3-15-1817/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1817 Haldusasi Tallinna Tehnikaülikooli kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks viia riigihanke „IT-õigusalane spetsialistide koolitus“ (viitenumber 163852) alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.07.2015 otsuse nr 128-15/163852 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Tallinna Tehnikaülikool, volitatud esindaja Laur Hiob Vastustaja (hankija) – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Riina Aasa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Tehnikaülikooli määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Tehnikaülikooli määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-1817 resolutsiooni p 1 ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas 01.06.2015 riigihangete registris teate lihtsustatud korras tellitava teenuse „IT-õigusalane spetsialistide koolitus“ kohta (viitenumber 163852). Hankija soovib tellida vähemalt 100 magistritasemel üliõpilase ja vähemalt nelja doktorandi koolitusteenust. Hankedokumentides oli algseks pakkumuste

3-15-1817 2(4) esitamise tähtajaks 15.06.2015, seejärel 06.07.2015 ning alates 02.07.2015 tuli pakkumused esitada 15.07.2015 kell 12.00.

2. Tallinna Tehnikaülikool esitas 09.06.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hanke alusdokumentides kvalifitseerimistingimuste p-dele 3.1 ja 3.1.1. VAKO jättis 08.07.2015 otsusega nr 128-15/163852 vaidlustuse rahuldamata.

3. Tallinna Tehnikaülikool esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 08.07.2015 otsus ja kohustada MKM-i viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt tühistada VAKO otsus ja riigihanke alusdokumendid. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus – keelata vastustajal riigihankes hankelepingu sõlmimine magistritaseme koolitusteenust puudutavas osas kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2015 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Riigihangete registri kohaselt tuli pakkumused esitada 15.07.2015 kell 12.00. Vastav tähtaeg on saabunud ja riigihangete registri märke kohaselt on pakkumused hindamisel. Registri kohaselt on pakkumused avatud 15.07.2015 kell 12.33. Seega on pakkumused esitatud ja avatud. RHS § 36 lg 1 kohaselt võib hankija muuta hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtaega.

Hankija võib pärast hanketeates määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva muuta hanketeates või hankedokumentides määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva, kui pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel on hankemenetlus RHS § 123 lg-s 3 nimetatud korras peatatud. Riigihangete registri kohaselt ei ole hankemenetlust peatatud. Seega oleks kaebaja eesmärki võimalik saavutada üksnes siis, kui pakkumuste esitamise tähtpäev ei oleks saabunud ning kohtul oleks võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata hankijal pakkumuste vastuvõtmine ja avamine ning teha kohtuotsus enne pakkumuste tähtaja saabumist.

See tähtpäev on aga saabunud juba enne halduskohtule kaebuse esitamist. Kuna on möödunud tähtaeg, mille jooksul on hankijal võimalik hankedokumente muuta, ei ole kaebuse eesmärki (hanke alusdokumentide muutmist) enam võimalik saavutada. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja otsustas esitada hankemenetluses pakkumuse või mitte. Samas ei ole sellel praeguses asjas tähtsust. Kui kaebaja pakkumust ei esitanud, ei ole enam saavutatav kaebaja lõppeesmärk (hankelepingu sõlmimine), sest kaebaja ei ole hankemenetluse osaline. Kui kaebaja aga esitas pakkumuse, ei ole tal võimalik hanke alusdokumente vaidlustada.

Hanke alusdokumente on kohtupraktikas käsitletud eelhaldusaktidena, mis määravad kindlaks hanke tingimused. Hanke alusdokumentide järgimine on kohustuslik kõigile, sh hankijale. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kvalifitseerimise, vastavuse kontrollimise ning edukaks tunnistamise etapis vaidlustada hanke alusdokumentide tingimusi. Kui kaebaja on esitanud pakkumuse ja leiab, et ta vastab hanke alusdokumentide tingimustele, kuid tema suhtes on tehtud negatiivsed kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise ja/või edukaks tunnistamise otsused, tuleb tal nende otsuste vaidlustamisel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

5. TTÜ esitas 27.07.2015 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määruse p 2 tühistamiseks ja Tallinna Halduskohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu sama määruse p 1 tühistamiseks. Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.07.2015 määrusega TTÜ määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määruse p 2 tühistamise nõudes rahuldamata.

3-15-1817 3(4)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Tallinna Tehnikaülikool palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.07.2015 määruse p 1 ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebuses esitatud alternatiivse nõude tühistada hanke alusdokumendid, kui kohustamisnõuet ei rahuldata. Tühistamisnõude eesmärgi saavutamine on võimalik. RHS § 121 lg 1 kohaselt on hanke alusdokumente võimalik vaidlustada kuni kolm tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Arvestades, et vaidlustusmenetlust ei ole võimalik selle aja jooksul läbida, ei ole HKMS § 280 lg 1 kohaselt võimalik enne pakkumuste esitamise tähtpäeva esitada ka esialgse õiguskaitse taotlust. Halduskohtu tõlgendus muudab riigihangete alusdokumentide vaidlustamise praktikas võimatuks. Halduskohus ise peab määruses alusdokumente eelhaldusaktideks ning HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel esitatud tühistamiskaebuse eeldusena ei nimeta HKMS, RHS ega ükski muu seadus seda, et haldusakti (hanke alusdokumenti) on võimalik tühistada üksnes kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumiseni. Samuti leidis halduskohus ekslikult, et kohustamisnõude eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. Vastustaja saab hanke alusdokumendid kui eelhaldusaktid haldusmenetluse seaduse alusel kehtetuks tunnistada. Halduskohus oleks pidanud enne kaebuse tagastamist andma kaebajale võimaluse enda seisukohti selgitada või nõudeid muuta. Ka hankelepingu sõlmimise korral on kaebajal võimalik esitada RHS § 117 lg

3 alusel õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõue. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole kaebeõiguse eelduseks vaidlustatud riigihankel pakkumuse esitamine. Kaebeõigus on ka isikul, kes oleks pakkumuse esitanud, kui hanke alusdokumentide tingimused oleksid olnud õiguspärased. Kui kaebus rahuldatakse, on isikul võimalik pakkumus esitada õiguspärastest tingimustest lähtudes. Halduskohtu põhjendused on puudulikud ja väga lakoonilised, määrus ei vasta seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele. Kohus analüüsis kahest alternatiivsest nõudest vaid ühte. Kohtumääruse p-s 4 ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, millele kohtu seisukoht põhineb. 8. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium palub kirjalikus vastuses jätta TTÜ määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Arvestades, et VAKO hankemenetlust ei peatanud, toimus pakkumuste avamine ettenähtud ajal 15.07.2015 kell 12.00. TTÜ pakkumust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole hankemenetluses osaline, ei ole enam võimalik saavutada kaebaja lõppeesmärki – hankelepingu sõlmimist. Kaebaja oleks jõudnud VAKO otsuse vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega, kuid ta ei teinud seda. Pakkumuste esitamise tähtaega kaebaja vaidlustanud ei ole. TTÜ kaebus on tervikuna perspektiivitu, kuna hanke alusdokumente ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtaega võimalik enam muuta (RHS § 36 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Esiteks märgib ringkonnakohus, et jääb käesolevas asjas 28.07.2015 määruses märgitu juurde, et hanke alusdokumentide tühistamise taotlus ei ole praeguses asjas alternatiivne nõue, vaid kohustamiskaebusega hõlmatud nõue, mille rahuldamine ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ja pakkumuste avamist enam võimalik. Halduskohus selgitas vaidlustatud määruses, et kaebajal ei ole enam võimalik hanke alusdokumente vaidlustada, st kaebuse eesmärk ei ole saavutatav ei kohustamisega tühistamiskaebusega. Halduskohus leidis õigesti, et esitatud kujul ei olnud kaebuse rahuldamine asjaolusid arvestades enam

3-15-1817 4(4) võimalik. Ringkonnakohus selgitas 28.07.2015 määruses, et vaidlustaja õiguste esmase kaitse edasikaebeõiguse teostamise ajal saab tagada VAKO-le hankemenetluse peatamise taotluse esitamisega vastavalt RHS § 123 lg-le 3. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et halduskohtu tõlgenduse kohaselt oleks hanke alusdokumentide vaidlustamine praktikas võimatu. Asjaolu, kas hankija saab pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist hanke või selle alusdokumendi ise kehtetuks tunnistada, ei ole kohustamisnõude perspektiivikuse hindamisel oluline, kuna kohustamiskaebuse saab rahuldada juhul, kui haldusorganil on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada (RVastS § 6 lg 1). Praegusel juhul ei tulene vastustajale õigusaktist kohustust tunnistada hanget kehtetuks. 10. Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga, et halduskohus oleks pidanud andma talle võimaluse kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). Praegusel juhul ei saa välistada hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude esitamist. Asjaolu, et TTÜ ei esitanud riigihankes pakkumust, ei välista tema kaebeõigust nimetatud nõuete esitamisel. RHS § 117 lg-st 1 tulenevalt võib sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud dokumente vaidlustada ka huvitatud isik. Kaebaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-31-11 (p 18), milles Riigikohus Euroopa Kohtu praktikale (13.04.2010 otsus kohtuasjas C-91/08: Wall AG, EKL 2010, lk I-02815, p 38; 19.06.2008 otsus kohtuasjas C-454/06: pressetext Nachrichtenagentur, EKL 2008, lk I-04401, p 35; 03.06.2010 otsus kohtuasjas C-203/08: Sporting Exchange, EKL 2010 I-04695, p 50) tuginedes märkis, et kohtusse pöördumise õigus võib olla ka isikul, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks pakkumisel osalenud juhul, kui hankevõi kontsessioonilepingusse muudatusega sissetoodud tingimused olnuks ette nähtud esialgses pakkumismenetluses. Selleks peab isik tõendama oma reaalset huvi pakkumises osalemise vastu. 11. Eeltoodu põhjal tuleb TTÜ määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2015 määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks