3-15-2039/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2015, Tallinn

Haldusasja number

Haldusasi

3-15-2039

V.K.i esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

V.K.i

esialgse

õiguskaitse

taotlus

rahuldamata.

2. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada

määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla kinnipeetav V.K. esitas 07.08.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles taotles Tallinna Vangla 27.07.2015 haldusakti nr 5-1/1860

peatamist ja oma õiguste taastamist. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasuti 11.08.2015 riigilõiv

15 eurot.

Taotluses on selgitatud, et Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirjaga nr 957 rakendati V.K.i

suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-te 1, 2 ja 4 alusel julgeolekuabinõusid kolmeks kuuks

seoses sellega, et kinnipeetav R. F. ründas V.K.it. Tallinna Vangla 27.07.2015 käskkirjaga nr

5-1/1860 pikendati julgeolekuabinõude kohaldamist veel kolme kuu võrra. V.K.i hinnangul on

vangla 27.07.2015 haldusakt õigusvastane, kuna see ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 3 lg-tele 1 ja 2, § 5 lg-le 2, VangS § 69 lg-tele 1 ja 3. Samuti esinevad haldusaktis vead,

näiteks on seal valesti märgitud, et R. F. ründas V.K.it kell 14:00, kuigi tegelikult toimus rünne

27.04.2015 kell 13:30-13:50. V.K. põhjendab, et tal pole ühtegi rikkumist, tema käitumine on

ideaalne ning talle jääb arusaamatuks, miks R. F.le antakse privileege, kuid V.K.it peetakse

tingimustes, mis rikuvad tema õigusi ja teevad elu keeruliseks. Jääb arusaamatuks, miks R. F.

ise lukustatud kambris ei asu. V.K. võidaks paigutada pooleldi kinnist tüüpi sektorisse 1-4, kus

tema turvalisus oleks tagatud. V.K. on seisukohal, et Tallinna Vanglas püütakse asja asjaolusid

tema vastu võltsida. Puudub alus taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada

ning neid pikendada. Tulenevalt VangS § 41 lg-test 1 ja 2 rikub vangla oluliselt V.K.i õigusi.

2. Vastuseks kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 17.08.2015 kohtule 27.04.2015

käskkirja nr 957, 27.07.2015 käskkirja nr 5-1/1860 ja V.K.i 07.08.2015 vaide.

Vangla palus V.K.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Tallinna Vangla 27.07.2015

käskkirjaga nr 5-1/1860 jätkati kinnipeetav V.K.ile ennetava meetmena täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist – kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine); eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist. Konkreetsel juhul ei ole haldusakti täitmise peatamine

vajalik avaliku huvi ega kolmanda isiku õiguste kaitseks. Seega on vajalik hinnata, kas

haldusakti täitmise peatamine on vajalik V.K.i õiguste kaitseks. Vaidlustatud käskkirjast

nähtub, et V.K. võib oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele vanglas viibivatele

isikutele, samuti vangla julgeolekule. Seega jätkatakse V.K.i suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena.

Kuigi õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate

tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine

ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve

rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus

ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud raske õigusrikkumine leiab aset. Selleks, et vältida

raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult

ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära

hoida. Tallinna Vangla leiab, et raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine on lubatud ja kuna vaidlustatud

haldusaktis toodud kaalutlused on õiguspärased, siis ei ole V.K.i taotlus vaidlustatud käskkirja

täitmise peatamiseks põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

4. Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 957 alusel kohaldati V.K.i suhtes alates

27.04.2015 kolmeks kuuks täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali

kasutamise võimaluse keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vangla

27.07.2015 käskkirjaga nr 5-1/1860 jätkati samade täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist veel kuni kolmeks kuuks. V.K. esitas 07.08.2015 vanglale ka vaide 27.07.2015

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning nõudis, et ametnikud valiksid talle sektori. Seega on

käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse

õiguskaitse andmise üle (HKMS § 249 lg 2).

5. V.K. taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras vangla 27.07.2015 käskkirja täitmise

peatamist ning enda õiguste taastamist. Kohus leiab, et taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud

on kooskõlas vaidemenetluses vanglale esitatud nõuetega. Vangla 27.07.2015 käskkirja

täitmise peatamise nõudega on võimalik tagada vaidemenetluses esitatud käskkirja kehtetuks

tunnistamise nõuet. Samuti on kohtu hinnangul võimalik vaidemenetluses esitatud

kohustamisnõuet V.K.ile sektori valimiseks tõlgendada selliselt, et sisuliselt ongi V.K.

taotlenud enda sektorisse tagasiviimiseks kohustamist ehk enda õiguste piiramise lõpetamist.

6. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et vangla 27.07.2015 käskkiri

mõjutab tugevalt tema õigusi ja vabadusi. Kohtule on äratuntav, et taotleja suhtes kohaldatavad

julgeolekuabinõud on koormavad ja õigusi piiravad ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel

ei saa kohaldatud julgeolekuabinõusid enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et

vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja kaebaja nõuaks õigusvastaste täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik

haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (vt

RKHKm 21.12.2001 nr 3-3-1-67-01 ja RKHKm 09.02.2006 nr 3-3-1-10-06). Seega on taotlejal

esialgse õiguskaitse vajadus.

7. Kohtu hinnangul ei ole V.K.i vaidel suuri edulootusi. Vaidlustatud 27.07.2015 käskkiri

nr 5-1/1860 on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab küll põhinema asjakohastel

õiguslikel alustel ja kaalutlustel, kuid mis sisaldab suuresti ka hinnangulist otsustust.

Vaidlustatud haldusaktis on märgitud õiguslikud alused ja haldusakt on põhjendatud, sh

sisalduvad selles asjakohased kaalutlused. Käskkirjas on põhjendatud, et V.K.i suhtes

täiendavate

julgeolekuabinõude

kohaldamine

on

vajalik

raskete

õigusrikkumiste

ärahoidmiseks, sest V.K.il võib avatud sektsioonis tekkida konflikte teiste kinnipeetavatega

ning teda võidakse seal püüda ka füüsilise vägivallaga mõjutada. Samuti on põhjendatud, miks

on kõigi turvalisuse huvides vajalik V.K.i suhtes kohaldada just neid julgeolekuabinõusid, mida

tema suhtes kohaldatakse. V.K.i esialgse õiguskaitse taotluses esitatud väited ei veena kohut

vaide erilises edulootustes.

8. Avalik huvi ja kolmandate isikute õigused kaaluvad üles taotleja õigused. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik ka taotlejale endale. Vangla 27.04.2015 ja

27.07.2015 haldusaktide põhjendustest nähtuvalt võib V.K.i avatud sektsioonis viibimine tuua

kaasa konfliktolukordi ning ohustada nii V.K.i kui ka kaaskinnipeetavate turvalisust, samuti

vangla üldist julgeolekut. V.K.i õigused ei saa piirangute kohaldamisega nii pöördumatult

kahjustatud, et oleks õigustatud piirangute kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht

raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks tuua kaasa

olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud põhjendatud kahtlus leiab reaalselt

aset raske õigusrikkumise näol. Vanglas on julgeoleku tagamine äärmiselt oluline ülesanne ning

olukorras, kus konflikti tekkimise tõenäosus on suur, ei pea kohus võimalikuks V.K.i esialgse

õiguskaitse taotlust rahuldada. Käesoleval juhul ei saa riskida suurema hulga isikute, sh taotleja

tervise (ja eluga), ning taotlejal tuleb talle seatud piiranguid taluda, arvestades ka sellega, et

tõenäoliselt põhjustas taotleja osaliselt konflikti ise oma käitumisega (R. F. peale sülitamisega).

9. Kohus märgib, et V.K.i taotlust tema õiguste taastamiseks ehk sisuliselt vangla

kohustamiseks V.K.it avatud sektsiooni tagasi viima ei saa kohus rahuldada ka põhjusel, et

sellega otsustataks põhivaidlus ette ära. Kuna kaebajal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse

vajadust, siis ei oleks esialgset õiguskaitset andes põhivaidluse äraotsustamine õigustatud ning

taotlus jääb ka sel põhjusel rahuldamata.

10. Eeltoodud põhjustel jätab kohus V.K.i esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

27.07.2015 käskkirja nr 5-1/1860 täitmise peatamiseks ja taotleja õiguste taastamiseks

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit