklikust toimikust distsiplinaarmenetluse materjalide eemaldamiseks uuesti läbi ning jättis 10. mai 2012. a otsusega taotluse rahuldamata. R. Kalda esitas vaide 10. mai 2012. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille Viru Vangla jättis 9. juuli 2012. a otsusega rahuldamata. 4. Tartu Halduskohus jättis 29. oktoobri 2012. a määrusega R. Kalda kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel viitega § 121 lg 1 p-le 3 läbi vaatamata, kuna kaebaja varasem kaebus sama nõudega samal alusel oli kohtu menetluses. Halduskohus tuvastas, et kohtu menetluses on kaks R. Kalda kaebust, milles ta taotleb Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (haldusasjad nr 3-12-777 ja 3-12-1682). Võttes arvesse, et haldusasjas nr 3-12-1682 oli menetlusse võetud samuti Viru Vangla 10. mai 2012. a otsuse tühistamisnõue, siis pidas halduskohus nimetatud kaebust efektiivsemaks võrreldes käesoleva haldusasja kaebusega. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2012. a määruse peale määruskaebuse. 5. Tartu Ringkonnakohus tühistas osaliselt Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2012. a määruse ja saatis haldusasja R. Kalda nõudes tunnistada Viru Vangla toimingud õigusvastaseks halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 17. märtsi 2014. a otsusega R. Kalda kaebuse Viru Vangla toimingute, millega lisati kaebaja isiklikku toimikusse distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei lõppenud karistusotsusega, õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendused on järgmised: 6.1. Kinnipeetava isiklikus toimikus teises osas asuvate dokumentide eesmärk on iseloomustada kinnipeetava karistuse täideviimise käiku. Seega kaebaja isiklikku toimikusse karistuse määramata jätmisega lõpetatud distsiplinaarmenetluse materjalide lisamine oleks kohane, kui need dokumendid iseloomustaksid kaebaja karistuse täideviimise tegelikku käiku. 6.2. Kinnipeetava isiklikku toimikusse eelpool nimetatud dokumentide lisamine võib halduskohtu hinnangul moonutada kinnipeetava karistuse täideviimise tegelikku käiku ning tuua kinnipeetavale kaasa negatiivse tagajärje. 6.3. Halduskohus ei nõustunud vastustajaga, et iga intsident on seotud konkreetse kinnipeetavaga ning omamoodi kajastab kinnipeetava karistuse täideviimise käiku. Distsiplinaarkaristuse määramata jätmisega lõpetatud distsiplinaarmenetlus pigem näitab seda, et puudub seos kahtlustatava isiku ja intsidendi vahel. Seega eelpool nimetatud viisil lõpetatud distsiplinaarmenetlus ei iseloomusta ega kajasta kaebaja tegelikku karistusjärgset käitumist. 6.4. Nimetatud dokumentide lisamine tema isikliku toimiku teise ossa võiks esmapilgul anda tema karistusjärgse käitumise kohta valeinformatsiooni. Arvestades kinnipeetava isikliku toimiku teise osa loomise eesmärki, asus halduskohus seisukohale, et distsiplinaarmenetluse materjalide, mis ei lõppenud karistusotsusega, lisamine kaebaja isiklikku toimikusse ei ole kohane, kuna antud dokumendid ei iseloomusta kaebajale määratud karistuse täideviimise tegelikku käiku. 6.5. Distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei ole lõppenud karistusotsusega, võivad olla vangla sisekorraeeskirja (VSkE, kehtestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72) § 28 2

lg 31 p 3 alusel kinnipeetava isiklikus toimikus n-ö kolmandas osas (ümbrikus), mis tagab nende eristamise kinnipeetava karistusjärgset käitumist iseloomustavatest dokumentidest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning jätta R. Kalda kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuste põhjendused on järgmised: 7.1. Tartu Halduskohus on otsustes nr 3-12-1682 ja 3-12-1683 kohustamiskaebuste läbivaatamisel hinnanud muuhulgas, kas kaebaja isiklikku toimikusse lisatud distsiplinaarmenetluse materjalide, mis ei lõppenud kaebaja distsiplinaarkorras karistamisega, lisamine on olnud õiguspärane. Kaebaja taotleb antud juhul küll õigusvastasuse tuvastamist, kuid eelnevalt viidatud kohtuotsustes on kohustamisnõude läbivaatamisel antud hinnang ka vangla toimingu õiguspärasusele ja seega on tegemist korduva kaebusega, mis on HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt lubamatu. 7.2. Kinnipeetava isiklikku toimikusse on vajalik ja eesmärgipärane lisada ka kinnipeetavaga seotud distsiplinaarmenetluse materjalid, mille osas ei ole määratud distsiplinaarkaristust. Tegemist on vastavalt VSkE § 28 lg 3 p-s 10 sätestatud muude kinnipeetavaga seotud dokumentidega, mis kajastavad kinnipeetava karistuse täideviimise käiku. Need dokumendid sisaldavad infot teatud intsidentide kohta konkreetse kinnipeetavaga ning kajastavad omamoodi karistuse täideviimise käiku. 7.3. Distsiplinaarmenetluse materjale, mis ei ole lõppenud karistusotsusega, ei kasutata kinnipeetava käitumist iseloomustava materjalina. 7.4. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kinnipeetava isiklikku toimikusse nimetatud dokumentide paigutamine võib anda valeinformatsiooni kaebaja käitumise kohta. Kohtu arvamus, et VsKE § 29 lgtes 1 ja 2 nimetatud isikud võiksid saada toimikusse paigutatud dokumentidest valeinformatsiooni, on ilmne liialdus. 7.5. Distsiplinaarmenetluse materjalid, mis ei ole päädinud distsiplinaarkaristusega, on selgelt eristatavad distsiplinaarkaristust kohaldatavatest materjalidest. Seega ei kahjusta antud asjas vaidluse all olevad materjalid kinnipeetava käitumise ajalugu, au, mainet ja nime. 7.6. Hilisem toimikulehtede äravõtmine ja sisukorra parandamine on küllaltki töömahukas ning ei ole seetõttu mõistlik. 8. R. Kalda palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et antud juhul on tegemist korduva kaebusega. HKMS § 43 lg 1 järgi on kaebuste samasusega tegemist, kui sama isiku hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega. Haldusasjas nr 3-12-1682 on lahendatud R. Kalda esitatud tühistamisnõue ning kohustamisnõue. Antud asjas kuulub lahendamisele õigusvastasuse tuvastamise nõue ning seega ei ole tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 järgi, kuna hilisema kaebuse nõue ei kattu varasema kaebuse nõudega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohustamisnõude läbivaatamisel antakse tõepoolest hinnang ka vangla toimingu õiguspärasusele, kuid see, et mõni nõue n-ö hõlmab teise nõude, ei tähenda hõlmava ja hõlmatava nõude kattuvust (vt K. Merusk. I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 177-178). 3

11. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et õigusliku aluse vaidlusaluste dokumentide paigutamiseks kinnipeetava isiklikku toimikusse annab VSkE § 28 lg 3 p 10, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetava isikliku toimiku teise ossa muud kinnipeetavaga seotud dokumendid. Kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse materjalid on vaieldamatult kaebaja kui kinnipeetavaga seotud dokumendid hoolimata sellest, et neis asjades ei määratud kaebajale distsiplinaarkaristust. Nõustuda ei saa kaebaja järeldusega, justkui tuleneks keeld selliseks käitumiseks VangS § 17 lgst 2. VangS § 17 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Seega ei ole VangS § 17 lg-s 2 sätestatud ammendavat loetelu dokumentidest, mida võib isiklikku toimikusse lisada, vaid võimaldab sinna lisada ka vangla sisekorraeeskirjades sätestatud dokumente. Nagu eelnevalt ilmnes, tuleneb VSkE § 28 lg 3 p-st 10 ka kohane õiguslik alus selliste dokumentide toimikusse lisamiseks. 12. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et karistusotsuseta lõppenud distsiplinaarasjade materjalid tuleks tema isiklikust toimikust eemaldada või et neid ei tohiks sinna üldse panna. Ükski õigusnorm kaebajale sellist õigust ei anna. 13. Väited, nagu kahjustaks selliste materjalide säilitamine kaebaja au või et neid võetaks arvesse teda iseloomustavate andmetena, on spekulatiivsed ning neist ei saa järeldada, et seetõttu on kaebajal õigus nõuda nende dokumentide eemaldamist toimikust. Vastustaja on kinnitanud, et neid materjale ei kasutata kinnipeetavat iseloomustava materjalina. Ringkonnakohus ei näe alust selles kinnituses kahelda, kuna ühestki õigusaktist ei tulene selgesõnalist võimalust, mis annaks vanglale või mõnele teisele haldusorganile õiguse võtta kinnipeetavat iseloomustavana arvesse ka neid väidetavaid distsipliinirikkumisi, mis kinnipeetava karistamisega ei lõppenud. Ka praktikas on ringkonnakohtule teadaolevalt kinnipeetavate iseloomustamisel viidatud vaid määratud distsiplinaarkaristustele, st tuginetud ei ole neile intsidentidele, mille eest mingil põhjusel distsiplinaarkaristust järgnenud ei ole. 14. Samuti viitavad nii halduskohus kui ka kaebaja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2005. a otsusele haldusasjas nr 2-3-338/05, milles R. Kalda kaebus analoogilises küsimuses Tartu Vangla vastu rahuldati. Ka see asjaolu ei tingi kaebuse rahuldamist. Kohtul on kohustus lahendada asi sisuliselt õigesti ning seda ka juhul, kui varasem kohtupraktika sarnases küsimuses on teistsugune. Varasem kohtulahend sarnases küsimuses, kuid teises asjas, võib olla kohtu jaoks küll õigusallikaks, mida otsuse tegemisel arvesse võetakse, kuid see ei oma kohtu jaoks hilisema otsustuse tegemisel siduvat tähendust. 15. Samuti märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu hilisem praktika toetab pigem samuti käesolevas asjas kaebuse rahuldamata jätmist. Haldusasjas nr 3-11-2511 jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata R. Kalda kaebuse, milles ta taotles seda, et tema isiklikku toimikusse paigutataks jõustunud kohtuotsused, millega tühistati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Ka selles asjas leidis ringkonnakohus, et kaebajale õigusaktidest sellist subjektiivset nõudeõigust ei tulene ning kaebaja huvid on piisavalt kaitstud sellega, et tema isiklikus toimikus on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale tehtud märge selle tühistamise kohta koos viitega vastavale jõustunud halduskohtu otsusele. Riigikohus selles asjas R. Kalda kassatsioonkaebust ei menetlenud. Seega kinnitab kohtupraktika seda, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda isikliku toimiku kujundamist talle sobival või meeldival viisil. 4

16. Eelnevast tulenevalt tuleb Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a otsus tühistada ning kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. Tartu Halduskohus jättis 17. märtsi 2014. a otsusega menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla oli HKMS § 104 lg 10 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2012. a määruse alusel oli R. Kalda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad R. Kalda menetluskulud (riigilõiv halduskohtus) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5