3-15-1977/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1977 Haldusasi P.L. ja J.L. kaebus Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkirjale nr 289 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus P.L.ile ja J.L.ile. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajatele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.08.2015 esitasid P.L. ja J.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse paludes kas kohustada Keskkonnaministeeriumit kaebajate esitatud vaie läbi vaadata ja anda välja vaideotsus või alternatiivselt lahendada ise kaebajate esitatud kaebus Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkirjale nr 289.

Kaebajad selgitavad, et Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkirjaga nr 289 algatati kaitsealuste taimede püsielupaikade moodustamine, millega hõlmati ka kaebajate kaasomandis olevad kinnistud asukohaga Tartu Maakond, Luunja vald Kabina küla Liiva tee 1, 2, 3, 3a, 3b, 4, 5, 6, 7, 8, 10 katastrinumbrid: 43202:002:0093; 43202:002:0093; 43202:002:0094; 43202:002:0095; 43202:002:0096; 43202:002:0097; 43202:002:0098; 43202:002:0099; 43202:002:0100; 43202:002:0101; 43202:002:0102; 43202:002:0091.

Kaebajad märgivad, et nimetatud käskkiri nägi ette selle vaidlustamise võimaluse vaide korras, millist võimalust kaebuse esitajad ka kasutasid. Samas Keskkonnaministeerium tagastas kaebuse esitajate vaide 10.07.2015 lihtkirjaga nr 13-1/15/5891-3 põhjendusel, et käskkirjale ei saa vaiet esitada.

Kaebajad leiavad, et kuivõrd Keskkonnaministeerium jättis vaide läbi vaatamata, on Keskkonnaministeerium rikkunud kaebajate õigust vaidlustada nende õigusi rikkunud haldusakt.

Kaebuse esitajad on kumbki tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot (tl 61-62).

2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

2.1. Esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitajad on sisuliselt vaidlustanud Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkirja nr 289 neid puudutavas osas.

Kohus selgitab, et Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkiri nr 289 on tulenevalt selle sisust ühes osas menetlustoiming (mitte haldusakt) ja teises osas menetlust lõpetav haldusakt.

Nimelt on Keskkonnaministeerium 23.03.2015 käskkirjaga nr 289 „Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmise menetluse algatamine ja kasvukohtade kaitse alla võtmata jätmine“ 2. osas „Otsustus“ otsustanud järgmist:

„Lähtudes Ü. Kuke tehtud ekspertiisist ja käesoleva käskkirja punktides 1.1 ja 1.2 toodud põhjendustest, LKS § 8 lõikest 4 ja § 9 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus” § 10 punktist 1 ja §-st 11:

2.1. Algatan keskkonnaministri määruse eelnõu menetluse käskkirja punktis 1.1 loetletud mägipiimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade moodustamiseks ja kaitse-eeskirja menetlemiseks.

2.2. Keeldun käskkirja punktis 1.2 loetletud kasvukohtade püsielupaikadena kaitse alla võtmisest.

2.3. Keskkonnaametil, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnal, Keskkonnaagentuuri looduskaitse osakonnal ning Maa-ametil korraldada punktis 1.1 nimetatud kasvukohtade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja eelnõu menetlus, võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi 14.04.2010 kirjaga nr 13-1/2801 antud juhiseid.

2.4. Keskkonnaametil korraldada LKS § 112 kohane menetlusosaliste teavitamine punktis 1.2 loetletud kasvukohtade kaitse alla võtmata jätmisest ning Keskkonnaagentuuri kaudu EELISe andmete uuendamine.

2.5. Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise üle panen eluslooduse valdkonda koordineerivale asekantslerile.“.

Eeltoodust nähtub, et vaidlusaluse käskkirjaga on kõigepealt algatatud Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlus ning on kohustatud vastavaid haldusorganeid viima läbi vastav menetlus. Nähtuvalt kaebusest on kaebajad soovinud vaidlustada just seda käskkirja osa, sest see puudutab osaliselt ka nende kinnistute suhtes kehtivat õiguslikku režiimi.

3 Kohus märgib, et selles osas on käskkirja puhul tegemist menetlustoiminguga loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses (vt looduskaitse seaduse (LKS) § 9). Kohus selgitab, et nimetatud menetluse käigus on kaebuse esitajatel võimalik esitada seaduses sätestatud korda järgides põhjendatud ettepanekuid või vastuväiteid. Alles peale loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviimist tehakse otsus ala kaitse alla võtmise või võtmata jätmise kohta (vt LKS § 10 ja 11 ning 111). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et selline otsus oleks käesolevaks ajaks tehtud.

Käskkirja teine osa puudutab käskkirja punktis 1.2 loetletud kasvukohtade püsielupaikadena kaitse alla võtmisest keeldumist. Kohus on seisukohal, et selles osas on käskkirja puhul tegemist sisuliselt lõpliku haldusaktiga. Sellise haldusakti peale on võimalik esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie ja HKMS korras kaebus. Samas on nähtuvalt kaebusest selge, et kaebajad ei vaidlusta seda osa käskkirjast.

2.2. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud lubada kaebajatel vaidlustada nende poolt nimetatud menetlustoimingut so Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkirja nr 289 osas, millega on algatatud Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlus, eraldi lõplikust haldusaktist ehk alles tulevikus tehtavast otsusest ala kaitse alla võtmise või võtmata jätmise kohta, kuna vaidlustatud toiming ei riku kaebajate mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist. Ka ei saa väita, et tegemist oleks olukorraga, mil menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajate poolt vaidlustatud menetlustoimingule tuvastamiskaebuse esitamine lubatud ning kaebajal tuleb ära oodata haldusmenetluse tulemus ehk lõplik haldusakt ning soovi korral see vaidlustada (sh järgides kaebetähtaegu).

Kohus selgitab täiendavalt, et asjaolu, et Keskkonnaministeerium oli ilmselgelt ekslikult märkinud Keskkonnaministeeriumi 23.03.2015 käskkirjale nr 289 vaidlustamisviite terve käskkirja osas, ei tekita kaebuse esitajatele kaebeõigust. Ige oleks olnud, kui käskkirjas vaidlustamisviites oleks selgitatud, et vaidlustada saab käskkirja otsustava osa p. 2.2. Kohus märgib, et Keskkonnaministeerium on ka oma vaide tagastamise otsuses selgitanud täpsustavalt, et vaidlustada saab üksnes lõplikku haldusakti so kaitse alla võtmise ja kaitse alla võtmata jätmise otsust.

2.3. Teiseks on kaebuse esitajad esitanud alternatiivse nõude tühistada vaide tagastamise otsus ja kohustada vastustajat kaebuse esitajate vaide läbivaatamiseks. Kohus selgitab, et arvestades eelpool märgitud asjaolusid ei ole ka selle nõude esitamine lubatud.

HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuivõrd vaide esemeks olnud menetlustoimingu vaidlustamine ei olnud lubatav, siis puudub kaebuse esitajatel kaebeõigus ka vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks ja vastava kohustamisnõude (kohustada vastustajat vaide läbivaatamiseks) esitamiseks.

4 Kohus selgitab veelkord, et kaebuse esitajatel tuleb ära oodata haldusmenetluse lõpptulemus ning vajadusel vaidlustada lõplik haldusakt, kas siis esmalt vaide korras või soovi korral koheselt kohtus.

3. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuivõrd kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

4. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik