3-15-1922/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-15-1922 Haldusasi A. P kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses meditsiiniteenuse mitteosutamisega

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 2. Saata määruse tõlge kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 30.07.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. P kaebus Viru Vangla 26.06.2015 vastuse nr 6-16/44-4 vastuse ja Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamise 8000 euro nõudes. Kaebuse kohaselt esitas kaebuse esitaja 02.04.2015 Viru Vanglale kahjunõude 6-16/44-1 ning Viru Vangla 26.06.2015 vastusega nr 6-16/44-4 jäeti kaebuse esitaja kahjunõue rahuldamata.

05.08.2015 kohustas kohus Viru Vanglat esitama kohtule A. P kahjunõude 6-16/44-1 ja Viru Vangla 26.06.2015 vastuse kahjunõudele.

Kohtule esitatud A. P 26.03.2015 kahjunõude (reg 02.04.2015 nr 6-16/44-1) kohaselt, et 19.-20. märtsil 2015 kaebuse esitaja pöördus medõe poole kaebusega seoses sellega, et pärast kaebuse esitaja peksmist valvurite poolt 17. ja 18. märtsil 2015 tunneb kaebuse esitaja tugevat valu neerude piirkonnas, urineerimisel ning uriin on punakat värvi ilmselt vere tõttu. Medõde ütles, et kaebuse esitaja annaks uriiniproovi analüüsiks, mille järele lubas tulla samal päeval, kuid mitte keegi ei tulnud. Alates 20.-21 märtsist hakkas kaebuse esitaja nõudma P-2 sektsiooni valvuritelt, et kaebuse esitajale kutsutaks kiiremas korras meditsiinitöötaja. Kaebuse esitaja palus nii hommikuse loenduse ajal kui ka päeval. Samuti soovis kaebuse esitaja teha röntgeni. Nädala jooksul kuni 26.03.2015 medõde kaebuse esitaja juurde ei tulnud, võimalik, et ignoreeris kaebuse esitajat, kuna teiste kartseris kinnipeetavate juures käis. 26.03.2015 pöördus kaebuse esitaja valvuri poole nõudmisega, et kutsuda kiiremas korras medõde. Kaebuse esitaja leiab, et

2 meditsiinitöötajad spetsiaalselt ignoreerivad kaebuse esitajat ning meelega valetatakse kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 8000 eurot meditsiiniteenuse mitteosutamise eest.

Viru Vangla 26.06.2015 nr 6-16/44-4 jäeti A. P taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Ühtlasi märkis Viru Vangla, et Riigikohus on 08.10.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-50-14 p-s 11 asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tõlgendades nimetatu määruse p-s 10 avaldatud seisukohta, ei tulene vanglaametnike ja kinnipeetava vaheline avalik-õiguslikust suhtes, mistõttu isegi kui kinnipeetavale oleks õigusvastaselt kahju tekitatud meditsiiniabi andmata jätmisega, ei kuulu nimetatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.

HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Halduskohus leiab, et A. P kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja temale vanglas meditsiiniteenuse mitteosutamist. Kaebuses ja Viru Vanglale esitatud kahjunõude kohaselt kaebaja korduvalt alates 20.-21. märtsist kuni 26.03.2015 palus kutsuda endale meditsiinitöötaja. Kaebuse esitaja väitel vangla meditsiinitöötajad spetsiaalselt ignoreerivad kaebuse esitajat.

Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiuteenuse

3 osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

Seega ei ole meditsiiniteenuse võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 pst 1 tagastab kohus A. P kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Viru Maakohtusse.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik