3-15-541/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-541

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-541

Haldusasi M.M. kaebus süüteomenetluses (kriminaalasi nr 1-09-11027 (09250000333)) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot RESOLUTSIOON Tagastada kaebus M.M.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. esitas 05.03.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt ei teinud prokuratuur ja kohtud oma tööd kiirelt ja efektiivselt, mistõttu kestis kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus üle 5 aasta. Nimetatu omakorda on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-ga 1. Kaebaja oli vahi alla võtmise ajal alaealine. Vahi all olles piirati kaebaja õigust kirjavahetusele ja kokkusaamistele. Kohtuistungi aegasid lükati kergekäeliselt edasi. Kaebaja üritas korduvalt vahistamistõkendit vaidlustada, kuid see jäi tulemuseta. Alles 17.10.2013.a kohaldati kaebaja suhtes elektroonilist valvet.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2015 määrusega M.M. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 01.07.2015.a M.M. määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 01.04.2015.a määruse haldusasjas nr 3-15-541.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Kaebaja on esitanud nõude süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskorra süütemenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks näeb ette 01.05.2015.a jõustunud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille kohaselt otsustab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle üldkohus (SKHS eelnõu seletuskiri, p. 2.3, kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-9452- 98dc0db0e448/S%C3%BC%C3%BCteomenetluses%20tekitatud%20kahju%20h%C3%BCvitamis e%20seadus/). SKHS eelnõu seletuskirja kohaselt nähakse kahju hüvitamine ette kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hüvitamise õigust andva põhiõiguse riivena käsitletakse selle juhtumite grupi all ka ebamõistlikku menetlusaega. Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju.

5. Kuivõrd seadus näeb esitatud kaebuse menetlemiseks ette teistsuguse menetluskorra ning ei esine SKHS § 23 lg-s 5 sätestatud erandit, tagastab kohus kaebuse M.M.le HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu ning selgitab, et kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale SKHS § 14 jj sätestatud korras (SKHS § 21 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys