3-14-52599/42 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52599 Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2015, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. P kaebus Viru Vangla 23. septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A. P

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta kaebaja 29.06.2015 taotlus menetlusabi saamiseks 17.06.2015 kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24. september 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 09.07.2014 esitas A. P Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude (registreeritud vanglas 15.07.2014 nr 6-16/203-1; tl 79-79p, tõlge 80). A. P taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 8000 eurot vanglaametnike poolt sanitaarja hügieeninõuete korduva rikkumise eest Euroopa vanglareeglite § 19 lõigete 1,5,6 ja § 21 järgi, samuti selle eest, et vanglaametnikud alandasid tema inimväärikust. Taotluse kohaselt 02.07.2014 hommikul kell 6:10 keeldus A. P oma madratsit kambrist nr 1270 välja viimast põhjusel, et 01.07.2014 jättis vanglaametnik kaebuse esitaja õhtuse loenduse ajal ilma rahustitest ja unerohtudest, kuna ta keeldus korraldust täitmast. Madratsi viis kambrist välja vanglaametnik A. J. Õhtuse loenduse ajal madratsile järgi minnes, vedeles madrats ruumi mustal põrandal lahti võetuna, mille all oli voodipesu, tekk ja padjapüüriga lina. Madrats oli määrdunud, voodilina, mille sisse oli keeratud tekk koos padjaga, olid samuti määrdunud ning sellel olid näha jalajäljed. Kaebuse esitaja näitas määrdunud madratsit koos voodipesuga vanglaametnikele ning nõudis selle fikseerimist. A. P on seisukohal, et vanglaametnikud viskasid need spetsiaalselt põrandale ja määrisid ära tema madratsi, sest ta ei täida nende käske ning kirjutab vanglaametnike peale kaebusi kohtusse. A. P oli sunnitud oma madratsit puhastama ning oli sunnitud magama mustal linal.

2. Viru Vangla 23.09.2014 vastusega nr 6-16/203-4 (tl 81) jäeti A. P e taotlus kahju hüvitamiseks rahas rahuldamata. Viru Vangla leidis, et A. P e rahaline kahjunõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. 27.10.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. P e kaebus (tl 1-2, tõlge 4-5) Viru Vangla 23. septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebuses märgib kaebaja, et kõik põhjendused, väited ja faktid tõi kaebuse esitaja üksikasjalikult välja oma kahjunõudes nr 6-16/203-1 ning täiendusena soovib lisada, et pärast seda, kui kaebuse esitaja 2014. aasta mai lõpus - juuni alguses esitas Viru Vangla direktorile kaebuse kartseriosakonna P-2 vanglaametniku A.J õigusvastase tegevuse peale tema suhtes, hakkasid P-2 osakonna valvurid kaebuse esitajat regulaarselt survestama ja ebainimlikult kohtlema, alandades tema inimväärikust ja rikkudes sanitaar-hügieeni nõudeid. Kaebuse esitaja palub kohtul välja nõuda P-2 sektsiooni koridoris asuvate valvekaamerate videomaterjal 02.07.2014 hommiku kohta, kus on fikseeritud, kuidas valvur viib minema kaebuse esitaja madratsi.

Vastustaja vastuväited

4. 06.01.2015 kohtule saabunud vastuses (tl 22-23) kaebusele palub vastustaja jätta A. P e kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on seisukohal, et A. P e kahjunõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja kinnitusel käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et 02.07.2014 õhtul asus kartserikambris paikneva kinnipeetava päevaks ära võetud madrats vastava ruumi põrandal. Vangla möönab, et kinnipeetav võis end sellisest situatsioonist häirituna tunda ning selle tõttu on kaebaja ees juba vabandatud. Samas ei kinnita ükski vanglale teadaolev tõend, et vastu põrandat oleks olnud ka voodilina ja selle sees olnud tekk ja padi. Valvur Aleks Kooli kinnitusel asusid mainitud esemed madratsi peal ning valvur A. J kinnitusel näitas kinnipeetav talle määrdunut madratsit (mitte voodilina), millel oli tolmurull, kuid mitte jalajäljed. Vastustaja on seisukohal, et vangla poolt ei ole toimunud kinnipeetava väidetud pikaajalist sanitaar-ja hügieeninõuete rikkumist, mis kumulatiivselt võiks kaasa tuua kinnipeetavale rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Ühekordset juhtumit, kus madrats ei asunud mitte riiulis, vaid maas ruumis, mis on madratsite hoidmiseks mõeldud, ei saa kokkuvõtlikult käsitleda inimväärikuse alandamisena. Kaebaja ise keeldus 02.07.2014 hommikul madratsi äraviimisest ja selle riiulile paigutamisest, mida ta ise õigeks kohaks madratsile pidas. Kaebaja väide, et Viru Vangla ametnikud keeldusid talle ravimeid väljastamast, ei vasta tõele, kuna vanglaametnike õienditest tuleneb, et kaebaja ise keeldus ravimite manustamisest. Kaebaja väide selle kohta, et vanglaametnikud survestavad teda, ei vasta tegelikkusele ja on ennast õigustav.

Kohtu põhjendused

5. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.

RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

6. Käesolevas kaebuses taotleb kaebuse esitaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot vanglaametnike pool sanitaarja hügieeninõuete korduva rikkumise eest.

7. Asjas puudub vaidlus selles, et 02.07.2014 hommikul keeldus kaebuse esitaja kartserikambrist ise madratsit ära viimast ning madratsi viis ära vanglaametnik. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse esitaja taotluse, välja nõuda P-2 sektsiooni koridoris asuvate valvekaamerate videomaterjal 02.07.2014 hommiku kohta, kus on fikseeritud, kuidas valvur viib minema kaebuse esitaja madratsi, rahuldamata.

8. Kaebuse esitaja kinnitusel keeldus ta 02.07.2014 ise madratsit selleks ette nähtud kohta ära viimast põhjendusel, et 01.07.2014 jättis vanglaametnik kaebuse esitaja õhtuse loenduse ajal ilma rahustitest ja unerohtudest, kuna ta keeldus korraldust täitmast. Kohtule esitatud tõendist vanemvalvur V. V ettekandest 3728 nr 01.07.2014 (tl 25) nähtub, et 01.07.2014 kella 20:30 teostati P-hoones, 2 korrusel õhtust loendust kambris 1270, kus paikneb kinnipeetav A. P . Kambrisse sisenemisel istus kinnipeetav tooli peal. Kinnipeetavat teavitati, et toimub loendus ning talle anti korraldus püsti tõusta, võtta vesi ja tulla tablettide manustamiseks valvuri juurde. Kinnipeetav keeldus püsti tõusmast ja tablettide manustamiseks valvuri juurde tulemast, andes sõimates mõista, et ta ei soovi tablette. Kinnipeetavat on teavitatud ettekande koostamisest ning antud võimalus kirjutada seletuskiri.

9. Kaebuse esitaja väitel 02.07.2014 õhtul madratsile järgi minnes vedeles madrats ruumi mustal põrandal lahti võetuna, mille all oli voodipesu, tekk ja padjapüüriga lina. Madrats oli määrdunud, voodilina, mille sisse oli keeratud tekk koos padjaga, olid samuti määrdunud ning sellel olid näha jalajäljed.

10. Vastustaja väitel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 02.07.2014 õhtul asus kartserikambris paikneva kinnipeetava päevaks ära võetud madrats vastava ruumi põrandal. Samas ei kinnita ükski vanglale teadaolev tõend, et vastu põrandat oleks olnud ka voodilina ja selle sees olnud tekk ja padi.

11. Kohtule esitatud valvur A. K õiendist 24.07.2014 (tl 24) tuleneb, et madratsile järgi minnes oli madrats maas, ülejäänud tekk, lina ja padi olid madratsi peal ning ei olnud maas. Jalajälgi madratsi peal ei näinud, kuid oli natukene tolmune. Valvur A. J 24. juuli 2014a õiendist (tl 24p) tuleneb, et A. P näitas läbi kambriluugi madratsit, mille peal oli tolmurull. Jalajälgi madratsil näha ei olnud ning ettekannet selle kohta ei koostatud.

12. Kohtu hinnangul on nii menetlusosaliste ütlustega kui ka kohtule esitatud ülalmärgitud tõenditega leidnud kinnitust, et 02.07.2014 õhtuse loenduse ajal madratsile järgi minnes oli madrats, selleks ettenähtud ruumi põrandal maas ning madratsil oli näha tolmurulli. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et madratsil oleks olnud jalajälgi, samuti puuduvad tõendid määrdunud lina, teki ja padja kohta. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetav võis end sellisest situatsioonist häirituna tunda, kuid vastustaja kinnitusel on selle tõttu kaebaja ees juba vabandatud.

13. Kohtu hinnangul ei ole usutav ning tõenäoline A. P e väide selle kohta, et vanglaametnikud viskasid spetsiaalselt põrandale ja määrisid ära tema madratsi selle eest, et ta ei täida nende käske ning kirjutab vanglaametnike peale kaebusi kohtusse. Arvestades asjaolu, et madratsilt on tolmurull kergesti eemaldatav ning kaebuse esitaja kinnitusel ta ise puhastas käterätiku ja seebiga oma madratsi, on kohus seisukohal, et kaebuse esitajale ei saanud kaebuses väidetavat mittevaralist kahju tekkida. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. 29.06.2015 saabus kohtule A. P e taotlus Tartu Halduskohtu 17.06.2015 määruse tõlkimiseks vene keelde.

Kohus selgitab, et kaebaja 29.06.2015 kohtule esitatud taotluse näol on tegemist menetlusabi taotlusega tema vabastamiseks menetlusdokumendi tõlke kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes. Menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Kohus tuvastas, et kaebaja puhul on tegemist maksejõetu isikuga ning 13.11.2014 määrusega kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu HKMS §

110 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja palub, et 17.06.2015 kohtumäärus tõlgitaks kaebajale vene keelde põhjendusel, et kaebaja ei valda eesti keelt.

15. HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kohus selgitab, et 17.06.2015 määrusega kohus määras täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtaja ning asjas lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäeva. Nimetatud määrusega ei panda kaebuse esitajale mingeid kohustusi ja ühtlasi ei ole määrus ka edasikaevatav, mistõttu ei saa pidada määruse tõlkimist õiguste kaitseks vajalikus.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebaja 29.06.2015 taotlus menetlusabi saamiseks 17.06.2015 kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 13.11.2014 määrusega (tl 12-13). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik