3-14-50190/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50190 Haldusasi PL kaebus Rae vallavanema 16.01.2014 käskkirja nr 14-1/13 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – PL, volitatud esindaja v.adv Armand Reinmaa Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja v.adv Kalev Aavik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.03.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus PL apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PL apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-50190 resolutsiooni punktid 4 ja 6 ning teha vastavas osas uus otsus.

3. Mõista Rae vallalt PL kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Rae vallal määrata kindlaks PLle väljamaksmisele kuuluva hüvitise rahaline suurus.

4. Mõista Rae vallalt PL kasuks välja menetluskulud 3000 (kolm tuhat) eurot. Rae vallal kanda menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE501010220105597013 Swedbank AS-s.

5. Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-14-50190 2(6) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae vallavanem määras 16.01.2014 käskkirjaga nr 14-1/13 PL-le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise. Käskkirja kohaselt jättis PL AS E esitatud avalduse alusel väärteomenetluse algatamata ega põhjendanud menetluse algatamisest keeldumist. Sellega eiras ta oma teenistuskohustusi ning tegemist on olulise töökohustuste rikkumisega. Väärteomenetluse algatamine või algatamata jätmine on viibinud 8 kuud. Kuna ametnik ei saa tema antud seletuse kohaselt aru toime pandud rikkumisest ega kahetse seda, viitab see taoliste rikkumiste kordumise tõenäosusele ka tulevikus.

2. PL esitas halduskohtule kaebuse ning palus tuvastada Rae vallavanema 16.01.2014 käskkirja õigusvastasus, muuta teenistusest vabastamise alust ning mõista vastustajalt välja hüvitis kaebaja keskmise palga ulatuses kuni vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseni, kuid mitte vähem kui 6 kuu palga ulatuses. Kahe kuu palga osas palus kaebaja tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks.

Muu hulgas esitati kaebuses käskkirjale alljärgnevad vastuväited: 1) karistus määrati kaebajale temast vabanemiseks. Kaebajal soovitati tema poliitiliste huvide tõttu vallaametniku kohalt lahkuda. Napilt ebaõnnestus kaebaja ametikoha kaotamine struktuurimuudatuste käigus. Kaebaja diskrimineerimine tema poliitiliste vaadete tõttu on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 3 järgi aluseks suurema hüvitise väljamõistmisel; 2) kuna töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 2 p 1 välistab töötuskindlustushüvitise maksmise isikule, kelle töövõi teenistussuhe lõppes tema algatusel, sobiks kaebajale paremini, kui teenistussuhte lõppemise aluseks oleks koondamine. Koondamisel oleks kaebaja saanud 8,1 kuu ametipalga suuruse hüvitise. Teenistussuhte õigusvastase lõpetamise korral ei tohiks kaebaja olukord olla halvem. Kaebaja nõude saaks rahuldada ATS § 105 lg 3, põhiseaduse (PS) § 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Varaliseks kahjuks on õigusvastase haldusakti tõttu saamata jäänud tulu.

3. Rae vald võttis kaebuse õigeks 16.01.2014 käskkirja õigusvastasust puudutavas osas, sest teenistusest vabastamine oli ebaproportsionaalne, kuid palus muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.03.2015 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistas Rae vallavanema 16.01.2014 käskkirja nr 14-1/13 õigusvastaseks, muutis kaebaja teenistusest vabastamise alust ja luges kaebaja teenistusest vabastatuks 16.01.2014 ATS § 87 lg 1 alusel ametniku algatusel, mõistis Rae vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kahe kuu

3-14-50190 3(6) keskmise palga ulatuses ning mõistis Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2800 eurot. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vastustaja võttis kaebuse õigeks 16.01.2014 käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Seetõttu tuleb kaebus selles nõudes rahuldada ning vajalik ei ole käsitleda menetlusosaliste põhjendusi distsiplinaarmenetluse nõuete ja vaidlusaluse käskkirja vorminõuete rikkumise kohta; 2) kaebaja teenistusest vabastamise alusena on võimalik kohaldada vaid ATS § 87 lg-t 1. Ainuüksi kaebaja soov saada töötuskindlustushüvitist ei anna õigust muuta kaebaja teenistusest vabastamise alust koondamiseks olukorras, kus tegelikult koondamissituatsiooni ei esine. Ei ole kindlalt ette teada, mida töötukassa kaebaja suhtes otsustab. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja taotlus algatada TKindlS § 6 lg 2 p 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus; 3) ATS § 105 lg 1 järgi on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule väljamõistetava hüvitise suuruseks reeglina tema 3 kuu keskmine palk. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sama paragrahvi lg

3 ütleb, et lg-s 1 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s

13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et teda oleks diskrimineeritud poliitiliste vaadete tõttu (kaebaja kandideeris sotsiaaldemokraatide nimekirjas). See, et kaebajal soovitati jääda oma ametiülesannete piiridesse ja mitte sekkuda vallavolikogu töösse, ei näita tema diskrimineerimist. Vallavolikogu esimehe vastus kaebaja kirjale oli küll läbimõtlemata, kuid kaebaja vabastas teenistusest vallavalitsus, mitte vallavolikogu, ja vabastamiseks oli konkreetne põhjus – teenistuskohustuse rikkumine. Kuigi teenistusest vabastamine oli ebaproportsionaalne, ei tähenda see, et teenistuskohustuste rikkumist ei toimunud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei algatanud ettenähtud ajal väärteomenetlust ega teavitanud avalduse esitajat väärteomenetluse alustamata jätmisest. Kohustus vastav menetlustoiming teha tulenes seadusest, mistõttu ei saa kaebaja vabandada teenistuskohustuste täitmata jätmist vahetu juhi antud korraldusega. Kuna vahetu juhi korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, siis ei tohtinud kaebaja seda järgida. Arvestades asjaoluga, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kaebaja oli tegelikult oma teenistuskohustusi rikkunud, on põhjendatud vähendada ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud hüvitist ja mõista kaebajale välja hüvitis tema 2 kuu ametipalga ulatuses; 4) kuna ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud hüvitise eesmärk on hüvitada õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule tekitatud kahju, ei ole täiendava kahjuhüvitise väljamõistmine RVastS või otse PS alusel põhjendatud. ATS § 105 lg 1 ei pea korvama saamata jäänud töötuskindlustushüvitist. Põhjendatud ei ole ka kaebaja viide ära jäänud suvepuhkusele, sest teenistusest vabastamisel maksti talle kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitist; 5) põhjendatud ei ole kahe kuu hüvitise osas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks pööramine. Kaebaja töötab alates 21.04.2014 Raasiku Vallavalitsuses ning seega on tal olemas püsiv sissetulek; 6) kaebaja palus vastustajalt välja mõista õigusabikulud 6380 eurot. Õigusabikulud on vaidluse raskusastet ja asja mahtu arvestades põhjendamatult suured. Põhjendatud õigusabikuludeks on 4000 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb vastustajalt välja mõista 2800 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. PL palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2015 otsus kaebajale nelja kuupalga ulatuses hüvitise välja mõistmata jätmise ja menetluskulude osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

3-14-50190 4(6) 1) kaebaja palus teenistusest vabastamise alusena käsitleda ametniku oma soovi, mitte koondamist. Koondamisest oli juttu kompromissiläbirääkimiste korras; 2) halduskohus on diskrimineerimise asjaolu tõendatuse suhtes rikkunud selgitamiskohustust ning ei ole tõendeid hinnanud kogumis. Kaebaja sai alles kohtuotsusest teada, et diskrimineerimine ei ole piisavalt tõendatud. Kaebaja teenistusest vabastamise põhjus ei olnud reaalne. Ebaproportsionaalne distsiplinaarkaristus viitab selgelt asjaolule, et apellandi teenistusest vabastamise tegelikud põhjused ei asu vaidlustatud haldusakti põhjendustes; 3) halduskohus jättis hüvitise vähendamisel tähelepanuta olulised asjaolud. Kaebaja tegutses vahetu juhi korralduste alusel, väärteoteate esitaja näol oli tegemist vastustajale kuuluva ettevõttega. Kuna AS E juhtorganites olid kaebaja vahetud juhid, siis oli kaebajal keeruline tajuda olukorda vahetu juhi ebaseadusliku korraldusena. Kaebajale määratud karistus oli ilmselgelt ebaproportsionaalne; 4) halduskohus leidis ebaõigesti, et Töötukassalt hüvitise saamine ei puutu asjasse. On oluline, kas kaebaja saab ebaseadusliku teenistusest vabastamise tõttu Töötukassalt hüvitist või mitte. Kaebaja on toonud välja, et temale tekitatud kahju on suurem, kui ATS § 105 lgs 1 sätestatud hüvitis. Kui kohus ei tuvastanud alust ATS § 105 lg 3 kohaldamiseks, oleks hüvitist tulnud suurendada, tuginedes RVastS § 7 lg-le 1 ja PS §-le 25; 5) kohtuotsus ei ole õigusabikulude suuruse osas põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud vastustaja esitatud seisukohtade mahuga ning kaebuse aluseks olevate asjaolude ja tõendite mahuga. Kohus on jätnud selgitamata, millised menetlustoimingud või konkreetsele menetlustoimingule kulunud aeg on üleliigsed.

6. Rae vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsusega osas, mis puudutab ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitise vähendamist. Nimetatud lõike esimese lause kohaselt makstakse ametniku õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitist üldjuhul ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Teine lause võimaldab hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa hüvitise vähendamiseks ainuüksi sellest, et distsiplinaarrikkumine ikkagi toime pandi. Hüvitis on ette nähtud õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest, mitte lihtsalt õigusvastase distsiplinaarkaristuse määramise eest. Antud juhul on vastustaja ise kaebuse õigeks võtnud ning leidnud, et teenistusest vabastamine oli karistusena ebaproportsionaalne. Kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis on sellises olukorras igati põhjendatud.

8. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu seisukohti ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Halduskohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Väide diskrimineerimise kohta põhineb suures osas diskrimineeritava subjektiivsel tunnetusel. Kohtul ei ole võimalik teada, et väidetava diskrimineerimise kohta võib leiduda veel mingeid tõendeid, mille esitamise vajadust tuleb kaebajale selgitada. Kaebajal on menetluses olnud kvalifitseeritud esindaja. Ringkonnakohus jätab seega asja juurde võtmata kaebaja poolt 21.07.2015 esitatud täiendavad

3-14-50190 5(6) dokumentaalsed tõendid. Väidetavat diskrimineerimist puudutavad tõendid oleks tulnud esitada juba esimese astme kohtule.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et poliitiliseks diskrimineerimiseks ei saa lugeda seda, kui vallavolikogu juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta on ametisse nimetatud üksnes konkreetsete teenistusülesannete täitmiseks, mille hulka ei kuulu erinevates vallaelu küsimustes sõna võtmine. Ebaproportsionaalse karistuse määramine ei tähenda, et seda tehti just kaebaja poliitiliste veendumuste tõttu.

9. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral üldjuhul ette nähtud hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses. ATS § 105 lg 3 lubab hüvitist suurendada, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. ATS § 13 keelab diskrimineerimise. Kaebaja on antud juhul tuginenud poliitilisele diskrimineerimisele, mida kohtu poolt ei ole tuvastatud. Seega ei ole hüvitise suurendamine üle ATS § 105 lg-s 1 nimetatud määra põhjendatud.

Kaebaja on leidnud, et temale on õigusvastase teenistusest vabastamisega kaasnenud suurem kahju kui kolme kuu palk. Antud juhul ei ole selge, milles tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) seisneb. Töötukassa ei ole hüvitist kaebajalt tagasi nõudnud. Kui asi peaks niikaugele jõudma, on küsimus eelkõige TKindlS vastava regulatsiooni põhiseaduspärasuses, eriti põhjusel, et töölepingu puhul on sarnastel asjaoludel töötuskindlustushüvitise maksmine võimalik. Halduskohus on eeltoodut otsuse p-des 11-13 piisavalt selgitanud.

10. Halduskohus ei ole eksinud põhjendatud õigusabikulude suuruse määramisel. Õigusabikulu 6380 on käesoleva vaidluse mahtu silmas pidades keskmisest suurem. Õigusteenust on osutatud ca 50 tunni ulatuses. Arvestades, et asjas on kaebaja advokaadi poolt kohtumenetluses esitatud kaebus, kolm täiendavat lühikest kirjalikku menetlusdokumenti ning menetluskulude nimekiri, ei ole nii suures mahus õigusteenuse osutamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et õigusabikulude põhjendatud suuruseks on 4000 eurot.

11. Kuna ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Esimese astme kulude katteks tuleb vastustajalt välja mõista 3000 eurot.

Ringkonnakohtus taotleb kaebaja õigusabikulude hüvitamist summas 2100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud, et kulud on kantud just seoses konkreetse vaidlusega. Ringkonnakohtule on esitatud 21.04.2015 arve (õigusteenindus, konsultatsioon 1,58h), 08.06.2015 arve (õigusteenindus, konsultatisoon 1,92h ja 6,67h) ning 20.07.2015 arve (õigusteenindus, konsultatsioon 6h). Ühegi arve pealt ei nähtu, millega seoses on õigusteenust osutatud. Spetsifikatsioonid puuduvad. Arvete tasumise kohta on esitatud 20.07.2015 kassa sissetuleku order nr 8, kust samuti ei nähtu teenuse täpsem sisu. Arvestades, et apellatsioonkaebus esitati juba 06.04.2015, ei saa vähemalt 08.06.2015 ja 20.07.2015 arved olla seotud apellatsioonkaebuse esitamisega. Kuigi vastustaja esindaja juhtis 22.07.2015 seisukohtades kaebaja tähelepanu puudustele menetluskulude dokumentides, kaebaja puudusi ei kõrvaldanud, vaid esitas 11.08.2015 advokaadi vahenduseta kirjaliku vastuväite. Eeltoodud põhjendustel jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS §

109 lg 1).

Menetluskulude hüvitamise taotluse esitas ka vastustaja (õigusabikulud 506,16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et antud vaidlus ei ole selline, mis õigustaks haldusorgani poolt

3-14-50190 6(6) kasutatud välise õigusabi kulude hüvitamist. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6).

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, milles kohus ei mõistnud vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitist kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese astme menetluskulud 3000 eurot. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets