3-15-2044/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2044 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Reelika Raudla Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse

– K.P. (ik xxxxxxxxxxx)

– T.P. (ik xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu): 1.1. kohtuliku hüpoteegi seadmist T.P.ile (ik xxxxxxxxxxx) kuuluvale kaasomandiosale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxx, Harju maakond (registriosa xxxxxxx) summas 40 006,50 eurot;

1.2. puudutatud isiku nõusolekuta kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmist, millega keelatakse üksnes K.P.il (ik xxxxxxxxxx) käsutada K.P.i ja J. P.i ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxx).

2. Edastada määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus K.P.ile ja T.P.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 14.08.2015 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks ning 19.08.2015 taotluse täienduse. MTA palus kohtult luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek T.P.ile kuuluvale kaasomandiosale asukohaga xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxx)

2(7) summas 40 006,50 eurot ja luba seada kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge, millega keelatakse K.P.il käsutada ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxx).

2. Taotluse ja selle täienduse kohaselt on maksuhalduri menetluses ParkRakennus OÜ (registrikood 11158218) maksuvõlgade sissenõudmine. Seisuga 13.08.2015 on ParkRakennus OÜ maksuvõlg kokku 32 005,20 eurot, mis on tekkinud K.P.i ja T.P.i juhatuse liikmeteks oleku ajal. K.P. ja T.P. on alates 30.05.2006 kuni tänaseni ParkRakennus OÜ juhatuse liikmeteks ning alates 17.04.2006 kuni tänaseni ka äriühingu osanikud.

Mainitud maksuvõlg on kujunenud 17.12.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8093-41 määratud maksukohustustest ning maksustamisperioodil 01.2014 tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD) deklareeritud, kuid tasumata maksudest ning neilt maksusummadelt arvestatud intressist. Maksuhaldur kontrollis 04.06.2012 korralduse alusel ParkRakennus OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar kuni detsember 2011. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/8093-41, millega määras äriühingule väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 9282,08 eurot, sotsiaalmaksu 15 175,10 eurot, väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat ja arvestatud töötuskindlustusmakseid 1931,33 eurot ning nõudis tagasi alusetult tagastatud käibemaksu 114,24 eurot. Kontrolli käigus tuvastati, et ParkRakennus OÜ on teinud töötajatele väljamakseid lähetuses töötamise eest, kuigi nad tegelikult lähetuses ei olnud. Seega on äriühing töötajatele alusetult maksnud maksuvabalt päevarahasid. Kuna kõik maksuotsuses nimetatud töötajad olid algusest peale tööle võetud töö tegemiseks Soome, pidanuks ParkRakennus OÜ deklareerima töötajatele tehtud väljamaksed töötasuna. Vaidemenetluse tulemusel tunnistati maksuotsus kehtetuks osas, milles äriühingule määrati tasumiseks 9282,08 eurot tulumaksu, 472,44 eurot sotsiaalmaksu, 60,12 eurot töötuskindlustusmakseid ja 14,32 eurot kogumispensionimakseid. Ülejäänud osas jättis maksuhaldur maksuotsuse jõusse.

Käesoleva taotlusega on maksuhaldur algatanud K.P.i ja T.P.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas K.P. ja T.P. äriühingu seaduslike esindajatena on rikkunud süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Maksuhaldur taotleb luba täitetoiminguteks, et tagada kavandatava vastutusotsuse (MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1) täitmine. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha, oli ParkRakennus OÜ juhatuse liikmetel MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada ParkRakennus OÜ maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine K.P.ile ja T.P.ile võimalik ning nende vara suhtes võib taotleda MKS § 136¹ lg-s 1 nimetatud luba. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et K.P.i ja T.P.i tegevuse tegelik eesmärk oli hoida kõrvale töötajatele tehtud väljamaksetelt tasumisele kuuluvatest maksudest ning et ParkRakennus OÜ juhatuse liikmed on korraldanud äritegevust selliselt, et on jätnud teadlikult deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud maksustamisele kuuluvad väljamaksed, et hoiduda maksukohustuste tasumisest ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Eeltoodu tulemusena sattus äriühing sellisesse majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine äriühingult osutus võimatuks. Nii on K.P. ja T.P. jätnud täitmata juhatuse liikmetele seadusega pandud kohustused, mis väljenduvad nende tegevuses ParkRakennus OÜ juhtimisel. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine kolmandatele isikutele, kes vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest tasuda ParkRakennus OÜ maksuvõlg 32 005,20 eurot.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. ParkRakennus OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.

3(7)

Koos maksuotsusega nr 12.2-3/8093-41 tegi maksuhaldur ParkRakennus OÜ-le sundtäitmise hoiatuse maksuvõla tasumiseks. Kuna äriühing eelmärgitud maksuotsusega määratud maksuvõlga ei tasunud, edastas maksuhaldur pankadele korraldused ParkRakennus OÜ pangakontode arestimiseks ning rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Danske Bank A/S Eesti filiaali andmete kohaselt oli ParkRakennus OÜ kontojääk 18.02.2014 seisuga 3,58 eurot ja AS Swedbank andmete kohaselt 19.02.2014 seisuga 0 eurot. Teistes krediidiasutustes ettevõttel arvelduskonto puudub. E-kinnistusraamatu kohaselt ParkRakennus OÜ registervara ei oma. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt omab ParkRakennus OÜ sõidukeid, millele on maksuhalduri poolt edastatud taotluse alusel seatud võõrandamise keelumärked. 19.06.2014 edastas maksuhaldur avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäituri vastuse kohaselt täitmisteateid võlgnikule kätte toimetada ei õnnestunud ja need avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtutäiturilt saadud info kohaselt arestiti 05.12.2014 ParkRakennus OÜ kontod ja sõidukitele seati keelumärked. Kohtutäituri sõnul ei ole sõidukite asukoht teada ning sõidukitel puudub ka kehtiv liikluskindlustus. Seega sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud ParkRakennus OÜ kogu maksuvõlga sisse nõuda enam kui kolme kuu jooksul, kuna ParkRakennus OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on maksumenetluse algatamine juhatuse liikmete suhtes põhjendatud.

Maksuvõla tekkimise perioodil veebruar kuni detsember 2011 olid ParkRakennus OÜ juhatuse liikmeteks K.P. ja T.P.. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et nimetatud isikud on põhjustanud süülise rikkumisega ParkRakennus OÜ-le maksuvõlad, kuna jätsid teadlikult töötajatele tehtud väljamaksetelt maksud deklareerimata ja tasumata. Arvestades K.P.i ja T.P.i käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguteks loa andmata jätmisel võivad isikud asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Isikute varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlik käitumine hoiduda maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmetena pole K.P. ja T.P. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul nende isikute suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

Kuna maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos K.P.i ja T.P.i juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub isikute suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Vastutusotsuse andmise ajaks vanim tasumata maksukohustus on 2011 veebruar, mille maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.03.2011. Rakendades viieaastast aegumistähtaega hakkab ParkRakennus OÜ maksuvõlgnevuste sissenõudmine aeguma 2016. aasta märtsist. Seega MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt omab T.P. ½ kaasomandist asukohaga xxxxxxxx (registriosa xxxxxxx). Teine osa kaasomandist kuulub T. R.le (isikukood xxxxxxxxxx). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 51 768,44 eurot T. R.le ja T.P.ile kuuluvatele mõttelistele osadele Aktsiaselts DNB Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kinnisvaraportaali aadressil www.kv.ee toodud info põhjal võib kinnisasja registriosaga nr xxxxxxxx turuväärtus ulatuda 100 000 euroni. Saadud andmete abil saab T.P.i omandis oleva kinnisasja väärtust määrata vaid ligikaudselt, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada ka kinnisasja seisundit, mida aga maksuhaldurile teada pole. Sellest tulenevalt peab MTA otstarbekaks paluda käesoleva taotlusega luba seada kohtulik hüpoteek T.P. omandis olevale ½ kaasomandiosale. T.P.ile kuulub ka ½ kinnisasja kaasomandist asukohaga xxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxx, sihtotstarbega maatulundusmaa, pindalaga 3,56 ha, sealjuures 3,17 ha looduslikku rohumaad. Kinnistut koormab üksnes isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Maaregistri andmetel vastab antud kinnisasi 100%

4(7) hinnatsoonile H0562002. Keskkonnaministri 30.11.2001. a määruse nr 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine” (määrus nr 50) lisa 17 järgi on kinnisasja (loodusliku rohumaa) väärtuseks

64 €/ha. Arvestades, et kinnistu suurus on kokku 3,56 ha ning T.P.ile kuulub üksnes ½ kaasomandist, siis on talle kuuluva osa väärtuseks ligikaudu 114 eurot. Seega ei ole registriosa nr xxxxxxx turuväärtus piisav MTA nõude rahuldamiseks.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt omab K.P. ühisomandis abikaasaga J. P. kinnisasja asukohaga xxxxxxxxx (elamumaa, pindalaga 917 m2, registriosa xxxxxxx). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 178 925,00 eurot Nordea Bank AB kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kinnisvaraportaali aadressil www.kv.ee toodud info põhjal võib kinnisasja registriosaga nr xxxxxxx turuväärtus ulatuda kuni 250 000 euroni. Võttes arvesse kinnisasja orienteeruvat turuhinda ning asjaolu, et K.P.ile kuuluva kinnisasja puhul on tegemist ühisomandis olevaga, mille osas ei ole teada K.P.ile kuuluva osa täpne suurus, siis võib K.P.ile vara täitemenetluse käigus realiseerimine viia tulemini, kus maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik kohtuliku hüpoteegi arvelt rahuldada. Taotleja peab otstarbekaks paluda luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärge, millega keelatakse K.P.il käsutada ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). K.P.ile kuulub veel ühisomandis abikaasaga maatulundusmaa, aadressil xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxx, pindala 2,27 ha, sellest 1,70 ha looduslikku rohumaad) ning korteriomand asukohaga xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxx, pindalaga 68,10 m2). Korteriomand on koormatud hüpoteegiga summas 91 074,10 eurot Nordea Bank AB (registrikood 516406-0120) kasuks ning hüpoteegiga summas 178 925 eurot Nordea Bank AB (registrikood 516406-0120) kasuks. Maaregistri andmetel vastab registriossa xxxxxxxxx kantud kinnisasi 100% hinnatsoonile H0611002. Määruse nr

50 lisa 62 järgi kinnisasja registriosaga xxxxxxx loodusliku rohumaa väärtus on 38 €/ha. Arvestades, et kinnistu suurus on kokku 2,27 ha ning sellest suurem osa ehk 1,70 ha on looduslikku rohumaad, siis kinnisasja väärtuseks võib kujuneda ligikaudu 650 eurot. Lisaks arvestades asjaolu, et kinnisasi on ühisomandis, leiab maksuhaldur, et keelumärke seadmine K.P.i omanduses olevale ei ole põhjendatud, kuna registriosa nr xxxxxxx turuväärtus ei ole piisav maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Kinnisvaraportaali aadressil www.kv.ee toodud info põhjal võib kinnisasja registriosaga nr xxxxxxx turuväärtus ulatuda kuni 114 000 euroni. Kuna tegemist on ühisomandis oleva kinnisasjaga (ei ole teada K.P.ile kuuluva osa täpne suurus) ning juba koormatud hüpoteekide summa on suurem kui korteriomandi enda väärtus, siis ei ole nimetatud kinnisasjale keelumärke seadmine otstarbekas.

Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Menetluse alustamise tasu on kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 kohaselt 15,97 eurot ja põhitasu sissenõudelt 9% ehk 2880,46 eurot (KTS § 35 lg 2 p 8). Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast ehk 3000 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ligikaudu 5896,43 eurot ehk 18% nõude summast. Arvestades ka võimalikke TMS §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi leiab maksuhaldur, et sundtäitmise kulud käesoleval juhul on põhjendatud 25% ulatuses.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui T.P. ja K.P. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui isikud soovivad kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks T.P.i puhul 32 005,20 eurot ja K.P. puhul 32 005,20 eurot. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

5(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ja kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 2).

5. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MKS § § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning et esineb põhjendatud kahtlus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta maksukohustuslase tegevuse tõttu. Loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele.

7.1. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega K.P.i ja T.P.i suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et K.P. ja T.P. on juhatuse liikmetena tahtlikult rikkunud

6(7) MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ParkRakennus OÜ juhatuse liikmed on korraldanud äritegevust selliselt, et on jätnud teadlikult deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud maksustamisele kuuluvad väljamaksed, et hoiduda maksukohustuste tasumisest ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. K.P. ja T.P. on äriregistrist nähtuvalt olnud ParkRakennus OÜ juhatuse liikmed alates 30.05.2006 kuni tänaseni. Seega olid mõlemad isikud äriühingu juhatuse liikmed ajal, mil äriühingule tekkis maksuvõlg summas 32 005,20 eurot, mille kujunemise kohta on taotluse juurde lisatud selgitav tabel (tl 7-8) ning suurema osa maksuvõla aluseks olev maksuotsus. Niisiis on võimalik, et K.P. ja T.P. vastutavad äriühingu maksuvõla eest.

7.2. Kohus jagab maksuhalduri kahtlust, et K.P. ja T.P. võivad haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et juhul, kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab isikute käitumine ParkRakennus OÜ juhatuse liikmena. Isikute varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (teadlik hoidumine maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmetena pole K.P. ja T.P. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad nende isikute suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

7.3. Taotluses on ära näidatud, et ParkRakennus OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna ParkRakennus OÜ-l ei ole piisavalt raha ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhaldur on alates 2014. aasta algusest püüdnud maksuvõlga äriühingu pangakontode arestimise teel ja ka kohtutäituri abiga sisse nõuda, kuid tulemusteta. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt omab ParkRakennus OÜ sõidukeid, millele on maksuhalduri poolt edastatud taotluse alusel seatud võõrandamise keelumärked, kuid sõidukite asukoht pole teada ning sõidukitel puudub kehtiv liikluskindlustus.

7.4. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg-s

6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ning ParkRakennus OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Ka maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98), sest maksuhalduri hinnangul kohaldub K.P.i ja T.P.i tahtliku rikkumise tõttu viieaastane aegumistähtaeg alates vanima tasumata maksukohustuse maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast (10.03.2011). Seega hakkab ParkRakennus OÜ maksevõlgnevuste sissenõudmine aeguma 2016. a märtsist. Kohtu hinnangul ei ole viieaastase aegumistähtaja kohaldumine välistatud.

8. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud K.P.i ja T.P.i suhtes, kui nad esitavad tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Taotlusest selgub, et tagatise (ja ka T.P.i kinnisasja suhtes taotletava kohtuliku hüpoteegi) summa tuleneb põhinõudest ja sellele liidetud täitekuludest, s.o tagatise suuruseks on 40 006,50 eurot (32 005,20 + 25% täitekulud). Samuti on taotluses märgitud, et kui T.P. või K.P. soovivad kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks T.P.i puhul 32 005,20 eurot ja K.P.i puhul 32 005,20 eurot.

9. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda

7(7) võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.

Maksuhalduri nõude tagamiseks on T.P.i omandis olevale ½ kaasomandiosale asukohaga xxxxxxx (registriosa xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmine summas

40 006,50 eurot põhjendatud ja proportsionaalne ning arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksukohustuslast ülemäära, sh säilib T.P.il õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (vt asjaõigusseaduse § 333). Taotleja on hinnanud koormatava kinnisasja väärtust ja põhjendanud, miks on vajalik sellele kohtuliku hüpoteegi seadmine vastavas summas. Samuti on põhjendatud, et T.P. on küll veel ühe kinnistu kaasomandi omanik, kuid selle omandi väärtus ei ole piisav MTA nõude rahuldamiseks. Kohus märgib, et Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub T.P.ile ka 2005. a xxx xxx ja 2003. a Honda CBR xxxxx, mis arvestades sõidukite vanust ilmselt ei ole maksuhalduri nõude rahuldamiseks piisavad. Kuigi taotluses ei ole analüüsitud, kui palju raha võib asuda T.P.i võimalikel arvelduskontodel, on kinnisasjale hüpoteegi seadmine ilmselt leebem meede kui arvelduskontode arestimine.

K.P.i ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) käsutamise keelumärke seadmine üksnes K.P.i suhtes on samuti põhjendatud ja proportsionaalne ning arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi ei koorma see maksukohustuslast ülemäära. Taotleja on hinnanud koormatava kinnisasja väärtust ja põhjendanud, miks on vajalik sellele käsutamise keelumärke seadmine. Samuti on põhjendatud, et K.P.il on veel kaks kinnisasja, kuid nende väärtusest ei piisa nõude rahuldamiseks. Maanteeameti liiklusregistri kohaselt on K.P.il ka 1997. a BMW 528I (www.auto24.ee andmetel umbes 3000 eurot), 1994. a Volvo FH12 (umbes 8000 eurot) ja 2008. a Mercedes-Benz S 500 4Matic (umbes 20 000 – 25 000 eurot). Kuigi sõidukitele keelumärgete seadmine võiks samuti maksuhalduri nõuet tagada, on MTA valinud keelumärke seadmise ühele kinnisasjadest, ning kuna see meede ei ole nõude suurust ja kinnisasja eeldatavat väärtust arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne, siis on põhjendatud kinnisasjale keelumärke seadmine. Kuigi taotluses ei ole analüüsitud, kui palju raha võib asuda K.P.i võimalikel arvelduskontodel, on kinnisasjale keelumärke seadmine ilmselt leebem meede kui arvelduskontode arestimine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit