3-15-140/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-140

Määruse kuupäev

24. august 2015

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Keila linna kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu

erakooliseaduse § 222 alusel tehtud kulutuste hüvitamiseks summas

1 736 375,92 eurot ja tulevikus erakoolide rahastamise kohustuse

täitmiseks vajalike rahasummade tasumiseks kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – Keila linn

Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium

Resolutsioon

1. Võtta vastu kaebusest loobumine tulevikku suunatud kohustamisnõude osas.

2. Kinnitada alljärgnev Keila linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline

kompromiss:

2.1. Haridus-ja Teadusministeerium lahendab kohalike omavalitsuste nõuded ja hüvitab

neile eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisel aastatel 2011–2014 kantud

kulud lähtudes haldusasjas nr 3-13-1329 jõustuvast lõpplahendist (Riigikohus võttis

kassatsioonkaebused 17. juunil 2015. a menetlusse).

2.2. Põhisumma tasumine:

1) kulud hüvitatakse kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu

piirmääras ühe kuu kohta vastaval aastal ja kohalike omavalitsuste tasutud arvete alusel

(aluseks

on

erakoolidele

tehtud

väljamakseid

tõendavad

dokumendid

või

koondväljavõtted tehtud väljamaksetest, mille alusel on võimalik tõendada, et

väljamaksed erakoolidele on tehtud);

2) tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 6 ei lähtuta samas lõikes

nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste puhul Vabariigi Valitsuse kehtestatud

õppekoha tegevuskulu piirmäärast ühe kuu kohta, vaid kulud hüvitatakse kohalike

omavalitsuste tasutud arvete alusel (s.t kulud hüvitatakse tegelikult tehtud kulude alusel,

sealhulgas Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ületavas osas);

3) eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või

liikmeks on kohalikomavalitsus, peetava erakooli kulusid alates 1. septembrist 2013 ei

hüvitata (siis jõustus erakooliseaduse § 1 lõige 22, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse

loodud erakooli rahastatakse samadel alustel munitsipaalkooliga, s.t et ka tegevuskulude

katmises

osalemisel

käsitletakse

kohaliku

omavalitsuse

loodud

erakooli

munitsipaalkoolina);

4) kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele ühekorraga 90 päeva jooksul alates

lõpplahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-13-1329.

2.3. Viivitusintressi tasumine: kompromissi korral viiviseid ei maksta.

3. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-15-140.

4. Tagastada Keila Linnavalitsusele pool asjas tasutud riigilõivust, s.o 375 (kolmsada

seitsekümmend viis) eurot tema arveldusarvele nr EE931010220205584227 AS-is SEB

Pank.

5. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu

menetluses

on

Keila Linnavalitsuse

kaebus

Haridus- ja

Teadusministeeriumi vastu erakooliseaduse § 222 alusel tehtud kulutuste hüvitamiseks summas

142 009,92 eurot ning tulevikus erakoolide rahastamise kohustuse täitmiseks vajalike

rahasummade tasumiseks kohustamiseks.

2. Keila Linnavalitsus teatas 17. aprilli 2015. a seisukohas, et tulevikus erakoolide

rahastamiseks kohustamise nõude menetlemine ei ole enam vajalik, kuna kaebaja ja vastustaja

vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Eesti Vabariik Haridus ja Teadusministeeriumi

kaudu hüvitab kokkuleppe tingimustel Keila linnale erakoolide 2015. aasta tegevuskulude

katmises osalemise kulud.

3. Tartu Halduskohus tegi 6. mai 2015. a määrusega menetlusosalistele ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks.

4. Haridus- ja Teadusministeerium esitas 9. juulil 2015 kohtule kompromissi ettepaneku,

milles toetas kohtus kompromissi sõlmimist kõikides eraüldhariduskoolide tegevuskulude

katmises osalemisega seotud haldusasjades järgmistel tingimustel:

1) Haridus-ja Teadusministeerium lahendab kohalike omavalitsuste nõuded ja hüvitab neile

eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisel aastatel 2011–2014 kantud kulud

lähtudes

haldusasjas

nr

3-13-1329

jõustuvast

lõpplahendist

(Riigikohus

võttis

kassatsioonkaebused 17. juunil 2015. a menetlusse).

2) Põhisumma tasumine:

a) kulud hüvitatakse kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmääras ühe

kuu kohta vastaval aastal ja kohalike omavalitsuste tasutud arvete alusel (aluseks on

erakoolidele tehtud väljamakseid tõendavad dokumendid või koondväljavõtted tehtud

väljamaksetest, mille alusel on võimalik tõendada, et väljamaksed erakoolidele on tehtud);

b) tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 6 ei lähtuta samas lõikes nimetatud

hariduslike erivajadustega õpilaste puhul Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha

tegevuskulu piirmäärast ühe kuu kohta, vaid kulud hüvitatakse kohalike omavalitsuste tasutud

arvete alusel (s.t kulud hüvitatakse tegelikult tehtud kulude alusel, sealhulgas Vabariigi

Valitsuse kehtestatud piirmäära ületavas osas);

c) eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on

kohalikomavalitsus, peetava erakooli kulusid alates 1. septembrist 2013 ei hüvitata (siis jõustus

erakooliseaduse § 1 lõige 22, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse loodud erakooli rahastatakse

samadel alustel munitsipaalkooliga, s.t et ka tegevuskulude katmises osalemisel käsitletakse

kohaliku omavalitsuse loodud erakooli munitsipaalkoolina);

d) kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele ühekorraga 90 päeva jooksul alates lõpplahendi

jõustumisest haldusasjas nr 3-13-1329.

3) Viivitusintressi tasumine: kompromissi korral viiviseid ei maksta.

5. Keila Linnavalitsus esitas 13. augustil 2015 kohtule avalduse kahju nõude täpsustamiseks,

milles suurendas hüvitamisnõuet esialgsest kaebusest välja jäänud erakoolidele tasutud summa

võrra, s.o 1 736 375,92 euroni, arvestades Keila Kooli osas Keila Hariduse Sihtasutusele tasutud

koolitusteenust.

6. Keila Linnavalitsus esitas 18. augustil 2015 kohtule seisukoha, milles nõustus Haridus- ja

Teadusministeeriumi 9. juuli 2015. a pakutud kompromissi sõlmimise ettepanekuga.

Kohtu seisukoht

7. Kohus märgib, et 13. augustil 2015 esitatud avaldus nõude täpsustamiseks hõlmas summa

suurendamist, mida ei loeta kaebuse muutmiseks tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 49 lg 3 p-st 2, ning kaebuses esitatud väidete täiendamist Keila Kooli osas, mida ei

loeta kaebuse muutmiseks tulenevalt HKMS § 49 lg 3 p-st 1, kuna nõude alus, s.o EraKS § 222

alusel tehtud kulutused, jäid samaks. Seega loeb kohus, et tegemist oli nõude täpsustamisega,

mitte muutmisega, ning jätkab menetlust täpsustatud ulatuses.

8. Kohus võtab kõigepealt seisukoha tulevikku suunatud kohustamisnõude osas, mis on

menetlusse võetud (tl 31) ning mille osas kaebaja kinnitas, et selle nõude menetlemine ei ole

enam vajalik, kuna kaebaja ja vastustaja on selles osas sõlminud kokkuleppe (tl 37 pöördel).

Kohus mõistab kaebaja selgitust selliselt, et kaebaja loobub tulevikku suunatud

kohustamisnõudest.

HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud

lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku osaline

kaebusest loobumine vastustaja ega kolmandate isikute õigusi.

9. Vastavalt HKMS § 154 lg-le 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku

õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see

on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

Kohus leiab, et puuduvad poolte sõlmitud kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud.

Käesolevas asjas ei ole jõustunud kohtulahendit ning kompromissi on võimalik täita.

10. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu

kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kohus võtab vastu

kaebusest loobumise ja kinnitab kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu kaebusest loobumise tulevikku suunatud

kohustamisnõude osas, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ülejäänud kaebuse osas

ning lõpetab haldusasja nr 3-15-140 menetluse.

11. Keila Linnavalitsus tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot (tl 12). HKMS § 104 lg 6

p-dest 1 ja 2 tulenevalt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus

ületab 31,94 eurot ning kui pooled sõlmivad kompromissi või kaebaja loobub kaebusest.

Seega kuulub kaebajale tagastamisele riigilõiv 375 eurot.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 7 kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides

menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda.

13. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas

asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik