3-14-52655/87 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-14-52655

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52655

Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus M.M.C. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikenda-miseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – M.M.C. Resolutsioon Pikendada luba M.M.C. Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise vajaduse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kuni 22.10.2015.a (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 01.11.2014.a kl 04.35 tabati Põlva maakonnas, Värska vallas, Matsuri küla läheduses meessoost isikud, kellel puudusid dokumendid ja kes nimetasid end Mali Vabariigi kodanikeks. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast M.M.C.ks, kes on sündinud xx xx xxxx.a. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti M.M.C. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §

15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 01.11.2014.a kl 04.35 kuni 48 tunniks kinni, ta võeti arvele ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna, talle vormistati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja talle kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.

2. Tartu Halduskohus andis 02.11.2014.a määrusega haldusasjas nr 3-14-52655 Politseija Piirivalveametile (PPA) loa M.M.C. paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Tallinna Halduskohus on pikendanud korduvalt isiku kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra, viimati 22.06.2015.a määrusega kuni 22.08.2015.a.

2

3. PPA esitas 17.08.2015.a Tallinna Halduskohtule taotluse M.M.C. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Taotluse põhjendused:

3.1 M.M.C. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. PPA on kindlaks teinud, et VMS § 43 lg 1 mõistes puuduvad isikul seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks.

VSS § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

3.2 PPA asus seisukohale, et esineb vältimatu vajadus M.M.C. kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse. VSS sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kuna isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, s.t. reisidokumendi hoiule võtmine ei taga isiku kättesaadavust kuni menetluse lõppemiseni.

PPA hinnangul ei pruugi järelvalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus, kuna M.M.C.´l puuduvad isiku tuvastamiseks ja tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning ta võib olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist. Käesoleval juhul puuduvad M.M.C. dokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Guinea Vabariigi kodanik. Ta tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et vanema venna dokumendid andis ta ära vahendajale. Raskendades sellega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist, mis võib viidata soovile takistada tema isiku ja päritoluriiki tuvastamist või soovile varjata oma identiteeti PPA ametnike eest. Ilma dokumentideta ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab ja raskendab oluliselt isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist. Samuti ei olnud võimalik lõpuni viia isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul kinnipidamisest alates. Puuduvad dokumendid on niisugune takistus, mis muudab kohese väljasaatmise või tagasipöördumise võimatuks ja nende hankimine võtab aega.

Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. VSS § 6´8 lg

3 ja 8 sätestavad eelduse, et põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja on ebaseadusliku piiriületust tunnistanud ning ka kirjeldanud. Lisaks on isikul soov minna Rootsi, et seal siis tööd teha, mida võib tõlgendada, kui VSS§ 6´8 lg 6 ja esineb põgenemise oht. Sellest tulenevalt oli PPA-l põhjendatud alus kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Lisaks viitasid isiku saabumise ja käitumise asjaolud võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Kuna VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelvalvemeetmed ei pruukinud olla piisavalt tõhusad ning esinesid VSS § 15 lg 2 sätestatud kinnipidamise alused, ei saanud PPA hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Järelikult ei olnud vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul võimalik või käesoleval juhul piisavalt tõhusad muuhulgas, kuna isikul puudus Eestis igasugune teadaolev viibimiskoht. Need järelevalvemeetmed saavad asendada kinnipidamiskeskusesse paigutamist eelkõige siis, kui väljasaadetav on Eestis mõnda aega elanud isik. PPA leidis, et isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik väljasaatmiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja väljasaatmise täideviimiseks.

3.3 11.11.2014.a tegi PPA päringu Välisministeeriumile palvega osutada abi M.M.C. dokumenteerimisel. 14.11.2014.a saatis Välisministeerium Brüsselis asuvale Eesti Vabariigi

3

Suursaatkonnale diplomaatilise noodi palvega osutada abi M.M.C. dokumenteerimisel. Saatkonna töötajad viisid noodi Guinea Suursaatkonda. Käesolevaks ajaks ei ole veel saatkond PPA päringule vastanud.

3.4 14.11.2014.a tellis PPA M.M.C.´le vanuse määramise ekspertiisi. 17.12.2014 edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut PPA-le isiku ekspertiisiakti nr 14E-PõI0218. Vastavalt eksperdi arvamusele on M.M.C. bioloogiline vanus rohkem kui 21 aastat. Sellel põhjusel ei saa PPA käsitleda isikut alaealisena.

3.5 25.02.2015.a pöördus PPA Välisministeeriumi poole sooviga saada informatsiooni 11.11.2014.a päringu menetlemise hetkeseisu kohta. Välisministeeriumi vastusest selgub, Välisministeerium on isiku dokumenteerimise palvega pöördunud Brüsselis asuva Guinea saatkonna poole, kuid saatkond ei ole siiamaani päringule vastanud. Brüsselis asuva Eesti Vabariigi saatkonna konsul on oma algatusel Guinea saatkonnaga 3 korda ühendust võtnud, kuid iga kord on vastuseks saanud „vaatame ja võtame ühendust“. Välisministeerium palus järgmine kord saatkonnale teatada, et nende riigi kodanikud on Eestis juba mitu kuud kinni peetud ning et me soovime sisulist vastust meie päringule. Kuid saatkond ei ole veel päringule kirjalikku vastust andnud.

11.05.2015.a pöördus Välisministeerium PPA poole teatega, et peale tugevat Brüsselis asuva Guinea saatkonna survestamist (M.M.C.´t paluti dokumenteerida juba novembris 2014.a), teatas saatkond noodiga, et antud teemal tuleb pöörduda Guinea saatkonna poole Berliinis. Välisministeerium märkis kirjavahetuses, et aja kokkuhoiu mõttes saadetakse konsul isiklikult nooti üle andma ja Guinea saatkonnaga kontakti looma. Ühtlasi palus Välisministeeriumi esindaja saata ka isiku foto ning sõrmejäljed, mis PPA poolt edastati 14.05.2015.a.

13.05.2015.a palus PPA Välisministeeriumilt selgitusi, miks palus Brüsselis olev Guinea saatkond pöörduda Berliinis asuva Guinea saatkonna poole. Välisministeeriumi poolt 13.05.2015.a edastatud vastuses selgitati, et varasemalt on Guinea kodanike osas samuti pöördutud Brüsselis asuva Guinea saatkonna poole, lisaks on seal parem postiühendus ning võimekus asju kiiremini lahendada. Brüsselis asuv Guinea saatkond suunas pöördumise Berliini, kuna nende sõnul on Eesti Berliinis asuva saatkonna jurisdiktsiooni all. Välisministeeriumist edastatud info kohaselt on Eestisse akrediteeritud hoopis Guinea saatkond Moskvas. Moskva Guinea saatkond katab kümmet riiki, seega võtab vastuste saamine palju aega.

13.05.2015.a kirjavahetuses Välisministeeriumiga selgitati PPA-le, et alustatakse noodiga pöördumist Berliini Guinea saatkonna kaudu, kuhu lisatakse juurde Brüsseli Guinea saatkonna diplomaatiline noot, millega neid sinna suunati ning sooviti vastust, kas edaspidine suhtlus käib läbi Berliini või Moskva Guinea saatkonna. Menetluse efektiivsuse ja kiire läbiviimise eesmärgil soovitakse Välisministeeriumi poolt kasutada saatkonda, mille töökoormus on väiksem, kuid saatkond ei ole veel päringule kirjalikku vastust andnud. 10.08.2015.a pöördus PPA e-mailiga Välisministeeriumi poole saamaks andmeid Guinea päringu menetlemise hetkeseisu kohta. Välisministeerium vastas, et hetkel uudiseid pole, kuid Välisministeerium tegeleb olukorrale lahenduse otsimisega.

4. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. M.M.C. on PPA taotlusega nõus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 2 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab

4

halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

6. Kohtu hinnangul on PPA taotlus M.M.C. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks põhjendatud. Isiku väljasaatmine ei ole olnud seni võimalik, sest tal puuduvad isikut tõendavad ja reisidokumendid. Kuigi Välisministeerium on püüdnud korduvalt isiku dokumenteerimise eesmärgil Brüsselis asuva Guinea Suursaatkonnaga ühendust saada, on saatkond vastuse saatmisega venitanud ja suunanud Välisministeeriumi lõpuks hoopis Berliinis asuva Guinea Saatkonna poole. Seega on isiku dokumenteerimine viibinud Guinea saatkonna, mitte Eesti ametiasutuste tegevuse tõttu, mistõttu esineb VSS § 25 lg-st 2 tulenev alus kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Praeguseks on selgunud, et Eestit teenindab Berliinis asuv Guinea saatkond ja saatkonna konsul on lubanud tulla Eestisse isikut küsitlema, et leida kinnitust tema kuulumise kohta Guinea kodakondsusesse. Kohtul puudub alus kahelda konsuli Eestisse saabumises või isiku küsitlema asumises. Isiku ja tema kodakondsuse tuvastamise järel on võimalik koostöös saatkonnaga võtta ette järgmised sammud isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks või kui väljasaatmiseks puuduvad alused, siis riigis viibimise seadustamiseks. Praeguseks on isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kestnud juba 8 kuud, kuid kohtu hinnangul ei ole tema väljasaatmine osutunud enne konsuli seisukoha saamist võimatuks, mistõttu puudub VSS § 24 lg-st 11 tulenev alus isiku vabastamiseks kinnipidamiskeskusest.

7. VSS § 68 p-de 3 ja 8 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) või välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). Kuna M.M.C. saabus Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ta esitas PPA-le riiki saabudes valed isikuandmed, on kohtul viidatud sätete alusel alust arvata, et tema puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Tema varasem käitumine on näidanud, et isikut tõendavate dokumentide puudumine ei ole takistanud tal riigipiire ületamast. Isik on selgitanud, et tema eesmärgiks oli jõuda Rootsi. Kinnipidamiskeskusest vabanemise järel ei takista tal miski Schengeni viisaruumis Eestist lahkuda ja soovitud sihtriiki minna. Rootsis uue identiteedi loomisega kaoks PPA-l võimalus teda leida. Arvestades isiku kodakondsusjärgsest riigist lahkumise eesmärke ja valede isikuandmete esitamist PPA-le, on põhjendatud alus eeldada, et isik ei jää Eestisse tema väljasaatmist ära ootama, vaid püüab kinnipidamiskeskusest vabanemise järel end varjata, takistada tema suhtes toimuvat väljasaatmismenetlust ja põgeneda.

8. M.M.C. kinnipidamine on küll ületanud VSS § 23 lg-s 1 sätestatud 6-kuulise tähtaja, kuid jääb VSS § 25 lg-s 2 sätestatud 18-kuulise tähtaja sisse. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ühelt poolt on menetlus veninud Guinea saatkonna poolse viivituse tõttu ja teiselt poolt isiku enda tõttu, kes on esitanud PPA-le enda kohta valed isikuandmed ja takistanud sellega tema isiku tuvastamist. Kohtu jaoks on usutav, et isik vabanes tahtlikult oma isikut tõendavatest dokumentidest, et muuta enda isiku tuvastamine keeruliseks ja takistada seeläbi tema tagasisaatmist päritoluriiki. Sellisesse olukorda on isik end ise pannud, seega ei saa ta heita PPA-le ette menetluse venimist, mis kulub tema isiku tuvastamisele ja dokumentide saamisele.

5

9. M.M.C.l puuduks ka kinnipidamiskeskusest vabanemise järel seaduslik alus Eesti viibida (VSS § 24 lg 5). Talle tehtud lahkumisettekirjutus on endiselt kehtiv ja ta ei ole seda vaidlustanud. Samuti puuduks tal koht, kus elada, ja sissetulek, millest elada. Isik kinnitas kohtuistungil, et tal puudub Eestis tuttav, kes oleks valmis teda menetluse ajaks enda juurde elama võtma. Samuti puuduvad tal Euroopas elavad lähisugulased, kellega ühinemist tal oleks õigus nõuda. Elukoha ja dokumentide puudumine ning põgenemisoht on peamised põhjused, miks ei saa VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist pidada M.M.C. suhtes tõhuseks. Kinnipidamiskeskuses viibimine tagab, et isik ei saaks vahepeal põgeneda, et ta oleks PPA-le järgmiste menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav ja kodakondsusjärgsest riigist reisidokumentide saabumisel saaks ta kohe riigist välja saata.

10. Praegusel juhul puuduvad alused isiku vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. Tema kinnipidamise alus (põgenemisoht) ei ole ära langenud, kinnipidamise tähtaeg (maksimaalselt 18 kuud) ei ole möödunud ja tema väljasaatmine ei ole osutunud perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti ei ole talle tehtud lahkumisettekirjutust tühistatud ega kehtetuks tunnistatud ega antud talle seaduslikku alust Eestis viibimiseks (VSS § 24 lg 3).

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab talle loa pikendada M.M.C. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys