3-15-514/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-514

Haldusasi

P.P. ja E.P. ühine kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

19.11.2014 ehitusloa nr 1412239/00777 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebajad — P.P. ja E.P., lepinguline esindaja vandeadvokaat

Minni-Triin Park

vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindaja Merike Kraam

kolmandad isikud — K. L. ja N. P., ühine lepinguline esindaja Jüri

Asari

Menetlustoiming

Tähtaja menetluse läbiviimine

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks.

2. Lõpetada

haldusasja

nr

3-15-514

menetlus

kaebetähtaja rikkumise tõttu.

3. Tagastada asjas 31.03.2015 Advokaadibüroo FORT OÜ

poolt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Riigilõiv tuleb

tagastada peale käesoleva määruse punkti 2 jõustumist.

4. Mõista kaebajatelt solidaarselt välja kolmandatele

isikutele K. L. ja N. P. nende kantud menetluskulud

summas 1500 eurot (K. L. kasuks 750 eurot ja N. P.

kasuks 750 eurot).

5. Teha käesolev määrus teatavaks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

1. P.P. ja E.P. esitasid 02.03.2015 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti (TLPA) Põhja pst 11/2 ehitise rekonstrueerimiseks 19.11.2014 väljastatud ehitusloa nr

1412239/00777 tühistamiseks (tl 1).

1.1 Kaebuse kohaselt on Põhja pst 11 kinnistu jagatud kaheteistkümneks korteriomandiks selliselt, et kaks

korteriomandit (korterid nr 3 ja 8) paiknevad nn hoovimajas (Põhja pst 11/2, ehitisregistri kood

101017484). Kinnistul paikneb kokku kolm hoonet (üks neist garaaž). Kaebajatele kuulub ühisvarana

korteriomand (registriosaga nr 15204101) Põhja pst 11/1 asuva kahekorruselise elamu (ehitisregistri kood

101017479) esimesel korrusel. Hoovimaja pindalast on korteriomandite 3 ja 8 reaalosade koosseisus

111,3m², ülejäänud 97,7m² (s.o 53%) ei kuulu korteriomandite reaalosa koosseisu ja on mõtteliste

osadena kõigi kaasomanike ühises omandis (samuti nagu ka hoovimaja kandvad konstruktsioonid, katus,

tehnosüsteemid jms, mida ei loeta korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluvaks). Hoovimaja on olnud

pikaajaliselt elamiskõlbmatu ja varisemisohtlik, seal paiknevate korterite nr 3 ja 8 omanike algatusel on

Põhja pst 11 korteriomanikud korteriühistu (KÜ) koosolekutel aastate vältel arutanud hoone saatust.

Korterite 3 ja 8 omanikud ei ole korterites kunagi elanud (elamiskõlbmatud on ruumid olnud muuhulgas

kogu kinnistamisele järgnenud aja vältel) ning praegused omanikud on teadvalt omandanud elamispinnad

varemetes olevasse ehitisse. K. L. esitas 14.11.2012 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA)

ehitusloa taotluse ehitise rekonstrueerimiseks. 21.02.2013 informeeris TLPA kaebajat ehitusloa taotluse

esitamisest ja palus projekti kooskõlastada kui vastuväited puuduvad. Kaebaja esindaja esitas 07.03.2013

vastuväited ehitusprojektile ja seisukohad ehitusloa taotluse ebaseaduslikkuse kohta. Ühtlasi taotles

kaebaja esindaja, et haldusorgan informeeriks teda ja korteriomanikke menetlust puudutavatest

haldusaktidest. TLPA kinnitas 08.03.2013 e-kirjas, et pärast korrigeeritud ehitusprojekti TLPA-le uuesti

esitamist teavitatakse kaebajat võimalusest parandatud projektiga tutvuda ning kaebaja vastuväidete ja

arvamustega arvestatakse ehitusloa taotluse menetlemisel ja vastatakse koheselt, kui TLPA on teinud

otsuse ehitusloa väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks. 2015. aasta jaanuaris algasid Põhja pst

11 kinnistul ehitustööd (lammutustööd). TLPA ei olnud vahepeal kaebajale mistahes teavet ehitusloa

menetluse kohta edastanud ning tööde teostamise kohta puudus ka objektil mistahes tähistus ja info.

Kaebaja P.P. pöördus TLPA poole selgituste saamiseks ja 03.02.2015 informeeriti kaebajat 19.11.2014

väljastatud ehitusloast ehitise rekonstrueerimiseks nr 1412239/00777.

1.2 Kaebajad leiavad, et ehitusluba on väga oluliste menetlusvigadega. Tegemist on kaalutlusõiguse

alusel tehtud otsustusega, mille menetlusse pole kaebajat nõuetekohaselt kaasatud olukorras, kus

vastustaja on olnud selgelt teadlik vajadusest tagada kaebajale võimalus kasutada menetlusõiguseid, sh

ärakuulamisõigust. Ehitusluba on ka sisuliselt õigusvastane, kuna esinevad olulised vastuolud nõuetega.

Hoovimaja üldpind on kaasomandi esemeks ning ehitusloa väljastamisel rikuti kaebaja kui kaasomaniku

subjektiivseid õigusi kaasomandi mõtteliste osade ühisel majandamisel ja valitsemisel. Ehitusluba on

antud õigusvastaselt ja selle alusel valmiv ehitis ei saa olla nõuetele vastav, mis toob potentsiaalselt kaasa

ka kaebaja kui kaasomaniku vastutuse. Lisaks võib ehitustegevus ehitusloa alusel kujutada ohtu nii

kaebaja kui teiste elanike elule ja tervisele.

1.3 Kaebajad leiavad, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt (tl 5 pöördel ja tl 6) ning paluvad kohtul

kaebuse tähtaegseks lugeda (tl 132–133). Kaebuse esitamise tähtaeg ei saa hakata kulgema varem, kui

mõistlikult käituval kaebajal oleks üldse võimalik leida, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema

vabadusi. Kaebajatele ei tehtud kaevatavat haldusakti teatavaks, ehkki TLPA oli kaebajate kõrgendatud

huvist teadlik, ning oli sõnaselgelt lubanud kaebajad ehitusloa väljastamise menetlusse kaasata. TLPA ei

esitanud kaebajatele mistahes edasist (s.o alates 08.03.2013) teavet ehitusloa menetluse kohta. Seega

tuleb lähtuda HKMS § 46 lõikest 7 tulenevast kulgemahakkamise alusest ja eeldusest, et kaebaja pidi

olema haldusaktist muul viisil teada saanud.

P.P. on 26.01.2015 kaasallkirjastanud vastustaja poolt viidatud G. M. koostatud järelepärimise TLPA-le,

kust nähtub selgesti, et korteriomanikel puudus informatsioon, millisel alusel toimuvad hoovis

lammutustööd ja selgituste saamiseks pöörduti TLPA poole. TLPA poolset passiivsust selgitamiste

jagamisel ilmestab hästi ka see, et viidatud 26.01.2015 järelepärimisele ei ole P.P.le vastatud ja G. M.

esindaja kohaselt ei saanud ka tema vastust nimetatud järelepärimisele. G. M. vahendusel sai P.P.

informatsiooni selle kohta, et elektroonilisest ehitisregistrist nähtub järelepärimisele lisatud informatsioon

rekonstrueerimiseks loa väljastamise kohta. Seda, et P.P. on 26.01.2015 tutvunud elektroonilise

ehitisregistri andmetega, ei saa lugeda teadasaamiseks piisavaks. Elektroonilises registris sisalduva

lakoonilise informatsiooni põhjal ei ole isikul võimalik hinnata, kas sellega rikutakse tema õigusi või

piiratakse tema vabadusi. Seejuures tuleb rõhutada, et kaebajad ei pidanud võimalikuks, et neile

üllatuslikult võiksid alata hoovis tööd ning eeldasid, et mistahes tööd saavad toimuda vaid õigusliku

aluseta. Haldusakti teatavakstegemine peab toimuma selliselt, et isikul oleks võimalik anda haldusakti

kohta igakülgne hinnang ja otsustada, kas see tema õigusi rikub või mitte (Riigikohtu lahendid asjades nr

3-3-1-75-07, 3-3-1-60-01). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis

kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil

haldusorgan isikule haldusakti esitab, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul

pöörduda kohtusse (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-3-13). Asjas 3-3-1-23-07 rõhutab Riigikohus, et on

selge, et teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele

haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus ning siis

selle välja nõudma. Kaebajad ei olnud tegevusetud oma õiguste kaitsel. Nagu kaebuses selgitatud, asus

P.P., olles saanud teadlikuks, et võib olla olemas teda puudutav haldusakt, asjaolusid välja selgitama. Ta

käis informatsiooni saamiseks 03.02.2015 TLPA-s, kus teda informeeriti ehitusloa väljastamise faktist ja

ta tellis koopia toimiku materjalidest, et tutvuda ehitusloa aluseks oleva dokumentatsiooniga, hindamaks,

kas kaebajate õigusi on rikutud.

P.P.i teadlikkust elektroonilisse ehitisregistrisse kantud andmetest ei saa laiendada teisele kaebajale

E.P.ile. Vastustaja on 10.03.2015 vastuses möönnud, et puuduvad tõendid, mis näitaksid, et kaebaja sai

ehitusloast teada enne tema poolt märgitud tähtaega. Seetõttu ei saa vastustaja taotleda kaebuse läbi

vaatamata jätmist põhjusel, et kaebus ei ole tähtaegne.

1.4 Alternatiivselt paluvad kaebajad kaebetähtaeg ennistada järgmistel põhjendustel (tl 133). Kaebajad

näitasid üles initsiatiivi haldusakti võimaliku õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tegelesid aktiivselt

informatsiooni väljanõudmisega TLPA-lt. Riigikohtu lahendi kohaselt asjas nr 3-3-1-23-07 ei ole

kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse esitamine peaksid mahtuma

üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on rõhutanud, et haldusakt tuleb välja nõuda

mõistliku aja jooksul ning et sellisel juhul võib kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda. Kui haldusakti

väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimuks 30 päeva jooksul, siis puuduks vajadus tähtaja ennistamise

järele.

E.P.i kaebeõigust ei tohiks piirata põhjendusel, et teine kaebaja võis olla temast varem teadlik, et on

väljastatud kaebajaid puudutav haldusakt. Asjas nr 3-3-1-48-02 selgitas Riigikohus, et õiguskindluse

tagamise motiivil ei tohi isikult, kellel temast sõltumatutel asjaoludel veel polnudki võimalik leida, et tema

õigusi rikutakse, kaebeõigust ära võtta kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendusega. Lahendis

3-3-1-28-05 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et haldusorgani eksitav käitumine on mõjuv põhjus

kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja on oma käitumisega kaebajat eksitanud, kuna TLPA lubas

sõnamurdlikult kaasata kaebajad ehitusloa väljastamise menetlusse. Tallinna linna selline käitumine ei ole

olnud kooskõlas haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetega ega hea halduse põhimõtetega.

2. 30.04.2015 määrusega (tl 93–94) võttis kohus kaebuse menetlusse (määruse resolutsiooni punkt 1),

tunnistas vastustajateks Tallinna linna (resolutsiooni punkt 2), kaasas kolmandate isikutena menetlusse

K. L. ja N. P. (resolutsiooni p 4), ning kohustas vastustajat esitama ja andis kolmandatele isikutele õiguse

esitada omapoolsed seisukohad kaebuse tähtaegsusele (resolutsiooni punktid 7 ja 8).

3. Vastustaja asus seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt (tl 110–112). G. M. ja P.P. on

26.01.2015 esitanud TLPA-le ühise järelepärimise, mis registreeriti TLPA dokumendihaldussüsteemis

26.01.2015 registreerimisnumbriga 4-3/355. Järelepärimises märgitakse, et täna edastati mulle ka

rekonstrueerimisluba numbriga 1412239/00777, 19.11.2014 kuupäevast, kuid antud juhul ei ole ju

tegemist rekonstrueerimisega vaid lammutamise ja uue ehitamisega. Järelepärimise on 26.01.2015 kell

16:59 digitaalselt allkirjastanud ka P.P.. On tõendatud, et kaebaja on ehitusloa olemasolust teadlik alates

26.01.2015 mitte 03.02.2015 ja tähtaja arvutamisel tuleb lähtuda 26.01.2015. Kaebajad ei ole lisaks

ehitusloa tühistamise nõudele nõudnud kaebetähtaja ennistamist. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt

ning asja menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.

4. Kolmandad isikud on asunud seisukohale, et kaebetähtaeg on möödas (tl 105–107). Kaebuse esitamine

ei ole tähtaegne, kuna ehitusluba oli väljastatud juba 19.11.2014. Kaebajad olid teadlikud ehitusloa

taotluse esitamisest, kuna TLPA informeeris sellest kaebajaid. Seega ei saa öelda, et ehitusloa saamine

osutus kaebajatele ootamatuks. Kaebajad pidid möönma selle saamise võimalust. Seega ei saanud

ehitamine olla kaebajate jaoks üllatuslikuks. Kui kaebajatel oli kahtlus ehitusloa olemasolu üle, tulnuks

neil viivitamatult pöörduda TLPA poole. Olles teadlikud ehitustegevusest juba 2015. aasta jaanuaris ei

kasutanud nad võimalust saada teavet vaidlustatavast haldusaktist ega vaidlustanud seda seaduses

ettenähtud 30 päevase tähtaja jooksul. Pole välistatud, et kaebajatel oli haldusaktist võimalus saada teada

ka varem kui 2015. aasta jaanuaris. Kaebajad ei ole tõendanud, et nad said ehitusloa olemasolust

teadlikuks alles 03.02.2015.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt,

ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse

saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2, s.o kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus kummagi kaebaja osas esitatud selleks seaduses

sätestatud tähtaega järgides. Kaebetähtaja ennistamise taotluses sisalduvad põhjendused ei anna

kaebetähtaja ennistamiseks praegusel juhul alust. Haldusasja nr 3-15-514 menetlus tuleb HKMS § 124

lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel mõlema kaebaja suhtes lõpetada. Kohus põhjendab oma

seisukohti järgnevalt.

HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Kaevatav ehitusluba on koostatud 19.11.2014 (tl 17). Kaebus halduskohtule

on esitatud 02.03.2015 (tl 1). Kaevatava haldusakti koostamise ja kaebuse esitamise vahele on seega

jäänud enam kui 30 päeva.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja P.P.i informeeriti 03.02.2015 TLPA-s kohapeal kaevatava

ehitusloa väljastamisest. Kaebuses käsitatakse mõlema kaebaja ehitusloast teadasaamise hetkena aega,

mil informeeriti haldusaktist kaebaja P.P.i (tl 5 pöördel ja tl 6). P.P. on aga 26.01.2015 TLPA-le esitanud

ja kaasallkirjastanud järelepärimise, milles märgitakse, et järelepärimise esitajatele on 26.01.2015

edastatud TLPA 19.11.2014 rekonstrueerimise luba nr 1412239/00777, ning avaldatakse muret

ehitustööde

teostamise

üle

(tl

113).

Järelepärimise

digitaalallkirja

kinnituslehelt

(tl 114) ilmneb järelepärimisele lisatud dokumentide nimekiri, milles on ühe failina märgitud

rekonstrueerimisluba – 1412239-00777 – 20141119.pdf. Seega pidi kaebaja P.P. olema kaevatavast

haldusaktist teadlik hiljemalt 26.01.2015, mil ta allkirjastas TLPA-le edastatud järelepärimise, millele oli

lisatud ka kaevatav haldusakt. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on P.P. ja E.P. abikaasad (tl 134).

Arvestades asjaolu, et kaebuses omistatakse ühe abikaasa teadmist ka teisele abikaasale, ning arvestades

ka asjaolu, et kaebajad olid järelepärimise TLPA-le esitamise ajal abielus ja on abikaasad tänaseni

(kaebuse p 1.1, tl 5 pöördel viitega tl-le 82), ning asjaolu, et kaebuses kinnitatu kohaselt on Põhja pst 11-

1a kaebajate ühisomandis, peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja E.P. sai Põhja pst 11 kinnistut puudutavast

ehitusloast teada samal päeval, mil tema abikaasa P.P. allkirjastas ülalmärgitud järelepärimise. Kohus

peab ka usutavaks, et abikaasade vahel tuleb jutuks neile kuuluva kinnistu hoovis asuva hoone

rekonstrueerimise lubatavuse teema. Liiatigi olukorras, kus hoovi sisse- ja väljasõit oli järelepärimise

esitamise ajal häiritud ning kaebaja P.P. tundis tõsist muret tulemüüri pärast (tl 113). Tõendeid, mis

kinnitaksid, et kaebajad said kaevatavast haldusaktist teada juba varem kui 26.01.2015, kohtule esitatud ei

ole. Kohus loeb, et kaebajad said kaevatavast ehitusloast ja selle sisust teadlikuks hiljemalt 26.01.2015.

7. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul asuda seisukohale, et kaebajad on 30-päevase kaebetähtaja halduskohtule

tühistamiskaebuse esitamiseks mööda lasknud. Lugedes, et kaebajad said kaevatavast haldusaktist ja selle

sisust teadlikuks hiljemalt 26.01.2015, tulnuks tühistamiskaebus halduskohtule esitada hiljemalt

25.02.2015. Kaebus on halduskohtule aga esitatud 02.03.2015, s.o viiepäevase hilinemisega.

8. Kohus ei pea esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks. On küll tõsi, et vastustaja ei

teavitanud kaebajaid ehitusloa väljastamisest ega edastanud kaebajatele ehitusloa ärakirja ning seesugust

käitumist võib lugeda ekistavaks. Kohus on aga ülal leidnud, et kaebaja P.P. poolt vastustajale 26.01.2015

järelepärimise

esitamise

ajaks

oli

kaebajal

P.P.l

võimalik

igakülgselt

tutvuda

väljastatud

rekonstrueerimisloaga,

mida

praegusel

juhul

kaebusega

vaidlustataksegi.

Järelepärimises

(tl 113) on märgitud, et täna edastati [G. M. ja P.P.le] ka rekonstrueerimisluba numbriga 1412239/00777,

19.11.2014 kuupäevast […]. Riigikohus ei ole üheski lahendis pidanud kaebetähtaja ennistamisel

mõjuvaks põhjuseks haldusmenetluse toimikuga tutvumise võimaluse puudumist. Ka vastustajal ei olnud

kohustust edastada kaebajatele haldusmenetluse toimikut, vaid üksnes haldusakt. Järelepärimise tekstist

järeldub, et kaebajal P.P.l oli kaevatava haldusaktiga võimalus igakülgselt tutvuda vähemalt

järelepärimise allkirjastamise päevast arvates (26.01.2015). Asjaolu, et kaebaja soovis lisaks ehitusloaga

tutvumisele tutvuda kogu haldusmenetluse toimikuga, ei anna kaebajale P.P.le õigustust esitada kaebus

halduskohtule määramata aja jooksul.

Kohus põhjendas ülal, miks on P.P. teadmine kaevatavast haldusaktist praegusel juhul omistatav ka

E.P.le. Samadel põhjendustel peab kohus P.P. kaevatava haldusaktiga tutvumise võimalust omistatavaks

ka E.P.le.

9. Kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades ning kaebajate esile toodud põhjuseid

kaebetähtaja ennistamiseks ei saa antud olustikku arvestades lugeda mõjuvateks. Muid põhjuseid

kaebajad välja toonud ei ole. Kohus lähtub eeldusest, et kaebajatel puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks

mõjuvad põhjused, millest omakorda tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata, kas kaebajate eelduslikult

rikutud õigused kaaluvad üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

10. Eeltoodud põhjendustel lõpetab kohus HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel

haldusasja nr 3-15-514 menetluse.

11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust nähtuvalt (tl 43, 92) on

P.P. ja E.P. kaebuselt (30 eurot) ja menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt (30 eurot) riigilõivu

kokku tasutud 60 eurot. Riigilõiv on tasutud nõutud suuruses. Riigilõivu on 02.03.2015 ja 31.03.2015

tasunud Advokaadibüroo Fort OÜ. Esialgse õiguskaitse taotluste esitamise eest tasutud riigilõiv (30 eurot)

menetluse

lõpetamisel

tagastamisele

ei

kuulu.

Kaebuse

esitamiselt

tasutud

riigilõiv

30 eurot tuleb selle tasujale tagastada.

12. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lõikele 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kaebetähtaja rikkumise tõttu kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).

Vastustaja ei taotle kaebajatelt menetluskulude väljamõistmist (tl 130), mistõttu jäävad vastustaja

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Kolmandad isikud on kohtule esitanud

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, nõudega mõista kaebajatelt solidaarselt mõlema

kolmanda isiku kasuks menetluskulu 825 eurot, s.o kokku 1650 eurot (tl 125).

Avaldusele lisatud teenuse spetsifikatsioonist (tl 126) nähtub, et kolmandate isikute menetluskulu

koosneb kulust õigusabile. Ehkki kohtule ei ole esitatud konkreetseid arveid ega ilmne õigusabiteenuse

spetsifikatsioonilt konkreetsete arvete numbreid või haldusasja numbrit, järeldub spetsifikatsioonil

kajastatud kuupäevade ja osutatud teenuse pinnalt selgelt osutatud teenuse seotus antud haldusasjaga.

Kohus peab osutatud teenuse hinda ja ajakulu proportsionaalseks, põhjendatuks ja asjakohaseks. Ühes

taotlusega kohtule esitatud dokumentide (konto väljavõtted) pinnalt saab kohus kantuks lugeda siiski

üksnes 1500 eurot (tl 127–128). Kaebajad ei ole 10.08.2015 kohtule esitatud menetluskulude avaldusele

oma 14.08.2015 seisukohtades (tl 131-133) kolmandate isikute menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Arvestades, et kohus peab kolmandate isikute kulu õigusabile proportsionaalseks, põhjendatuks ja

asjakohaseks, ning arvestades, et kantuks loeb kohus kolmandate isikute menetluskulu summa 1500 euro

ulatuses, tuleb 1500 eurot kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute K. L. ja N. P. kasuks välja mõista.

Kohtul puudub põhjus pidada kolmandate isikute menetluskulusid summas 1500 eurot kaebajate suhtes

ebaõiglaseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik