4-14-9702/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-9702

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2015, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9702 (233014006787) Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

G.U, elukoht: xxx; isikukood: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi G.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kairi Alavere kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233014006787.

RESOLUTSIOON

juhindudes V™S § 120 lg 1, 132 p 2, § 135 lg 2 ja § 155-156

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kairi Alavere kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 233014006787 ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada G.U liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 (kakskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske

Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank pangas, viitenumber

10220142551559.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-14-9702

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Kairi

Alavere tegi 10.11.2014 kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt G.U, juhtides mootorsõidukit, rikkus 10.11.2014 kell 16:30 Narvas, Kalda tänaval liiklusmärgi nr 331 (sissesõidu keeld) nõudeid. G.U pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetluse kohaldamisega, oli rikkumisega nõus ja sai sellest aru. Kohtuväline menetleja määras G.U-le rahatrahvi 100 eurot (25 trahviühikut), arvestades karistuse määramisel kergendavaks asjaoluks isiku kahetsust.

Menetlusalune isik G.U esitas 22.11.2014 eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsus ning teha uus otsus, millega vähendada rahatrahvi ja võimaldada rahatrahvi tasuda osade kaupa. Kaebuse kohaselt liikus G.U 10.11.2014 tööpäeva lõpus Narvas kaubikuga suunaga Vaivara tänavale, kus vasakpööret sooritades ei märganud sissesõitu keelavat liiklusmärki.

Menetlusalune isik selgitas oma rikkumist sellega, et oli pime ning tema jälgis GPS seadet, otsides kliendi aadressi, tähelepanu oli pööratud tööle. Selle tulemusena oli isik hooletu ega märganud liiklusmärki. G.U tunnistab oma süüd ja kahetseb. Menetlusalune isik palus lahendada kaebust kirjalikus menetluses.

Kohus edastas 02.12.2014 Ida Prefektuurile kaebuse, paludes arvamust kirjaliku menetluse kohaldamise osas ja kirjaliku menetlusega nõustumise korral esitada seisukoht kaebuse suhtes.

Kohtuväline menetleja esitas 16.12.2014 kohtule oma nõusoleku kirjaliku menetluse rakendamiseks ning seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja leidis, et kõnealune liiklusmärk oli väga hästi nähtav, mistõttu puuduvad õigustused selle nõuete rikkumiseks.

Karistuse osas nõustus aga kohtuväline menetleja kaebuses tooduga ning leidis, et kuna isik tunnistas oma süüd ja kahetses, tuleb määrata karistus alla keskmise määra.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes V™S § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealust kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud G.U kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et juhindudes V™S § 132 p-st 2 tuleb G.U kaebuse alusel tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 233014006787 ning teha karistuse osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse G.U-le ette LS § 16 lg 2 rikkumist, mis seisnes selles, et G.U, juhtides mootorsõidukit, rikkus 10.11.2014 kell 16:30 Narvas, Kalda tänaval liiklusmärgi nr 331 (sissesõidu keeld) nõudeid. Selle teoga pani G.U toime LS §

242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-14-9702

LS § 16 lg 2 sätestab, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. LS § 242 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §- des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 20 trahviühikut (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis 50 trahviühikut).

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja rikkus kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas autoga sõites liiklusmärgi nr 331 (sissesõidu keeld) nõudeid – jätkas sõitu hoolimata sellest, et kõnealune liiklusmärk keelas sissesõidu. Neid asjaolusid kinnitavad kaebaja enda ütlused ning süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist tunnistas menetlusalune isik ka oma kaebuses. Kaebaja selgitustest tulenevalt oli tegu pandud toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses.

Väärteotoimikus puuduvad tõendid, mis lükkaks ümber kaebaja ütlused või seaks need muul viisil kahtluse alla. Kohtul puudub põhjus kahelda menetlusaluse isiku ütluste ja väärteotoimiku materjalide usaldusväärsuses.

Ülaltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja sõitis kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas sissesõidu keelava liiklusmärgi alt läbi, millega rikkus LS § 16 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 5 lg-te 1 ja 2 ls 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud.

Kõnealune väärtegu oli toime pandud 10.11.2014 ning 2014.a kehtinud regulatsiooni kohaselt oli selle eest maksimaalseks karistuseks rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Alates 01.01.2015 näeb LS § 242 lg 1 ette karistuse kuni 20 trahviühikut. Kuivõrd uus redaktsioon kergendab karistust ja on seega kaebaja suhtes soodsam, omab see tagasiulatuvat jõudu ning karistuse määra üle otsustamisel tuleb lähtuda LS kehtivast regulatsioonist.

Üldjuhul tuleks karistuse mõistmisel võtta aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida peaks sõltuvalt teo raskusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisest kas vähendama või suurendama.

Arvestades G.U poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel omab eelkõige tähtsust, et tegu oli pandud toime ettevaatamatusest. Antud asjas peab kergendava asjaoluna arvestama kaebaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust.

Neil asjaoludel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine keskmises määras (so 25 trahviühikut) on ebaproportsionaalne ning karistus peaks olema keskmisest oluliselt madalam.

Arvestades siinkohal 01.01.2015 jõustunud LS muudatusi, mille kohaselt on maksimaalseks karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, peab kohus süüdistuse esemeks oleva teo toimepanemise eest kohaseks karistuseks 5 trahviühikut, so 20 eurot. Lähtudes nimetatud summa suurusest ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust trahvi tasumiseks ositi.

4-14-9702

Eeltoodu alusel rahuldab kohus G.U kaebuse, tühistab Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri patrullpolitseiniku Kairi Alavere 10.11.2014 otsuse väärteoasjas nr 233014006787 ning teeb asjas uue otsuse, millega karistab G.U LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut, so 20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik