3-15-1919/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1919 Haldusasi JK kaebus sotsiaalkaitseministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 85-T tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – JK, esindaja adv Martin Kirsipuu Vastustaja – Sotsiaalministeerium Menetluse alus ringkonnakohtus JK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse JK määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2015. a määruse peale haldusasjas nr 3-15-1919. 2. Jätta JK määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1919 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sotsiaalministeerium kuulutas 06.03.2015 välja konkursi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoha täitmiseks alates 03.10.2015. Teiste hulgas (kokku 28) esitas 30.04.2015 kandideerimisavalduse ka JK, kellele anti 05.06.2015 teada, et teda ei valitud edasipääsenud viie tugevama kandidaadi hulka. Sotsiaalkaitseminister nimetas 21.07.2015 käskkirjaga nr 85-T soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale LP alates 03.10.2015 kuni 02.10.2020. 2. JK esitas 30.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse sotsiaalkaitseministri 21.07.2015 käskkirja nr 85-T tühistamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku leidmiseks uue konkursi läbiviimiseks kohustamiseks. Samuti palus kaebaja tuvastada tema diskrimineerimise poliitiliste veendumuste tõttu. Sotsiaalministeerium ei ole seniajani avaldanud dokumenti, millega pandi paika konkursikord ja tingimused, kuigi on kinnitanud konkursietappide kokkuvõtteid ja tulemusi sisaldavate tabelite ning nende põhjal koostatud

3-15-1919 2(4) paremusjärjestuste olemasolu. Sellega on rikutud avaliku teenistuse seaduse § 18 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2013 määruse nr 113 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ § 4. Kaebajale ei ole olnud tagatud õigust saada konkursil kandideerijana hinnatud erapooletult, läbipaistvalt ja objektiivselt. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 15 lg 2 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril kohustus volinik ametisse nimetada, mitte õigust teda mitme esitatud kandidaadi seast valida. Vastasel korral omab minister lubamatut poliitilist mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni üle.

Vaidlusalune käskkiri on motiveerimata. Kuna kogu konkurssi puudutav informatsioon sai kaebajale teatavaks tagantjärele, mitte temale 05.06.2015 edastatud teatest konkursilt väljakukkumise kohta, ning vastustaja ei selgitanud ka konkursi tulemuste vaidlustamise korda, siis tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Konkursi läbiviimist koordineerinud ametnik teatas kaebajale telefonivestluses, et ta ei sobi volinikuks, sest on avalikkuses teravalt kritiseerinud Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitikat ning ka riiklikku narkopoliitikat ja avaldanud toetust kanepi tarvitamise dekriminaliseerimisele Eestis.

Ebavõrdset kohtlemist ja kaalutlusreeglite rikkumist kujutab juba iseenesest ka olukord, et minister otsustas nimetada volinikuks oma erakonnakaaslase. Kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada vaidlustatud haldusakti täitmine (s.o keelata LP voliniku ametikohale asumine alates 03.10.2015) kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist saab Sotsiaalministeerium kuulutada viivitamatult välja uue konkursi, määratledes selgelt konkursi läbiviimise tingimused ja kandidaatide hindamise korra.

Ametisse nimetatud voliniku ametisse asumine võiks tuua kaasa põhjendamatute kulutuste tegemise vajaduse (töötasu maksmise kohustus, esindusmaterjalide trükkimine jne) olukorras, kus ressursse on niigi napilt. Käskkirja peatamine on oluline ka avalikkuse eksitamise vältimiseks, sest vastasel korral saaks volinikuks kandidaat, kes tegelikkuses kukkus konkursilt välja juba 4. voorus.

3. Sotsiaalministeerium vaidles 06.08.2015 kirjalikus seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Haldusakti täitmise peatamine ei mõjutaks selle kehtivust, mistõttu ei oleks isegi kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korral vastustajal võimalik kuulutada välja uut konkurssi voliniku ametikoha täitmiseks. Isegi kui peatada käskkirja kehtivus, oleks see üksnes ajutise mõjuga ega annaks võimalust korraldada uut konkurssi. Seega ei ole taotlus eesmärgipärane. Uue voliniku asumine oma ülesandeid täitma ei mõjuta kuidagi kaebaja olukorda ega õigusi.

Esineb oluline avalik huvi, et voliniku ametikoht ei jääks täitmata ja kaitset vajab ka ametisse nimetatud kolmanda isiku õigus asuda alates 03.10.2015 volinikuna ametisse. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisega otsustataks põhivaidlus vähemasti osaliselt juba ette ära, mida ei saa antud olukorras pidada põhjendatuks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada nimetatud voliniku ametikohale, ta ei ole käskkirja adressaat ja see ei mõjuta tema õigusi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi oma subjektiivsele õigusele, mida vaidlustatud käskkirja täitmine võiks kahjustada, mistõttu tuleks kaebus hinnata perspektiivituks.

Konkurss voliniku leidmiseks on lõppenud ja uus volinik ametisse nimetatud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 06.08.2015 määrusega JK esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa kaebaja õigused kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustada ning puudub ka kahjulike tagajärgede saabumise oht. Kaebaja õigusi ega olukorda ei mõjuta asjaolu, et kohtumenetluse ajal asub oma kohustusi täitma juba ametisse nimetatud volinik. Kaebaja ei ole toonud välja oma põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust. Vaidlustatud haldusakt ei puuduta kaebaja õigusi, sest JK ei ole selle haldusakti adressaat ning temale ei tulene sellest õiguslikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel võivad saada kahjustatud avalik huvi ja kolmanda isiku (s.o ametisse nimetatud voliniku) õigused.

3-15-1919 3(4) Vaidlustatud käskkirja täitmise peatamisel võib tekkida olukord, kus ametisse nimetatud volinik ei saa ametisse astuda ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoht jääb tühjaks ja voliniku ametiülesanded täitmata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada nimetatud voliniku ametikohale. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 17.08.2015 määrusega JK kaebuse läbivaatamatult selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja eesmärk on saada konkursil kõige edukamaks ning saada nimetatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale. Selle eesmärgi saavutamine ei ole käesoleval ajal võimalik, sest konkurss on lõppenud ja uus volinik ametisse nimetatud (03.10.2015–02.10.2020) ning antud juhul ei ole enam võimalik viia läbi uut konkurssi voliniku ametikoha täitmiseks. Sotsiaalkaitseministri 21.07.2015 käskkiri nr 85-T, millega nimetati voliniku ametikohale LP (konkursi võitja), ei puuduta kuidagi kaebajat ega saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja langes konkursilt välja juba neljandas voorus (kokku oli kaheksa vooru) ning konkursi viimasesse vooru ta ei pääsenud, mistõttu on kaebus perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. JK palub 21.08.2015 määruskaebuses halduskohtu 06.08.2015 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohtu määrus on pealiskaudne ja sisuliselt üksnes kordab vastustaja ebaõigeid seisukohti, jättes kaebaja kui nõrgema poole põhjendused täielikult tähelepanuta, mis ignoreerib halduskohtu kui uuriva kohtu rolli. Kuivõrd kaebaja osales voliniku leidmiseks korraldatud konkursil, siis on ta haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 kohaselt vaidlusaluse haldusmenetluse osaliseks ja 21.07.2015 käskkirja nr 85-T suhtes kolmandaks isikuks. Kaebajal ja teistel konkursist osavõtjatel oli subjektiivne õigus sellele, et konkurss ja kandidaatide hindamine viiakse läbi õiglaselt ja erapooletult ning hea halduse reegleid järgides. Vaidlustatud käskkiri on läbiviidud konkursi otsene tagajärg ning kaebaja positsiooni ei muuda asjaolu, et tema kandidatuur ei jõudnud lõppvooru. See ei mõjuta kuidagi ka kaebaja väidet tema diskrimineerimisest poliitiliste veendumuste alusel. Kaebaja subjektiivsed õigused olid rikutud algusest peale, sest terve menetluse käik on olnud läbipaistmatu ja kallutatud. Nõustuda ei saa hinnanguga, et kaebuse tulemuslikkus on küsitav. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vajalik ka avaliku huvi ja kolmanda isiku huvide kaitseks. Kui voliniku ametikohale asub isik, kelle ametisse nimetamise legitiimsuses on olulisi küsitavusi, kahjustaks see voliniku institutsiooni mainet ja nõrgendaks tema positsiooni. Samuti on oluline vältida voliniku kantselei igapäevatöö põhjendamatut häirimist ja ebamõistlike kulutuste tegemist niigi nappide ressursside olukorras. Voliniku puudumise korral ei jää tema ametiülesanded täitmata, sest VõrdKS § 15 lg 51 kohaselt täidab neid asetäitja-nõunik. Esialgse õiguskaitse rakendamine oleks kasulik ka ametisse nimetatud isiku karjäärile ja mainele, kellel säilib võimalus osaleda uuel konkursil ja osutuda sellel ka edukaks. Kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud, sest juba ametisse asunud isik tuleks ametikohalt kõrvaldada ning sellega kaasnevad olulised kulutused hüvitiste maksmiseks. Uue konkursi läbiviimine oleks sellest märksa säästlikum.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

3-15-1919 4(4) 7. JK määruskaebus tuleb HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitaja on tasutud riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6).

8. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Kuivõrd käesoleval juhul on Sotsiaalministeerium 06.08.2015 esitanud Tallinna Halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse suhtes ja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi uut sisulist väidet, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Sotsiaalministeeriumit täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse viivitamata (HKMS § 252 lg 1), arvestades vastustaja varasemaid seisukohti.

II 9. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise esmaseks eelduseks kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. See tähendab, et asjas tehtava kohtuotsusega ei oleks enam võimalik tulemuslikult kaitsta kaebaja õigusi või oleks see märkimisväärselt raskendatud. JK on oma õiguskaitsevajaduse põhjendusena toonud samas välja üksnes avaliku huviga (s.o viited tekkivale ressursikulule) ja kolmanda isiku õigustega (s.o viited ametisse nimetatud isiku karjääri ja maine väidetavale kahjustamisele) seonduvad argumendid.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema subjektiivsetele õigustele ega kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkusele ei avalda mingit mõju asjaolu, kas sotsiaalkaitseministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 85-T soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks nimetatud LP asub 03.10.2015 voliniku ülesandeid täitma või mitte. Ametisse nimetamise käskkirja tühistamise korral muutub see algusest peale kehtetuks ja tuleb tagasi täita. Sotsiaalministeeriumi haldusalale tekkivate kulutuste ärahoidmise argumendil ei saa kaebaja esialgset õiguskaitset taotleda, sest see ei puuduta kuidagi tema õigusi.

Vastustaja on õigesti märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks ei saaks olla ka uue konkursi läbiviimine juba kohtumenetluse ajal, sest sellega otsustataks käesoleva vaidluse lõpptulemus sisuliselt ära.

10. Ringkonnakohus ei võta praeguses määruses seisukohta, kas halduskohus on 17.08.2015 määrusega JK kaebuse tagastanud õigesti või mitte, sest esialgse õiguskaitse taotlus tuli kaebuse perspektiividest olenemata jätta rahuldamata kaebajal õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu.

11. Eelneva põhjal jääb JK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets