3-15-851/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-851 Haldusasi VL kaebus riigi tegevusega tekitatud 99 905,34 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – VL Vastustaja – Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.06.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VL määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta VL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-851 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. VL esitas 02.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb riigi tegevusega tekitatud 99 905,34 euro suuruse kahju hüvitamist. Kaebaja selgitab oma vanavanaisa venna AK-i 1927. aastal koostatud testamendiga seotud asjaolusid. Vaidlus puudutab Tallinnas Xxxxxxxxx xxx (endine aadress)/Xxxxxxxx xx ja xxx (praegune aadress) asuvat kinnistut. Kaebaja leiab, et on testamendijärgne pärija, kellele tuleks tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara. AK-i testamenti on valesti tõlgendatud ja AK-i vara pärijaks on ebaõigesti peetud viimase abikaasat AK-i. Kaebaja arvates on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1656 ebaseaduslik. Kõnealuse lahendi tõttu on muutunud võimatuks AK-i testamendis seatud tingimusliku korralduse täitmine. Alates 04.07.2008 on kaebaja olnud sunnitud kaitsma oma õigusi kohtuja pärimismenetluses ning on sellele kulutanud kogu oma aja, mistõttu ei ole kaebajal olnud võimalik omada töökohta ega ravikindlustust. Selle tulemusel on kaebaja pensionistaaž ning igakuiselt väljamakstava pensioni summa väiksem, kui see oleks olnud ilma pealesunnitud kohtuvaidlusteta. Kaebajale tekitatud kahju seisneb kohtuvälistes kuludes ja eeldatava pensioni vähenemises.

3-15-851 2(3) 2. Tallinna Halduskohus tagastas 09.06.2015 määrusega VL kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Käesoleva kaebusega sarnastel asjaoludel kaebusi on VL esitanud korduvalt varem (nt haldusasjad 3-15-432, 3-12-1656, 3-12-814). Kõik need kaebused on tagastatud kas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu või põhjusel, et kaebaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi (mh põhjusel, et kaebusest polnud võimalik aru saada, millise subjektiivse õiguse kaitseks on kaebus esitatud). Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna kaebusest nähtuvalt ei ole kaebajal mistahes nõudeõigust Eesti riigi vastu seoses AK-ile kuulunud varaga. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks sellise vara suhtes, samuti ei ole kaebaja vaidlustanud omandireformi käigus tehtud konkreetseid otsuseid sellise vara tagastamisest keeldumise vms kohta. Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja käsitlus talle riigi poolt peale surutud kohtumenetlustest ja sellega seotud kahjust. Sellist kahju, nagu kaebaja kaebuses kirjeldab, ei ole talle tekkinud ning seetõttu ei saa tal olla subjektiivset õigust nõuda sellise kahju hüvitamist. 3. VL esitas 04.07.2015 määruskaebuse halduskohtu määrusele. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.07.2015 määruses põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. VL palub määruskaebuses halduskohtu 09.06.2015 määrus tühistada. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 21.03.1994 otsusega nr 2351 jäeti varade tagastamise taotlus küll rahuldamata, kuid seejuures ei viidatud ühelegi õigusnormile. Üks 20.03.2009 kohtulahendi tegemisel haldusasjas nr 3-08- 1656 osalenud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikest on 13.06.2012 lahendis haldusasjas nr 3- 12-814 sisuliselt tunnistanud üles selle, et 20.03.2009 kohtulahend on ebaseaduslik. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunike teadva õigustamatu tegevuse tõttu on siiani olnud takistatud AK-i testamendi täitmine. Ka halduskohus võib vaidlustatud määruses olla lähtunud viidatud ebaseaduslikust kohtulahendist. Halduskohtu määruse põhjendused ei veena kaebajat kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Tallinna Halduskohtu 09.06.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning VL määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. 6. Täiendavalt halduskohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja arvates on talle kahju tekitatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2009 otsusega haldusasjas nr 3-08- 1656. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 15, mille lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ühtegi haldusasjas nr 3- 08-1656 20.03.2009 otsuse teinud kohtunikest ei ole jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud selle eest, et nad panid otsuse tegemisel toime kuriteo. Ka juhul, kui kohtukoosseis oleks haldusasjas nr 3-08-1656 teinud eksliku lahendi, siis saanuks kohtu vea kõrvaldamine

3-15-851 3(3) toimuda vaid edasikaebe menetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2009 otsust haldusasjas nr 3-08-1656 ei ole kassatsiooni ega teistmise korras tühistatud ning see on jõustunud, mistõttu on põhjendamatud kaebaja väited otsuse ebaseaduslikkuse kohta. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et väljaspool kohtuotsuse resolutsiooni tuvastatud asjaolud ei ole siduvad järgmiste kohtute jaoks (HKMS § 61 lg 4) ja iga kohtukoosseis mõistab õigust sõltumatult. Seega on ebaõige kaebaja väide, et ringkonnakohtu otsuses väidetavalt ekslikult tuvastatud asjaolu mõjutab kõikide järgmiste kohtuasjade lahendust. 7. Isegi kui eeldada, et kaebajale on tekkinud tema väidetud kahju (vähenenud pension ehk saamata jäänud tulu), ei saaks selle tekkimine olla põhjuslikus seoses kohtute tegevusega haldusasjas nr 3-08-1656 või muus kaebaja algatatud kohtuvaidluses seoses AK-i testamendiga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ilmselgelt põhjendamatud on kaebaja väited selle kohta, justkui oleks AK-i testamenti puudutavad kohtuvaidlused olnud talle peale surutud. Kohtule kaebuste esitamine on isiku vaba valik ning ei ole usutav, et kohtuvaidlused takistasid kaebajal töökohta leidmast ja palgalist tööd tegemast. 8. Eeltoodut arvestades tagastas halduskohus VL kaebuse õiguspäraselt, mistõttu jääb VL määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.06.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks