1-13-5346/44 · 1-13-5346/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.08.2015.a. Kohtuasja number 1-13-5346 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

U.G , isikukood XXX, Eesti kodakondsusega Karistuse kandmise algus 05.03.2015 05.10.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jä U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta

Välja mõista U.G-lt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Lembit Nirgi

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 280004990 -13-5346

0, selgitusse märkida „1 , menetluskulud“.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere

Advokaadibüroo kasuks 48 eurot (sh käibemaks

20%) vandeadvokaat Lembit Nirgi

2

poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud U.G õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, U.G-le, kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.G vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.G kannab karistust Harju Maakohtu 17.03.2015 nr 1-13- kohtumääruse 5346 alusel, millega pöörati täitmisele talle Harju Maakohtu 17.06.2013 otsusega mõistetud ja

ärakandmata karistus - 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.03.2015.

Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda.

Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, ka varasemalt on karistatud

samasuguse kuriteo eest. Kinnipeetava praegune male käitumine on sarnane varase

kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks (praegune ja eelmine), raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on alkohol.

Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. ud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käitumine vangistuses on oln

Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema ja kasuisa juures. Ema on invaliidsuspensionär, kasuisa töötab ja saab vajadusel isikut rahaliselt toetada. Vabanedes ennetähtaegselt

on isikul olemas ka töökoht santehnikuna xxxx. Erialalt on isik lukksepp-keevitaja, oskab eesti, vene ja soome keelt.

Lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja poolvend ning suhted nendega on head. Elukaaslane koos ühise lapsega elab , kinnipeetava sõnul suhtleb xxxx pojaga telefoni teel. ta

Isik tunnistab, et alkoholijoove on tema puhul seaduserikkumisi soodustavaks faktoriks.

Narkootikumidest on elu jooksul umbes 5 korda tarvitanud kanepit, NPAS alusel teda ta karistatud pole. Isik kinnitab, et vabaduses ei hakka mingil juhul alkoholi tarvitama.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava s ine on olnud vastutustundetu ja enine käitum

hoolimatu. Probleem saavutamiseks on isik kasutanud ide lahendamiseks ja eesmärkide

ebaefektiivseid meetodeid (kriminaalhoo kuritarvitamine). ldusnõuete rikkumised, alkoholi Kriminaalsed hoiakud ametnikesse suhtub isik viisakalt, kuid samas leiab küll puuduvad ja

ta

oma seaduserikkumistele vabandusi. Kinnipeetav ei ole suutnud ennast ohjata pikema aja

eesmärkide saavut vajalikkust, väidab, amiseks. Isik ise tunnistab muutuste et soovib

õiguskuulekalt elada ja tal on olemas perekonna näol, kuid r selleks vajalik tugi ka isk uue kuriteo sooritamiseks on seotud aga sellega, et nii tahtejõust, kui oskustest võib puudu jääda.

3

Riskihindamise alusel on ohtlik as). Vangla U.G avalikkusele (risk ühiskonn hinnangul on ohustatud isikud, kes provotseerivad konflikti, kui isik on alkoholijoobes. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises ja kergemate kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on

kõige tõenäolisem, kui kinnipeet Vägivaldse kuriteo av on alkoholijoobes ja tekib konflikt. toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Kohtule

, et ei

edastatud seisukohas märkis prokurör soovi võtta osa U.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et

olukorras, kus U.G gimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine toimub tin

12.08.2015 kohtuistungil ning nimetatud ajaks on tal ajast kanda jäänud mõistetud karistus vähem kui kaks kuud, tingimisi ennetähtaegset vabastamist. ei toeta prokuratuur tema

Maakohtu istung

12.08.2015 toimunud videokohtuistungil seletas kinnipeetav, et ta töötab vanglas alates

19.06.2015. Vabanedes asub elama vanemate juurde, tahab suhelda naise ja lapsega.

Kinnipeetav selgitas, et kriminaalhooldaja juurde ta ei ilmunud sellepärast, et kartis vangi

minekut. Lubas vabaduses elada seadusekuulekalt ning mitte tarvitada alkoholi, kuna alkoholivastane . ravikuur on läbitud Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist ja juhtis tähelepanu asjaolule, et isiku käitumine

vanglas on olnud eeskujulik, distsiplinaarkaristusi pole, isik käib tööl ja on läbinud

alkoholismivastase ravi. Kaitsja on seisukohal, et kontrollnõuete kohaldamine on parem kui isiku äkiline vabastamine. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru

ja tema kaitsja

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.G

ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja , kaaluvad kinnipeetava ka töökoht mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. On korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid ning ei ole teinud kriminaalhooldusam Selline etnikuga koostööd. eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest 02.11.2006 määruse

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.

4 Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega on tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kohus leiab, et olukorras, kus varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset mõju avaldanud, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka . prokurör

Isikul on olnud probleeme alkoholiga. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu võib

suurendada uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vaatamata asjaolule, et kinnipeetav on läbinud alkoholismivastase ravikuuri. Kohus on seisukohal, et kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid

rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei U.G esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu U.G vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp