3-15-1674/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 25.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1674 Haldusasi Ennu Ganseni kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Ennu Ganseni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Ennu Gansen RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Maakohtu 14.05.2015. a määrus, E. Ganseni 19.05.2015 esitatud määruskaebus, Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2015. a määrus ning Tartu Ringkonnakohtule 12.06.2015 esitatud teabenõue. 2. Jätta E. Ganseni määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. E. Gansen esitas Tartu Maakohtule tsiviilasjas 2-15-6076 taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus asjas Gansen vs Eesti. Riigi õigusabi taotlust põhjendas ta sellega, et tal puudub sissetulek õigusabi eest tasumiseks ning õigusalased teadmised enda esindamiseks. Tartu Maakohus jättis taotluse 14.05.2015. a määrusega rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus E. Ganseni määruskaebuse 10.06.2015. a määrusega rahuldamata, märkides, et määrus ei kuulu edasikaebamisele.

2. E. Gansen esitas 12.06.2015 Tartu Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-15-6076 taotluse väljastada jõustumismärkega inglisekeelne Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2156076 Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) edastamiseks. 3. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.06.2015. a kirjaga tsiviilasjas nr 2-15-6076 E. Ganseni taotluse rahuldamata, kuna tsiviilasja nr 2-15-6076 materjalidest tulenevalt on tema esindajaks EIK-s advokaat S. Sepp ning ringkonnakohus palus kõigis Gansen vs Eesti kohtuasjaga seotud küsimustes pöörduda määratud esindaja poole. 4. 02.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse E. Ganseni kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. E. Gansen leidis, et Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastusega tsiviilasjas nr 2-15-6076 on solvatud tema inimväärikust ja põhjustatud talle mittevaraline kahju, mis seisneb hingelistes kannatustes, sest on teadmata, kuidas reageerib EIK kohtu korralduse täitmata jätmisele ning ei saa välistada võimalust, et EIK lõpetab kohtuasja, millisel juhul tekib ka materiaalne kahju. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 5. Tartu Halduskohus tagastas 04.08.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1674 E. Ganseni kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 nimetatud eeldused ei ole täidetud. Eelkõige langeb kahju hüvitamise võimalus ära, kuna üldiselt teadaolevalt ei ole tsiviilasja nr 2-15-6076 menetlevate kohtunike suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust (määruse p 6). Kui käsitleda kaebaja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmist kui õigusmõistmisega mitteseotud tegevust, siis võiks kohalduda RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1, kuid ka sellisel juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud (määruse p 7). 2) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 ja § 33 lg 4 esimese lause kohaselt on ringkonnakohus õigesti keeldunud kaebajale määruse tõlkimisest, kuna kaebaja ei vastanud eeltoodud tingimustele (määruse p 8). Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-6076 õigesti märkinud, et kaebaja esindajaks EIK-s on S. Sepp. Kaebaja näol ei olnud tegemist ka TsMS § 34 lg-s 4 nimetatud isikuga, kellele kohus TsMS § 33 lg 4 teise lause kohaselt korraldab kohtulahendi tõlkimise tema soovil Eesti Vabariigi arvel, sõltumata esindaja olemasolust ja menetlusabi andmisest (määruse p 9). 3) Ringkonnakohtul puudus tsiviilasjas alus kaebaja taotluse rahuldamiseks ja on õiguspäraselt käitunud ning sealjuures kaebajale selgitanud, mis on tema võimalused kohtumääruse tõlke saamiseks, paludes kaebajal pöörduda oma määratud esindaja poole. Samuti ei ole ringkonnakohus tsiviilasjas vastanud kaebajale ebamõistlikult pika aja jooksul, kuna on kaebaja 12.06.2015. a taotlusele vastanud juba 25.06.2015. Ringkonnakohus ei ole kaebaja väärikust alandanud (määruse p 10). E. Ganseni kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tartu Ringkonnakohtu vastusega on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb E. Ganseni kaebus tagastada (määruse p 11). Kaebuse tagastamise tõttu jääb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus menetlemata (määruse p 13). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. E. Gansen esitas 09.08.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määrus ja võtta tema kaebus halduskohtu menetlusse, sest halduskohus ei ole õigesti tõlgendanud kaebuse eset. E. Ganseni väitel ei ole 2 2

kaebuse esemeks asjaolu, et ringkonnakohus ei väljastanud talle inglisekeelset kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-15-6076, vaid ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastus tema taotlusele, milles ta palus ringkonnakohtult inglisekeelset õigusabist keeldumise põhistamist. E. Ganseni väitel ei ole halduskohtule kaebuse esitamise põhjuseks asjaolu, et ringkonnakohus ei väljastanud talle inglisekeelset määrust tsiviilasjas, vaid kaebuse põhjuseks on 25.06.2015 väljastatud dokumendis toodud seisukoht, nagu oleks talle määratud esindaja. Halduskohtu määruse p 6 ei ole asjakohane, kuna ta ei süüdista ühtegi kohut ega kohtunikku. Halduskohtu määruse p 7 osas märgib, et tegemist on tõesti õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Halduskohtu määruse p 8 osas märgib, et ta esitas kohtule kirjaliku taotluse inglisekeelse tõlke saamiseks ja sealjuures ei olnud tal mingit esindajat, nii et inglisekeelse põhjendatud kohtulahendi väljastamata jätmine oli Eesti riigi sihipärane EIK menetluse takistamine, aga see ei ole käesoleva kaebuse aluseks. E. Gansenile jääb ebaselgeks halduskohtu arusaam, et ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kaebaja esindajaks EIK-s on S. Sepp ning sellest tulenevalt ei ole asjakohane ka määruse p 10. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu tõlgendanuks halduskohus kaebuse eset valesti. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 5 märkinud, et E. Gansen on esitanud kohtule kaebuse seoses Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-6076 kaebaja taotluse rahuldamata jätmisega. Lisaks on halduskohus määruse asjaolude p-s 2 viidanud Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastusele (tl 3) E. Ganseni taotlusele tsiviilasjas nr 2-15-6076. Ka kinnitab E. Gansen 09.08.2015 halduskohtule esitatud määruskaebuses, et kaebuse esemeks on ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastus tema taotlusele. Seega ilmneb eelnevast selgelt, et halduskohus on vaidluse esemena käsitlenud sama, mida E. Gansen enda 09.08.2015 esitatud määruskaebuses ka nimetab, mistõttu on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide halduskohtu poolt kaebuse eseme ebaõige tõlgendamise kohta. Olenemata asjaolust, et kaebaja taotlus ringkonnakohtule oli pealkirjastatud kui „teabenõue“, seondus kaebaja taotlus konkreetses tsiviilasjas tehtud eestikeelsest määrusest inglisekeelse tõlke väljastamisega. Nimetatud taotlust on võimalik lahendada (rahuldada või rahuldamata jätta) vaid kohtumenetluse sätetele tuginedes. Seega taotleb kaebaja käesolevas haldusasjas sisuliselt kohtumenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (RVastS § 15 lg 1). Antud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebaja kahju hüvitamise kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise alusel. RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Nimetatud põhimõtet saab laiendada ka kohtuametniku poolt edasikaebamisele mittekuuluvate taotluste suhtes koostatud vastustele, milleks on inglisekeelse määruse väljastamata jätmine. 9. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on kaebust tagastades asunud hindama ka kaebuse perspektiive ehk kaebaja sisulisi vastuväiteid Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2015. a vastusele, kuigi kaebuse tagastamisel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu puudus selleks vajadus. Seetõttu ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks peatuda sellel, kas 25.06.2015. a vastuses taotlusele leiti õigesti, et 3 3

kaebajal oli esindaja ning kas kaebaja taotlus jäeti õigesti rahuldamata. Kui kahju hüvitamise nõude esitamiseks kaebeõiguse puudumine on ilmselge ning kaebus kuulub sellest tulenevalt tagastamisele, ei ole kohtunikul vajadust kaebuse sisulist põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Maakohtu 14.05.2015. a määruse, E. Ganseni 19.05.2015 esitatud määruskaebuse, Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2015. a määruse ning Tartu Ringkonnakohtule 12.06.2015 esitatud teabenõude. 10. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus E. Ganseni määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4