Legislator Case Law & Legislation
2-14-59056/48 AI generated

2-14-59056/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-59056/48
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-14-59056

Legislator headnote

AI generated

2-14-59056/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tsiviilasi nr 2-14-59056

Keywords

AI generated
unauthorised transactions outstanding copyright royalties refusal of referral lack of standing of complainant insufficiently substantiated grievance unauthorized withdrawals
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-14-59056

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-59056

Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2015, Tallinn

Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Indrek Soots Kohtuasi

AM, NT, NK, OG ja LK hagid Trans-Kava OÜ vastu töövaidluses (vastavalt töövaidlusasjad nr 4-1/1370, 4- 1/1371, 4-1/1372, 4-1/1373 ja 4-1/1375)

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2015.a otsus ja 16.06.2015.a täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Trans-Kava OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind AM hagis 1741,36 eurot; NT hagis 1133,29 eurot; NK hagis 1021,74 eurot; OG hagis 448,42 eurot ja LK hagis 523,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad (apellatsioonimenetluses vastustajad): AM (isikukood XXXXXXXXXXXX), NT (isikukood XXXXXXXXXXX), NK (isikukood XXXXXXXXXXX), OG (isikukood XXXXXXXXXXX) ja LK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Trans-Kava OÜ (registrikood 11416198), tehinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda menetlusse võtmast Trans-Kava OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.05.2015.a otsuse ja 16.06.2015.a täiendava otsuse peale. 2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.

Tsiviilasi nr 2-14-59056

2(3) 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja asjaolud

1. Hagejad esitasid 4.08.2014.a Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avaldused kostja vastu töövaidlustes. TVK lahendas avaldused 15.09.2014.a otsustega töövaidlusasjades nr 4-1/1370, 4-1/1371, 4-1/1372, 4-1/1373 ja 4- 1/1375 ning rahuldas need osaliselt. Kostja esitas kõigis asjades 14.10.2014 kohtule taotlused hagejate avalduste rahuldatud osas läbivaatamiseks hagimenetluses. Hagejad neis asjades kohtusse ei pöördunud. Kohus võttis hagejate avaldused TVK-s rahuldatud osas menetlusse erinevates tsiviilasjades. Kõigis asjades menetlusse võetud hagid liideti. NK esitas tema hagi menetlemise asjas vastavalt kohtu nõudmisele oma nõuded hagiavalduse vormis. Hagejate nõuded olid tulenevalt algsetest TVK-le esitatud avaldustest, nende rahuldamise ulatusest ja kostja kohtusse pöördumisest järgmised: a) AM’i nõuded töölepingulise suhte perioodil 29.08.2013–07.04.2014 tuvastamiseks ning töötasu 1546,52 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 194,84 eurot saamiseks; b) NT’i nõuded töölepingulise suhte perioodil 01.10.2013– 13.06.2014 tuvastamiseks ning töötasu 896,84 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 236,45 eurot saamiseks; c) NK nõuded töölepingulise suhte perioodil 01.02.2014–13.06.2014 tuvastamiseks ning töötasu 896,84 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 124,90 eurot saamiseks; d) OG’i nõuded töölepingulise suhte perioodil 28.04.2014–05.06.2014 tuvastamise ning 2014. aasta maikuu eest töötasu 355 eurot ja juunikuu eest töötasu 93,42 eurot saamiseks; e) LK nõuded töötasu 280,26 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 242,92 eurot saamiseks. Hagejate väitel töötasid nad kostja juures töölepingute alusel.

2. Kostja vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

3. Maakohus tegi 29.05.2015.a otsuse ja 16.06.2015.a täiendava otsuse, millega rahuldas kõik hagid ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Maakohus leidis, et kostjal tuleb igale hagejale hüvitada null eurot.

4. Maakohtu otsuste peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Poolte vahel olid järgmised vaidlused: kas poolte vahel olid töösuhted töölepingu alusel ja kas ning millistel tingimustel olid lepingud sõlmitud. Kostja leidis, et olukorras, kus ta vaidles hagidele täies ulatuses vastu, pidid hagejad kõiki oma väiteid tõendama. Ekslik oli maakohtu märkus, et kohus määras kostjale tähtaja hagidele vastamiseks 18.11.2014.a määrusega, mille kostja sai kätte 19.11.2014. Kostja vastas hagidele tähtaegselt. Hagejad ei ole oma nõudeid põhjendanud ega tõendanud. Isegi kui nõustuda maakohtuga selles osas, et hagejate ütlustega on tõendatud asjaolu, et nad töötasid kostja juures, siis ei ole igal juhul tõendatud (arvestades kostja vastuväiteid, mis on kirjalikult esitatud), et selliseid suhteid saaks töölepinguliste suhetena kvalifitseerida. Kostjale oli üllatuslik maakohtu väide, et töötatud aja ja töötasu summade osas saab kohus lähtuda hagejate avaldustes märgitust (arvestades TVK otsustega avalduste rahuldamise ulatusega), sest kostja vastuväited

Tsiviilasi nr 2-14-59056

3(3) puuduvad ning järelikult kuuluvad töötasu nõuded rahuldamisele. Kostja esitas 18.12.2014.a oma vastused hagidele, milles olid järgmised vastuväited: a) kostja ei ole kunagi hagejaga suulist ega kirjalikku töölepingut sõlminud, kuna hageja ei asunud kostja juures tööle; b) poolte vahel ei olnud kunagi töösuhteid; c) kostja ei lubanud kunagi hagejale 25 eurot päevas tasuda; d) kostja leidis, et hagi on põhjendamatu ja nõuded on tõendamata. Seega esitas kostja vastuväited ka töötasu summade osas ning seoses sellega ei olnud kostjale arusaadav, miks maakohus ei võtnud seda arvesse ning märkis, et summade osas kostja vastuväited puuduvad. Maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu vähemalt välja mõistetud summade osas, sest maakohus rikkus selles osas selgelt menetlusõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid ja seoses sellega tuleb otsused tühistada.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagejad esitasid maakohtusse raha maksmisele suunatud hagid, milles nõudsid töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitist ning töölepingulise suhte tuvastamist. Kuna hagejate hagihinnad ei ületa eraldiseisvalt lihtmenetluse määra, oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses selgesti, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/