4-15-1085/30 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. augustil 2015. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-1085 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Pavel Gontšarov ja Julia Katškovskaja Sekretär Kea Lemming Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. aprilli 2015. a otsus P.K väärteoasjas § järgi

LS

201 lg 2 ja 227 lg 2

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.K (ik xxx), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maako väärteoasjas nr 4 htu 28. aprilli 2015. a otsus -15-1085 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA -Harju politseijaoskonna poolt on 26.01.2015. koostatud Põhja prefektuuri Lääne a väärteopro juhtis samal päeval kella 22.59 ajal Tallinnas tokoll selle kohta, et P.K Paldiski mnt. Mõisa ja Ehitajate tee vahelisel lõigul suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Juhtis samuti , +- 3 km/h. Lubatud suurim mootorsõidukit, kiirusega 74 km/h

sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Tõendatud videosalvestusega.

2(5)

PPA l on 06.02.2015. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo iiklusjärelevalvekeskuse poolt a koostatud väärteopro selle kohta, et P.K juhtis samal päeval kella 1 tokoll

7.13 ajal

Tallinn-Paldiski mnt. 9-l kilomee omamata vastava kategooria tril mootorsõidukit,

mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus LS § 2, §

3 nõudeid ja väärt eriti LS § 201

15 lg 1 p

90 lg 1 p 1 ja egu kvalifitse lg 2, § 227 lg järgi.

2.

Leides, et P.K tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule.

3. Menetlusalune isik P.K a kohtuistungi ajaks taotluse esitas 19. märtsi 2015. väärteoasja arutamine edasi lükata, kuna ta väidetavalt ei ole Eestis, vaid töötab Peterburis kuni

31. oktoobrini 2018. a. Esimesel korral kohus rahuldas taotluse ja lükkas väärteo asja arutamise edasi 28. aprilliks 2015. a. 28. aprilli 2015. a kohtukutse sai menetlusalune isik kätte, kuid taotles uuesti asja arutamise edasilükkamist seoses töötamisega Peterburis kuni 2018. a oktoobri lõpuni. Kohus jättis edasilükkamise taotluse rahuldamata ja arutas P.K väärteoasja VTMS § 90 lg 1 sättest lähtuvalt ilma menetlusaluse isiku kohalolekuta, sest teavitas 14. aprillil 2015. a menetlusalust isikut, et teistkordselt ei rahulda menetlusaluse isiku taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

4. Harju Maakohus mõistis 28.04.2015. a otsusega P.K süüdi LS §

201 lg 2 ja 227 lg 2 järgi ning karistas teda

KarS § 63 alusel 12 päeva pikkuse arestiga, mille P.K pidi ära kandma hiljemalt 1. augustiks 2015. a. Kohus asus seisukohale, et menetlusalusele isikule – P.K-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, LS § 227 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti. Tõendamist on leidnud asjaolu, et just P.K pani 26.01.2015. a ja 06.02.2015. a me. nnanud need väärteod toi Hi väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, leidis kohus, et isiku süü on LS §

201 lg 1, LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud

LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik P.K pidi teadma, et – temal puudub sõiduki

juhtimise õigu mootorsõidukit juhti s, kuid vaatamata sellele asus ma. Harju Maakohtu 2. detsembri 2014. a otsusega P.K kaebuses 29.10.2014. a kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr. 2302,14,014087, millega jäeti P.K kaebus rahuldamata, toimus menetlus P.K enda kaebuses esitatud taotluse alusel kirjalikus menetluses ja PPA

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.10.2014. a otsus väärteoasjas nr. 2302,14,014087 jäeti muutmata 2. detsembri 2014. a. Harju Maakohtu otsus jõustus 3. jaanuaril 2015. a.

Kohus leidis, et 26. jaanuari 2015. a õigusrikkumise episoodis on tõendatud lisaks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele, ka LS § 227 lg 2 järgi kiiruse ületamine.

P.K lootis kergemeelselt, et kui ta väidab, nagu oleks tema kaebus alles kohtumenetluses ja istungit pole toimunud, siis pääseb vastutusest. Kohus on seisukohal, et ka käesolevas väärteoasjas lootis P.K samuti, et väärteoprotokollide kohtuliku arutamise utusest. edasilükkamise taotlustega pääseb ta vast

3(5) Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud käitumises õigusvastasust, Aleksei P.K süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestas isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid kohus

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Nagu kohus juba märkis, püüdis P.K erinevaid ettekäändeid esitades väärteoasja arutamist mitu korda edasi lükata. Väärteomaterjalides ta ei soovinud teise episoodis ül , s.o. 06.02.2015. a dse enam ütlusi anda. Kohus asus seisukohale, et P.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. P.K on 8 kehtivat väärteokaristust ning kõikide nende karistuste kohta, mis puudutavad rahatrahve, täitmise info puudub. Samuti on kõik rikkumised seotud liiklusseaduse sätete rikkumisega.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, siis ei pidanud kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2, LS § 227 lg järgi kvalifitseeritud

väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Samuti ei ole P.K oma rikkumisi tunnistanud, püüdes väita, et tal on juhtimisõigus olemas.

Karistuse mõistmisel võttis ata varem määratud kohus arvesse, et P.K hoolim karistustest ei ole oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, kohtuistungile väärteo asja arutamisele ei ilmunud, leidis kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab 12 päevase aresti ära kandmise tähtajaks 1. august 2015. a.

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse P.K, kes vaidlustab kohtuotsuse sissejuhatavat osa osas, et ta ei tööta, kuivõrd ta on korduvalt kohtule avaldanud, et ta töötab ja sellekohased andmed on ta kohtule kahel korral esitanud ja need on kohtu poolt ka registreeritud. Samuti vaidlustab ta kohtuotsuse põhiosa vää teosätete suhtes, mis o r lid kohtuotsuse aluseks ja nimelt selles, et maakohus arutas asja apellandita tulenevalt asjaolust, et apellant ei esitanud taotlust arutamise edasilükkamiseks, kuigi apellant e-toimiku kaudu sellekohase taotluse esitas ja mõjuvaks põhjuseks oli asjaolu, et ta ei saa 28.04.2015. a Eestis viibida seoses töökohustuste täitmisega väljaspool Eestit, mistõttu palus ta istung edasi lükata järgmisele päevale. Kohus ei uurinud tema töölepingut ega ka istungi edasilükkamise taotlust ja seetõttu maakohus rikkus VTMS § 90 lg 1 sättei , kuivõrd ei teinud määrust istungi edasilükkamiseks. Seetõttu palub P.K tühistada maakoh , sest on tuvastatav VTMS § 90 lg 1 rikkumine, mis tõi kaasa tu otsus apellandi õiguste ja vabaduste riivamise tõendite uurimisel ja võttis temalt õiguse osaleda asja arutamisel ja kohtus, mistõttu tuleb väärteoasi saata läbivaatamiseks uuest maakohtule.

P.K märgib esitatud apellatsioonis ka, et ta soovib osaleda kohtuistungil ja ei soovi kaitsja osalemist.

6. Ringkonnakohtule saadetud elektronkirjas teatab P.K , et on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Toetab jätkuvalt oma apellatsiooni. Leiab, et maakohus arutas asja ilma tema osavõtuta ebaseaduslikult, sest ta viibis töö väljaspool Eesti Vabariiki. l

4(5) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Apellatsioonis rõhutatakse eelkõige kahte asjaolu: esiteks maakohus on avaldanud, et P.K ei tööta, kuigi ta on esitanud tõendid, mis kinnitavad töökoha olemasolu, teiseks jättis maakohus tema taotluse alusel edasi lükkamata asja arutamise, kuigi tal esines töökohustustest tulenev ile mitteilmumiseks; ta, mille rikuti tema mõjuv põhjus istung asja arutati tema osavõtu kaitseõigust.

Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuses toodud asjaolud alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Esiteks tulenevalt töökoha olemasolust, vajab märkimist, et menetluse vältel on isik ise esitanud vastukäivaid väiteid töökoha olemasolu või selle puudumise kohta. Kuigi küsimust ei ole selles, et P.K esitas maakohtule korduvalt oma töölepingu (menetluskeelde tõlkimata) tähtajaga 07. –

8. a, mis tähendab 10.2014. a 31.10.201 seda, et P.K pidi juba vähemalt alates 07.10.2014. a alates teadlik olema töösuhtest, siis ometi nähtub nii 26.01.2015. a ja 06.02.2015. a väärteoprotokollidest ning samuti 26.01.2015.a ja 06.02.2015. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidest, millised andmed saadakse isikult endalt, et töökoha kohale on märgitud, et ei tööta. Seega on menetluse käigus isik esitanud P.K ise vastuolulisi andmeid temal töökoha olemasolu kohta. Olukorras, kus isik on töölepingu allkirjastanud ja leping on väidetavalt sõlmitud juba 07.10.2014. a, on enam kui kummaline, et P.K on kohtuvälisele menetlejale andnud andmeid selle kohta, et ta ei tööta. Seega tekib põhjendatud küsimus, kas P.K on oma isikuandmetega seoses esitanud kohtuvälisele menetlejale valeandmeid või on hoopis alus kahelda tema töösuhte olemasolus, vaatamata lepingus märgitule. Seega on P.K enda poolt menetluse jooksul esitatud vastuolulised andmed töökoha olemasolu või selle puudumise kohta viinud olukorrani, kus veenvat vastust töökoha olemasolu kohta ei ole ja sellest tingitult on maakohus märkinud o use sissejuhatavas osas, et P.K ts ametlikult ei tööta, milliste andmete muutmiseks isiku enda poolt esitatud vastuolulise informatsiooni pinnalt alus puudub.

Käesoleval juhul ei ole küsimust selles, et P.K oli teadlik nii 19.03.2015. a kui ka 28.04.2015. a toimuvast kohtuistungist. Küsimust ei ole ka selles, et P.K taotluse alusel istungi edasilükkamiseks seoses töökohustuste täitmisega väljaspool Eestit lükati 19.03.2015. a toimuma pidanud istung edasi 28. aprilliks 2015. a kell 10.00. Edasi lükatud istungile 28.04.2015.a P.K aga ei ilmunud ja sellest tulenevalt vaatas maakohus asja põhjendatult

läbi P.K osavõtuta. Kusjuures P.K esitas taaskord taotluse istungi edasilükkamiseks samadel põhjendustel kui eelmisel korral, ehk et tal ei ole võimalik määratud ajaks istungile ilmuda seoses töökohustuste täitmisega väljaspool Eestit kuni oktoober 2018. a. Seetõttu palus P.K määrata uue kohtuistungi aja tema asja läbivaatamiseks ja palus mitte vaadata asja läbi tema osavõtuta ja mitte võtta temalt ära kaitseõigust. Maakohus jättis aga isiku taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata, millest teavitas 14.04.2015. a ka P.K . Sellest hoolimata jättis P.K 28.04.2015. a kohtuistungile ilmumata, mistõttu esines maakohtul seaduslik alus vaadata asi läbi P.K osavõtuta. Seega ei saa nõustuda P.K et maakohus on oluliselt rik , mis toob endaga väitega, kunud väärteomenetlusõigust kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Nimelt, kuigi VTMS § 89 lg-st 1 nähtuvalt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel, siis VTMS § 90 sätestab väärteoasja arutamise võimaluse ilma menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata juhul, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse e , kuid ei ole taotlenud asja nne asja arutamist kätte saanud arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud. Seda, et P.K oli teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kinnitab asjaolu, et isik taotles 28.04.2015. a toimuma pidanud istungi edasilükkamist. d istungi lükkas 19.03.2015. a toimuma pidanu maakohus juba edasi seoses P.K taotlusega asja taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. P.K

arutamise edasilükkamiseks aga 28.04.2015. a toimuma pidanud kohtuistungiga seoses

5(5) maakohus ei rahuldanud, millest teavitati ka P.K. Seega esines maakohtul seaduslik alus arutada asja VTMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isikuta ja maakohus ei ole rikkunud P.K kaitseõigust, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise.

Tegelikkusele ei vasta P.K arvamus, justkui maakohus ei oleks arvestanud ei tema taotlust asja arutamise edasi

. Nimelt lükkamiseks ega ka tema töölepingut taotluse esitamisel maakohus ühel korral juba lükkas asja arutamise edasi samadel asjaoludel, lugedes järelikult P.K poolt esitatud andmed ja tõendid selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis andis aluse istung esitatud taotlusel edasi lükata. Kuivõrd seoses 28.04.2015. a istungiga jättis maakohus taotluse asja arutamise edasilükkamiseks rahuldamata, ei vasta tõele P.K väide, et maakohus jättis taotluse ja töölepingu sisuliselt uurimata. Samal ajal on mõistetav ka asjaolu, miks maakohus ei pidanud enam võimalikuks asja arutamist samadel asjaoludel edasi lükata. Nimelt oli P.K korra juba esitanud samasisulise taotluse. Maakohus isikule vastu tulles sellise taotluse ka rahuldas. Selle asemel, et leida võimalus P.K taotluse alusel edasi lükatud istungile ilmumiseks, esitas isik uuesti taotluse samadel põhjustel istungi edasilükkamiseks. Teistkordselt pole aga samad põhjused enam sellised erandlikud , mis võiks tingida istungi asjaolud

edasilükkamise. Seda enam, et k itatud apellatsioonis väida uigi es b P.K , et ta taotles

28.04.2015. a toimuma pidanud kkamist , siis tegelikkuses istungi edasi lü järgmisele päevale

nähtub tema taotlusest see, et isik on taotlenud küll asja arutamise edasilükkamist ja uue aja määramist, kuid P.K ei too taotluses välja aega, millal tal oleks reaalselt võimalik istungile ilmuda, ehk aega, millal ta Eestis viibib ja saaks seega istungist osa võtta. Seega, kuigi P.K ise palus taotlustes uue , siis ometi tegelikult viibi istungiaja määramist b ta väidetavalt kuni 2018.a väljaspool Eestist ehk tegelikult ei ole tal sellest tulenevalt järelikult kuni 2018. a istungil üldse võimalik osaleda, milliseks ajaks on aga temale sobilikult väärtegu juba aegunud. Seega jättis maakohus põhjendatult P.K taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses

28.04.2015. a istungiga rahuldamata ja arutas asja menetlusaluse isiku osavõtuta. Samas vajab siiski märkimist ka asjaolu, et kuigi töölepingule viidates väidab P.K, et ta on kuni oktoober 2018 seks . a väljaspool Eestit töökohustuste tõttu, siis kuivõrd töölepingu algu oli 7. oktoober 2014. a, jääb arusaamatuks, kuidas P.K sai üldse 26.01.2015. a ja

06.02.2015. a Eestis viibida, kui tal sellel ajal töökohustused väljaspool Eestit täitmisele kuulusid, kuid ometi pani i

sik viidatud kuupäevadel toime temale etteheidetavad väärteod.

Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda maakohtuga, et P.K oma käitumisega püüab pigem leida võimalusi vastutuse vältimiseks. Seega eeltoodu pinnalt ei saa nõustuda kaebuses tooduga, mille kohaselt asja arutamisega ilma P.K rikuti v osavõtuta äärteomenetlusõiguse norme, kuivõrd maakohtul esines seaduslik alus arutada väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isikuta. Ringkonnakohus ei t juhul uvastanud käesoleval väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, mis on kohtuotsuse tühis , mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu tamise aluseks apellatsioonmenetluses otsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §

1 jätab -dest 89 lg 1, 90 lg 1, 147 lg 1 p ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 28. aprilli 2015. a otsuse muutmata. Meelika Aava Julia Katškvskaja Pavel

Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/