1-15-6041/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.augustil 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6041 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, ja Sten Lind Ivi Kesküla Kriminaalasi M.R is süüd tuses KarS § 423

järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.juuli 2015

aasta otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad

Süüdistatav , isikukood M.R

XXX kodakondsus: EV kodanik elukoht ; ; : Xxxxxxxxx xx-x, Tallinn Ida Prefektuuri (viibib arestimajas emakeel: eesti keel; haridus: XXXXXXXX; ); ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 31.10.2014 : Harju maakohtu poolt KarS § 200 järgi tingimisi vangistusega 3 aastat KarS § 73 lg. 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat ja 9 kuud jäeti täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Karistuse kadmise algus oli 10.10.2014 ja lõpp 07.01.2015. Katseaja algus 08.01.2015 ja lõpp 07.01.2018.

Vandeadvokaadi vanemabi Merike

Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta Merike Allikmäe M.R tema kaitsja ja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

Välja mõista

48 (nelikümmend kaheksa M.R-ilt riigieelarve tuludesse

) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). S

elgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

et tema olles varasemalt korduvalt juhtinud M.R-i süüdistatakse selles, mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 21.01.2015.a Harju maakohtu LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult 16.07.2015.a. kella 05.15 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx xx xxxxx juures ning uuesti s.o süstemaatiliselt 23.07.2015.a. kella 10.00 ajal Tallinnas Xx tänaval liikudes tänavate vahel, liikudes tänava suunas mootorsõidukit Xxxxx-xxxxx xxxxx Opel Vectra registreerimismärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki xxx xxx juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega M.R pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas M.R-i süüdi KarS §

järgi ja mõistis karistuseks 3 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat põhikaristust ti 1/3 võrra lõplikuks mõisteti KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel ja karistuseks

2 kuud vangistust. mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti M.R-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 23.07.2015.a. ina Tõkend kohaldati vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni.

APELLATSIOONID:

3. Apellatsioonid esitasid M.R ja tema kaitsja Merike Al . likmäe M.R liigi karistusest vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse ja vabastamata jätmise mõistetud karistuse osas. Kaitsja vaidlustab otsust M.R-ile liigi osas.

3.1 M.R s, kuna soovib end muuta ja temal on elu palub mõista kergem karistu alles ees. Palub mõista karistuseks rahaline karistus või kohaldada kontrollnõudeid või jalavõru. Ei soovi olla vanglas ja lasta elul raisku minna. Palub veel ühte võimalust. Lubab hakata maksma trahve.

3.2 Kaitsja p Harju Maakohtu 24.07.2015.a otsus nr 1-15-6041 M.R-i alub tühistada suhtes karistuse sanktsiooni keskmise mõistmise osas ja mõista süüdistatavale määra jääv rahaline karistus. M.R leiab, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Mõistetud lisakaristus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. ´ it süüdistatakse 1 M.R

kuriteoepisoodi toimepanemises ning ta tunnistas, et juhtis 23.07.2015 a. kella 05.15 ajal mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga ning et tal puudub juhtimisõigus. xxx xxx Kuigi ta on teadlik, et ta on aasta jooksul politsei l ei ole juhtimisõigust kunagi olnud ning teda poolt kinni peetud mitmel korral, suhtub ta tema poolt toimepandud õiguserikkumisse enesekriitiliselt. Kuigi süüdistataval ei ole võimalik esitada tõendeid, omab M.R ehitusalaseid oskusi ning ta tegeleb moodulmajade paigaldamisega. Seega ei ole kohus objektiivselt hinnanud M.R i isikut ning samuti karistuse valikul ei ole ´ tema isikut piisavalt arvestatud. Tal on soov elada õigusekuulekat elu ning on võimalik sooritada autojuhi eksam. Talle 31.10.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 järgi karistusena mõistetud 3 aastane katseaeg lõppeb alles 07.01.2018. 2,5 aastat on pikk aeg, mille kestel ta suudaks karistusena tasuda rahalise karistuse või sooridada üldkasuliku töö tunnid ning olla ühiskonnale kasulik. Tema süü ei ole niivõrd suur, et kohus on ainsa karistuse võimalusena näinud tema puhul vangla karistust. M.R tunnistas, et 21.01 kuid 23.07.15 .2015.a peeti ta politsei poolt kinni ning temale koostati väärteoprotokoll, kui les ei hinnanud ta ta sõiduki rooli läks, ol teadlik, et ta ei tohi sõidukit juhtida, juhtim . M.R isõiguseta mootorsõiduki juhtimist niivõrd raskeks rikkumiseks kohtu järeldustega ei nõustu. Ta leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud vastutust kergendavate asjaolude olemasolu ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohtu järeldus isiku süü suurusest on vastuolus teo kirjeldusega, mille kohaselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Taunitava käitumise eest isiku karistamine rahalise karistusega on piisav. Seega on eripreventsiooni tõttu võimalik mõista talle sanktsiooni keskmise määra jääv rahaline karistus Kuigi kohus on tuvastanud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, siis karistusmäära valikul sellega arvestatud ei ole. M.R-i puhul ei ole tegemist isikuga, kes ignoreeriks õiguskorda.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leia ellatsioon d, b üksmeelselt, et ap on ilmselt põhjendamatu id perspektiivitud

ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1- 1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6- damatu on apellatsioon, mille

13 p 6), et ilmselt põhjen rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides

ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse liigi, alternatiivselt karistusest vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses Apellatsioonide sisust tehtud järelduste muutmiseks. lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua te käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaal akohtu poolt mõistetud seadust. Ringkonnakohus leiab, et ma karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

4.1 M.R-ile rahaline karistus. Apellandid on taotlenud mõista Käesoleval valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud juhul ei ole maakohus karistusliigi ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi valiku aluseks olevaid asjaolusid (lk 55 pöördel -56). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate asjaoludega ja raskendavate asjaolude puudumist

- kui ka eripreventiivseid , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonides esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. M.R on isik, keda varasemalt on karistatud vangistusega, mis osaliselt jäeti tingimisi kohaldamata, seega on M.R isikuks, kes on kandnud nn šokivangistus ab üksmeelselt, et kui isik pan t. Kohtukolleegium lei eb katseajal toime uue kuriteo, siis uute kuritegude toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei KarS § 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate kat sete käigus end ammendanud. KarS § ette lisaks vangistusele ka sanktsioon näeb kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loog iselt, viidates nii varasemale kuriteo eest il mõistetud karistus , mis eripreventiivset mõju ei avaldanud põhistanud, miks ele M.R-i pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Kolleegium nõustub maakohtu argumentidega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud M.R-ile karistuse, mis vastab täielikult tema teosüüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Lisaks on apellandid jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest jätkuvalt . Seega arvestades M.R-i lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine 3 kuud, mida vähendatud 1/3 võrra (seega KarS § 4231 sanktsiooni alammääras) vaatamata väidetavale sissetulekule

, põhjendatud.

4.2 M.R-i apellatsioonis toodule vabastada teda koos Süüdistatav käitumiskontrolliga tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt, märgib kohtukolleegium järgmist. KarS § 73 lg 4 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kurite o, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg

2 p 9 sätestatud korras. KarS § 75 lg 2 p 9 sätestab üheselt, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesolevas asjas on apellant apellatsioonis sisuliselt andnud u rakendada elektroonilist valvet, nõusolek märkides, et soovib kriminaalhooldust või jalavõru. Seega on olemas nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused.

Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla sii – s, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et M.R suudaks vabaduses vii . bides hoiduda uute (sh uute liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest M.R-i

käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt m ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida õistetud karistuste tähendusest endas kätkeb sõi juhtimisõiguseta isiku poolt duauto juhtimine . M.R-i iseloomustab asjaolu, et olles osaliselt , pani vabastatud mõistetud karistuse kandmiselt M.R toime uue kuriteo . llises ja seda juba poole aasta möödumisel Se käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatav ei suuda isegi mõistetud M.R karistuse (pikaajalise vangistuse) võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et M.R-ile tuleb mõista reaalne vangistus.

5.Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 1,0 tund (apellatsiooni koostamine)

ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 48 Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab eurot. põhjendatuks hü eurot koos käibemaksuga. vitada kaitsjale kulud summas 48

6. on ilmselgelt Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. d

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Sten Lind Ivi Kesküla