3-15-1513/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1513 Haldusasi

Menetlusosalised A.M.S.i kaebus Politseija Piirivalveameti vastu 200 euro suuruse kahju hüvitamiseks Kaebaja – A.M.S. Vastustaja – Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD 1. A.M.S. esitas 10.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis 200 euro suurust kahjuhüvitist. Kaebuses selgitati, et kaebaja saabus Eesti Vabariiki 01.11.2014 ja käis mitmetel ülekuulamistel kuni 02.11.2014, mil temalt võeti ära 200 eurot ettekäändega, et see kulub ühe aasta vangistuse peale. Tänaseks on kaebajat teavitatud inimõiguste kohta Eestis ja samuti on kinnipidamiskeskuse politseiametnikud öelnud, et tegemist on ebaõiglusega. 2. Politseija Piirivalveamet (PPA) selgitas vastuseks halduskohtu kohtunõudele, et PPA on tuvastanud, et Guinea Vabariigi kodanik A.M.S. (sündinud xx xx xxxx) ületas grupis koos teise Guinea Vabariigi kodanikuga ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone 01.11.2014 kell 03.00-04.06. A. M. S. toimepandud tegu vastab karistusseadustiku (KarS) § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo tunnustele, s.o Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt. Antud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 219 lg-st 1 võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse, seda juhul kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta. A. M. S. puudub Eesti Vabariigis nii alaline kui ka ajutine elukoht ja isik andis nõusoleku kinnipidamise asendamise osas ning nõustus menetluskulude ja võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse asendamise maksega riigituludesse. Arvestades eeltoodut asendas PPA A. M. S. kinnipidamise maksega riigituludesse, mille suurus on 200 (kakssada) eurot isiku kohta ning otsustas antud asjas kriminaalmenetlust KarS § 258 lg 1 p 2 tunnustel mitte alustada. PPA-s ei ole A. M. S. osas registreeritud ühtegi pöördumist.

2(2) KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Riigikohus on pidanud õigeks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus asjas nr 3- 3-1-86-12, p 15 ja 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 24). 4. PPA selgitas vastuseks kohtunõudele, et A. M. S. pani 01.11.2014 toime KarS § 258 lg 1 p-le 2 vastava kuriteo, s.o ületas grupis ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone. Kui PPA oleks nimetatud kuriteo osas A. M. S. kahtlustatavana kinni pidanud ja kriminaalmenetluse läbi viinud, võinuks kaebajale selle tulemusel määrata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. PPA asendas aga A. M. S. kahtlustatavana kinnipidamise tema nõusolekul maksega riigituludesse, mis katab menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust (KrMS § 219 lg 1). Riigituludesse makstava makse suuruseks oli 200 eurot. PPA vastusele lisatud kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise aktist kriminaalasjas nr 14260300107 nähtub, et akt on koostatud 01.11.2014 ning sellele on alla kirjutanud nii A. M. S., PPA esindaja kui ka tõlk. Aktis seisab, et aktile allakirjutamine kinnitab makse (200 eurot) andmist ja vastuvõtmist sularahas. Samuti kinnitab akti allkirjastamine, et makse andjale on tema õigusi ja kohustusi arusaadavas keeles selgitatud, makse andjale on tema õigused ja kohustused tõlgitud ja arusaadavad ning makse andja nõustub vabatahtlikult kinnipidamise asendamise maksega riigituludesse. Asjaolu, et A. M. S. on KarS § 258 lg 1 p-le 2 vastava kuriteo toime pannud, kinnitavad ka kohtute infosüsteemi (KIS 2) kaudu nähtavad haldusasja nr 3-14-52654 materjalid ning neis sisalduvad selgitused. Kaebaja ei väida ning ka haldusasja nr 3-14-52654 materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja oleks esitanud Eestis varjupaigataotluse, mille tõttu võiks ebaseadusliku riigipiiri ületamise eest määratavad sanktsioonid olla õigusvastased (vt Pagulasseisundi konventsiooni art 31 lg 1). 5. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et kuna isik on KarS § 258 lg 1 p-le 2 vastava süüteo toime pannud ning ta on nõustunud 200 euro suuruse makse tasumisega riigieelarvesse, et asendada tema kahtlustatavana kinnipidamine, siis ei ole PPA kaebajalt õigusvastaselt 200 eurot ära võtnud ega saa olla talle ka õigusvastaselt kahju tekitanud. Kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi on kahju hüvitamise üheks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ning praegusel juhul see puudub, siis järelikult puuduks alus hüvitamiskaebuse rahuldamiseks ning kohus ei pea ilmselgelt perspektiivitut kaebust menetlema.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit