4-14-8589/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-8589 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. juuni 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane U.O, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a määrus muutmata ja U.O määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega väärteoasjas nr 4-14-8589 tunnistati U.O süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 14 päeva aresti. V™S § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 alusel kohustati U.O kandma temale mõistetud karistusest koheselt ära

2 päeva aresti. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus, et ülejäänud 12 arestipäeva on U.O õigus kanda osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest alates 3 kuu jooksul, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva. Kohtuotsus jõustus 24. oktoobril 2014.

2. Tartu Maakohtu

15. jaanuari 2015. a määrusega pikendas kohus U.O-le

16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kandmise tähtaega ning määras, et U.O tuleb ärakandmata 10-päevane arest ära kanda hiljemalt 9 kuu jooksul alates 16. oktoobri 2014. a otsuse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 31. jaanuaril 2015.

3. taotlus temale Tartu Maakohtu

1. juunil 2015 saabus Tartu Maakohtusse U.O

16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ülevaatamiseks ning alternatiivselt aresti ositi kandmise tähtaja pikendamiseks.

4. uus taotlus, kus ta loobus

25. juunil 2015 saabus Tartu Maakohtusse U.O eeltoodud taotlusest ning taotles temale Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud aresti kandmise edasilükkamist 3 kuu võrra.

5. Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a määrusega jäeti U.O taotlus läbi vaatamata osas, milles ta taotles talle Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ülevaatamist ja aresti ositi kandmise tähtaja pikendamist. U.O taotluse Tartu Maakohtu

16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks jättis kohus rahuldamata.

5.1 loobus 1. juunil 2015 esitatud taotlusest temale Tartu Maakohtu

Kuivõrd U.O

16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ülevaatamiseks ning aresti ositi kandmise tähtaja pikendamiseks, tuli maakohtul jätta taotlus läbi vaatamata ning lahendada sisuliselt üksnes U.O 25. juunil 2015 esitatud taotlust. Selles taotles U.O aresti kandmise edasilükkamist 3 kuu võrra. V™S § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtule esitaud taotlusest nähtuvalt on U.O seni kandnud temale mõistetud karistusest ära vaid 4 päeva. Ülejäänud karistust ei ole ta saanud ära kanda, kuna on viibinud mitme kuu vältel väljaspool Eesti

Vabariiki. Praeguseks on tal kandmata 10 päeva aresti. Arvestades karistuse kandmiseks ettenähtud aega, tuleks arest seetõttu ära kanda järjest, mis aga tooks kaasa rasked tagajärjed nagu võimalik töökoha kaotus ja peresidemete nõrgenemine.

5.2 väidet, et kandmata aresti saaks ta karistuse

Kohus pidas ekslikuks U.O kandmiseks ettenähtud tähtaega arvestades ära kantud vaid juhul, kui ta kannaks kogu aresti ära järjest. Kohtuotsusega mõistetud arest tuleb tal Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2015. a määruse kohaselt ära kanda 9 kuu jooksul alates Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsuse jõustumisest, s.o hiljemalt 25. juuliks 2015. Seega on karistuse kandmiseks aega vaid mõned päevad vähem kui üks kuu, mille jooksul oleks võimalik 10-päevane arest ära kanda ka osade kaupa. Nimetatud põhjusel ei saanud kohtu hinnangul lugeda mõjuvaks ka U.O selgitusi raskete tagajärgede kohta, mida aresti järjest ärakandmine tema majanduslikule ja perekondlikule olukorrale kaasa võiks tuua ning seeläbi lugeda karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist põhjendatuks. Kuna kohus ei tuvastanud ka ühtegi muud asjaolu, mille tõttu ei oleks U.O-le mõistetud karistust võimalik viivitamatult täita, jättis kohus tema taotluse rahuldamata ning karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamata.

6. esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse osalist U.O

tühistamist ja Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud aresti kandmise edasilükkamist täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni maksimaalselt võimaliku ajani 15. oktoobril 2015.

6.1 on kohtule varasemalt andnud ülevaate oma tervislikest probleemidest, mis U.O

kulmineeruvad kinnises ruumis viibides ärevushäirest tingitud suitsiidikatsetega. Ta on palunud kohtul välja nõuda dokumendid temale abi osutamiseks tehtud kiirabi väljakutsete kohta Tartu arestimajja. Kohus ei ole pidanud vajalikuks U.O tervisliku seisundi tuvastamist, kuigi tulenevalt KarS §-st 66 on tegemist ühe mõjuvaks põhjuseks tunnistatud asjaoluga.

6.2 taotles 25. juunil 2015 karistuse kandmise edasilükkamist seoses tööalaste U.O

hädavajadustega. Ta on perioodil jaanuar kuni juuni 2015 olnud pidevalt hõivatud ning viibinud tööülesannete tõttu ka väljaspool Eestit. Töösuhte jätkamise eelduseks on U.O tööandja nõusolek loobuda isiku lähetamisest välismaale ning töötaja poolt tööpäevadel ametikohustuste täitmine. Seega säilib U.O töö ja legaalne sissetulek juhul, kui aresti kandmine toimub üksnes nädalavahetustel kahe arestipäeva kaupa. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille järgi on 26. juunist kuni 25. juulini 2015 veel võimalik arestipäevi kirjeldatud viisil ära kanda. Selleks tähtajaks on U.O võimalik karistus ära kanda üksnes juhul, kui karistuse kandmine toimub vähemalt osaliselt ka tööpäeviti. See aga ohustab töösuhte jätkumist ja isiku resotsialiseerumisprotsessi.

6.3 KarS § 66 sätestab ühe mõjuva põhjusena karistuse ositi kandmiseks isiku perekondlikud põhjused. U.O on 25. juuni 2015. a taotluses viidanud ka perekondlike suhete halvenemisele juhul, kui tal tuleks karistus ühes osas ära kanda. Perekondlikult tähendaks see suhtluse katkemist, usalduse purunemist ning töökoha kaotuse korral ka

U.O võimetust oma lähedaste materiaalseks toetamiseks. Maakohus ei ole hinnanud koheselt pikemaajalise karistuse kandmise võimalikku negatiivset mõju U.O perekondlikule olukorrale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.

8. oma karistuse kandmise tähtaja pikendamise taotlust Määruskaebuses tugineb U.O põhjendades KarS §-le 66. Selle sätte lõigete 1 ja 3 järgi, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Eeltoodule tuginedes taotleb U.O aresti kandmise edasilükkamist täiendavalt kolme kuu võrra, s.o kuni maksimaalselt võimaliku üheaastase tähtajani. U.O on jätnud aga tähelepanuta, et KarS § 66 ei kohaldu otsuse täitmise etapis. Tegemist on karistuse mõistmisel kohaldatava normiga, mida maakohus on U.O-le oma 15. jaanuari 2015. a määruses ka selgitanud. Seega ei saa kohus KarS §-le 66 tuginedes karistuse täitmise etapis selle kandmise tähtaega pikendada.

9. taotlust lahendades V™S § 209 lg-st 1, mille kohaselt, Maakohus juhindus U.O kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Sellele sättele tuginedes on maakohus kord juba U.O karistuse kandmise tähtaega pikendanud (Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2015. a määrusega) ja ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt taotluse uueks rahuldamiseks alus puudub. Eelmisel korral leidis maakohus, et U.O on huvitatud karistuse ärakandmisest ega soovi sellest kõrvale hoiduda. Praegusel ajal ei saa ringkonnakohus sama nentida. Nimelt on ringkonnakohus tuvastanud, et ehkki oma kaebuses avaldas U.O, et asub maakohtu määruse vaidlustamisele vaatamata aresti kandma, ei ole isik oma lubadust täitnud. Lõuna prefektuuri Tartu arestikambri vanema vastusest nähtub, et U.O on 3. augusti 2015. a seisuga Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud 14 arestipäevast ära kandnud

4 päeva ja kandmata on endiselt 10 päeva aresti. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab see asjaolu ilmekalt U.O ükskõikset suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisesse ja näitab, et isik ei soovigi karistust kandma asuda.

10. Ringkonnakohus möönab, et karistuse kandmine võib omada negatiivset mõju U.O perekondlikele ja tööalastele suhetele. Samas on kohus seisukohal, et U.O on ise seda mõju süvendanud, jättes karistuse otsusega määratud osade kaupa ja tähtajaks kandmata. Kohus võimaldas U.O kanda karistust osade kaupa nädalavahetustel, et karistuse kandmine ei saaks takistuseks tööülesannete täitmisel. U.O saadud võimalust aga ei kasutanud. U.O väited seoses karistuse kandmisele asumisega kaasneva perekondlike suhete katkemise ja halvenemisega on ringkonnakohtu hinnangul aga liialdatud.

Tegemist ei ole niivõrd pika karistusajaga (10 päeva), mis saaks kaasa tuua perekondlike suhete katkemise. Asjaolu, et tegemist on ettekäändega karistuse kandmisest

kõrvalehoidumiseks, kinnitab ka see, et U.O enda sõnul on ta töökohustuste täitmise tõttu viibinud sageli ka välismaal. Järelikult pidanuks ka tööst tingitud lahusolek perekonnast omama tema suhetele lähedastega negatiivset mõju. Seda ei ole U.O aga väitnud.

11. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja U.O määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik