1-15-3951/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25. august 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-3951 (kohtueelses menetluses nr 14284000171) riik versus Rainis Saar ja Mirko Porsin kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Rainis Saar (isikukood 38910176021; elukoht xxxx xx-xx xxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) Süüdistatav Mirko Porsin (isikukood 39511046011; elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Rainis Saar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 15.-16.08.2014, s.o 2 (kaks) päeva) mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Rainis Saarele katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Rainis Saar ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Rainis Saarele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Mirko Porsin süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 15.-16.08.2014, s.o 2 (kaks) päeva) mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Mirko Porsinile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 11 (üksteist)

2 kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Mirko Porsin ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Mirko Porsinile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused 2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult kannatanu H.Ti tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Rainis Saarelt ja Mirko Porsinilt 40 (nelikümmend) eurot H.Ti kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Rainis Saarelt sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1073 (üks tuhat seitsekümmend kolm) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015. a septembrikuust igakuise menetluskulu osa 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 48 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 Mirko Porsinilt sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1049 (üks tuhat nelikümmend üheksa) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 48 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 Mirko Porsinile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi ajatasu ja sõidukulu 126,96 eurot (s.o 70,80 eurot + 56,16 eurot) s.h käibemaks jätta riigi kanda; 2.4 vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada 48 eurot (s.h käibemaks) ulatuses; 2.5 vandeadvokaat Matti Reinsalu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada 24 eurot (s.h käibemaks) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3 3.6 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Rainis Saar toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, sissetungimisega ja isikute grupi poolt st röövimise KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 13.08.2014 isikute grupis koos Mirko Porsiniga sisenes lukustamata ukse avamise teel Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xx x-xx korterisse, kus Rainis Saar tungis kallale H.Tile, lõi teda näkku ja keha piirkonda. Kannatanu H.T haaras seepeale metallist taskulambi, ajas Rainis Saare ja Mirko Porsini oma korterist välja ning lukustas korteri ukse. Mõne minuti pärast lõhkus Rainis Saar koos Mirko Porsiniga xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx x-xx H.Ti korteri ukse ning selle lukustuse ja tungis korterisse, kus peksis grupis koos Mirko Porsiniga H.Tit käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Ka maas lamades löödi H.Tit mõned korrad jalaga keha piirkonda. Pärast peksmist läks H.T vannituppa ja hiljem suundus korteri rõdule. Seda nähes sulges Rainis Saar seestpoolt rõdu ukse ning H.T jäi rõdule kinni. Samal ajal röövis Mirko Porsin koos Rainis Saarega H.Tile kuulunud akudrelli Skil komplekti väärtusega 50€, mobiiltelefoni Nokia 3110 väärtusega 10€, kaks vanemat mobiiltelefoni Nokia väärtusega kokku 10€, tulemasina Zippo koos kotiga väärtusega 25€, päikeseprillid väärtusega 5€, korterivõtmed koos võtmehoidjaga väärtusega kokku 23€, karbi õhupüssi kuule Gamo väärtusega 3€, kaks metallist kaelaketti väärtusega kokku 15€, käekella Ascot väärtusega 20€, välgumihkli väärtusega 3€, 2 DVD väärtusega kokku 10€, põhjustades H.Tile röövimisega varalist kahju 174€, ukse lõhkumisega kahju 20€ ning peksmisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Süüdistusest nähtuvalt on Mirko Porsin toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, sissetungimisega ja isikute grupi poolt st röövimise KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 13.08.2014 isikute grupis koos Rainis Saarega sisenes lukustamata ukse avamise teel Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xx x-xx korterisse, kus Rainis Saar tungis kallale H.Tile, lõi teda näkku ja keha piirkonda. Kannatanu H.T haaras seepeale metallist taskulambi, ajas Rainis Saare ja Mirko Porsini oma korterist välja ning lukustas korteri ukse. Mõne minuti pärast lõhkus Mirko Porsin koos Rainis Saarega xxxxxxx xxxxx xxxxxx x-xx H.Ti korteri ukse ning selle lukustuse ja tungis korterisse, kus peksis grupis koos Rainis Saarega H.Tit käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Ka maas lamades löödi H.Tit mõned korrad jalaga keha piirkonda. Pärast peksmist läks H.T vannituppa ja hiljem suundus korteri rõdule. Seda nähes sulges Rainis Saar seestpoolt rõdu ukse ning H.T jäi rõdule kinni. Samal ajal röövis Mirko Porsin koos Rainis Saarega H.Tile kuulunud akudrelli Skil komplekti väärtusega 50€, mobiiltelefoni Nokia 3110 väärtusega 10€, kaks vanemat mobiiltelefoni Nokia väärtusega kokku 10€, tulemasina Zippo koos kotiga väärtusega 25€, päikeseprillid väärtusega 5€, korterivõtmed koos võtmehoidjaga väärtusega kokku 23€ , karbi õhupüssi kuule Gamo väärtusega 3€, kaks metallist kaelaketti väärtusega kokku 15€, käekella Ascot väärtusega 20€, välgumihkli väärtusega 3€, 2 DVD väärtusega kokku 10€, põhjustades H.Tile röövimisega varalist kahju 174€, ukse lõhkumisega kahju 20€ ning peksmisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks: Rainis Saar KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 15.08.2014 –

4 16.08.2014. Seega lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Rainis Saar ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mirko Porsin KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 15.08.2014 – 16.08.2014. Seega lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Mirko Porsin ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 200 lg 2 p 7, 9 näeb ette süüdlase karistamise kolmekuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu H.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 81 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse kestel kannatanule tsiviilhagi osaliselt hüvitatud summas 41 eurot. Tsiviilhagi tuleb selle tasumata osas rahuldada ning välja mõista solidaarselt süüdistatavatelt Rainis Saarelt ja Mirko Porsinilt 40 (nelikümmend) eurot H.Ti kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179), 2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning 3. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 975 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.2. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist

5 või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel. Süüdistatava Rainis Saare kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Süüdistatava Mirko Porsini kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 128,16 eurot. 4.1.2.2. Riigi õigusabi kohtus. Süüdistatava Rainis Saare kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 48 eurot koos käibemaksuga. Süüdistatava Mirko Porsini kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suure ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Taotluse punktis 4 (Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud) on kaitsja arvestanud sõidukuludeks 56,16 eurot. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.3. Muu menetluskulu. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot. 4.2 Menetluskulud kokku. Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu: 1) Rainis Saar sundraha 975 eurot, riigi õigusabi tasu 96 (48 + 48) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 2) Mirko Porsin sundraha 975 eurot, riigi õigusabi tasu 208,32 (128,16 + 80,16) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot 4.3. Menetluskulude hüvitamine. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid.Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Mirko Porsinilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot (s.h käibemaks). Mirko Porsinile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 126,96 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

6 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Lähtudes KrMS § 180, tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb Rainis Saarelt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 975 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb Mirko Porsinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 975 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4.4. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaatidele: Raul Tosmannile 48 eurot ja Matti Reinsalu 24 eurot.

5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Rainis Saar on kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.08.2014, seega on Rainis Saar viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Mirko Porsin on kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.08.2014, seega on Mirko Porsin viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik