1-13-10413/249 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19.08.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10413 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Enn Pustak

Vandeadvokaat Rainer Objartel

(määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.R, isikukood , kannab XXX karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.09.2013 ja lõpp 01.05.2016. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.08.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON

Vabastada U.R Viru Maakohtu 11.03.2014 tingimisi enne tähtaega temale

otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kolman

da üksuse järelevalve alla kohustades teda järgima KarS

§ 75 l

6 sätestatud kontrollnõudeid: g 1 p 1 -

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t - öö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada U.R-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

Välja mõista U.R ilt - menetluskuluna riigituludesse 165,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Rainer Objarteli

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank

Finland PLC Eesti fili filiaal, aal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1 10413, menetluskulud“.

Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Objartel&Partnerid kasuks 165,60 eurot (sh k s 20%) vandeadvokaat Rainer äibemak

Objarteli U.R-i igusabi korras osutatud poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õ õigusabi eest. U.R

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, U.R-ile , kaitsjale ja prokurörile ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U R . on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsusega KarS § 121, § 215 lg 2 p 1,2, § 200 lg 2 p 7,8, § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 7,8, § 266 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.09.2013.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist t ingimisi ennetähtaega.

Kohtuistung

U.R Kinnipeetav avaldas, ta taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. et on vangistuses läbinud vihajuhtimise programmi, mis oli talle kasulik. Vabanedes tahab jätkata õpinguid, praegu õpib keevitaja – aastasest õpingust on läbitud 1 aasta. Esialgu ametit 2-

toetavad materiaalselt teda vanemad, hiljem kavatseb tööle minna. Alkoholi ja narkootikumidega suhet ei oma, sõltuvust pole, ei suitseta ega joo. Kriminaalhooldusel varem pole olnud.

Prokurör ja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille as kohaselt ta ei toeta kinnipeetava vabastamist. Prokurör märgib, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab asjaolule, et isik on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole alust arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Prokurör on seisukohal, et ärakantud karistus ei ole proportsionaalne isiku poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täida karistamise üldisi eesmärke s.t. ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Lisaks juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 78% ja 61%, mis ei ole madal risk.

Kaitsja taotles kinnipeetava enne tegemist on isikuga, kes tähtaegset vabastamist ja märkis, et on kuriteo toimepannud alaealisena ning on kinnipidamisasutusse sattunud alaealisena, teda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja isik kannab ka esimest reaalset karistust vangis. Karistuse kandmise ajal on isik käitunud positiivselt. Ta on osalenud paljudes rehabiliteerivates õpetes ja lisaks on ka töötanud ning praegusel ajal õpib keevitaja eriala, mis on tul eviku

väljavaates väga positiivne. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi isikul on vangla iseloomustusest nähtuvalt distsiplinaarkaristused, siis viimane distsiplinaarkaristus on talle määratud septembris 2014, millest on nüüdseks möödunud pikk aeg ja uusi rikkumisi pole tal pea reeglite vajalikkusest ja suudab neist kinni pidada. le tulnud, järelikult saab isik aru

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu

materjali ja leiab, et U.R-i saab vabastada vangistusest prokuröri seisukohaga tingimisi enne tähtaega.

KarS § 761

lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg ja § 76

lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, vaatamata sellele, et vangla ja U.R-i tingimisi enne prokurör ei toeta

tähtaega vabastamist, leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suu U.R-ile dab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht . Samuti on üürikorteris ema ja õe juures

vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ema, õe ja lähisugulaste näol

. Materiaalselt hakkab isikut toetama õde, kes töötab.

Vangla koostatud iseloomus et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. tusest nähtub,

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ol Käesoleva uliseks tingimuseks. l juhul on see tingimus täitmata. Kohus on aga seisukohal, et muud positiivsed asjaolud on kaalukamad, kui kehtiv distsiplinaarkaristatus.

Positiivseks loeb kohus asjaolusid, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe, vihajuhtimise programmi, omandab IVKHK-s keevitaja elukutset, töötas majandustöödel koristajana ning alates 01.02.2015 töötab köögitöölisena, alates 26.03.2015 osaleb noorteprogrammis EQUIP, kriminaalhooldusametnikuga on l vestlused teemadel äbinud konflikti lahendamise oskus, suhtlemine kohtutäituriga, isik on osalenud intellekti ja loogika arendamise mängus ning on vaadanud üldarendavaid filme („ oodus meie ümber“, L

„Vihajuhtimine“, „Valge tiiger“). Vähetähtis pole ka asjaolu, et alates septembrist 2014 ei ole

isikul uusi distsiplinaarkaristusi lisandunud, mis annab tunnistust, et kinnipeetava mõttemaailmas on positiivne areng toimunud ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka vabamas keskkonnas. Samuti on oluline, et kinnipeetaval tu leb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all.

Lisaks arvestab kohus, et kinnipeetav oli kuritegu toimepannes alaealine, ta on esmakordselt süüdimõistetud ja kohe ka vangistusega karistatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed on põhjendatud ja seda olukorras, kus isik on ärakandnud üle poole mõistetud karistusest ja varem pole teda kriminaalhooldusele allutatud. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et et kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks õppida selgeks eriala ja luua pere.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses edasi tegeleda hariduse omandamisega, mis tulevikus aitab tal konkureerida tööturul.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et U.R kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on

KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.

Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, - kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Anu Ammer Kohtunik