4-15-3181/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2015 Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3181 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Arvo Ränksoni kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 15, 001451

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik ARVO RÄNKSON (isikukood 36011295214), xxxx, elukoht xxxx, Varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata Kaitsja Indrek Repnau, e-post: repnau@gmail.com

Politseija Piirivalveamet, Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, F:R: Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn, esindaja Ave Uue

VTMS § 29 lg 1 p 1, 123, § 132 p 3, § 135

RESOLUTSIOON: 1. Rahuldada Arvo Ränksoni kaebus. 2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetleja T K 17.04.2015 otsus Arvo Ränksoni suhtes ja VTMS § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Arvo Ränksoni käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. 3. VTMS § 23 alusel hüvitada Arvo Ränksonile riigieelarve vahenditest kaitsja Indrek Repnau poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel ja kohtu poolt mõistlikuks hinnatud õigusabi kulud summas 705,00 (seitsesada viis) eurot.

2

ASJAOLUD 1. 30.04.2015 esitas Arvo Ränkson kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 15, 001451. 2. Kaebuse esitaja taotles otsuse tühistamist ja väärteomentluse lõpetamist. 3. Kohus määras kaebuse kohtuistungi läbivaatamisele. 4. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitanud isik, et ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid hooletusest. Ta oleks kauba eest tasunud kui tema tähelepanu oleks tasumata kaubale juhitud. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 5. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 001451, tühistada. 6. Kohtuväline menetleja ja kaitsja on seisukohal, et Arvo Ränkson pani KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, on kohtuväline menetleja seisukohal, et vargust on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest. Riigikohus lahendis 3-1- 1-86-06 seda seisukohta ei jaga. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-86-06 p-s 6 ja 7 on märgitud järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on otsuses 3-1-1-116-02 (RT III 2002, 35, 376) selgitanud, et KarS § 218 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine või väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus märgitud raskendavad asjaolud. Seega on KarS § 218 lg 1 viitelise iseloomuga ja käsitatav Karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. Eeltoodust järeldub, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse nt varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine ja väljapressimine) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Kirjeldatud seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium korranud ka lahendis 3-1-1-9-03 (RT III 2003, 5, 50). 8. Eeltoodust järeldub, et nii nagu pole ettevaatamatusest võimalik panna toime KarS § 199 järgi kvalifitseeritavat vargust, on see võimatu ka KarS § 218 järgi kvalifitseeritava varguse korral. Kui jätta arvestamata teoobjektiks olev väheväärtuslik asi, on varguse toimepanemise korral KarS § 199 ja KarS § 218 objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed. Sarnaselt on võimatu toime panna ka nt omastamist ja kelmust ettevaatamatusest. Seega peab teo toimepanija subjektiivses küljes olema tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Varguse näol on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega subjektiivse külje tunnuseks. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust - sellele viitab KarS § 199 lg 1 kasutatud formulatsioon "omastamise eesmärgil" (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas 3-1-1-141-04 - RT RT III 2005, 9, 82). 9. Kohus tuvastas käesolevas asjas, et Arvo Ränkson pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mistõttu tuleb Arvo Ränksoni kaebus rahuldada ja tühistada Rakvere politseijaoskonna

3

otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 001451 ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik