3-15-751/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-751 Haldusasi XX kaebus tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25. märtsi 2010. a protokolli nr 11 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebajale tekitatud kahju heastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalministeerium, esindaja Helen Tralla Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-751 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX pojal YY-l diagnoositi 2006. a halvaloomuline melanoom ning teda opereeriti 2006. a suvel ja 2009. a aprillis. YY hospitaliseeriti terviseseisundi kiire halvenemise tõttu 24.09.2009 SA-sse Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsient suri XX.XX.XXXX.

2. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) andis 25.03.2010 koosoleku protokollis nr

11 hinnangu SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla YY-le osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile ning komisjon leidis, et YY ravimisel ei tehtud arstide poolt vigu mitte üheski ravietapis.

3-15-751 2(5) 3. XX esitas 25.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse TKE 25.03.2010 protokolli nr

11 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebajale tekitatud kahju heastamiseks (s.o kaebaja hea nime taastamiseks). Kaebaja taotles ühtlasi halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, tuues tähtaja möödalaskmise põhjusena välja asjaolu, et mitmed tema poja ravimist puudutavad olulised tõendid sai kaebaja kätte alles aastatel 2012–2015. Samas on kaebaja ka aastatel 2010–2012 korduvalt taotlenud sotsiaalministrilt, prokuratuurilt ja politseilt tema poja juhtumiga seoses TKE 25.03.2010 protokolli nr 11 väljavõtte allkirjastanud BB vastutusele võtmist, kuid tagajärjetult, mh lõpetati 25.10.2012 kriminaalmenetlus.

4. Sotsiaalministeerium leidis 28.04.2015 kirjalikus vastuses, et kaebus on mõlema nõude osas esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puudub alus. XX viibis YY ravi ajal pidevalt haiglas ning omas ülevaadet nii pojale manustatud ravimitest, tehtud uuringutest kui ka haiglas toimunud konsiiliumitel arutatust. Seetõttu oli kaebaja YY raviskeemist teadlik ja omas ennistamistaotluses viidatud teavet enne kaebetähtaja möödumist. Täiendava teabe kogumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja on aastate jooksul kasutanud erinevad õiguskaitsevahendeid ja pöördunud oma õiguste kaitseks mitmetesse õiguskaitseorganitesse. Seega puudusid kaebajal mistahes takistused ka halduskohtusse pöördumiseks. Isegi kui mõjuvad põhjused esineksid, on ennistamistaotlus esitatud pärast HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud tähtaega, sest viimased andmed on kaebaja väidetavalt saanud 2015. a veebruaris.

5. Tallinna Halduskohus luges 30.04.2015 määrusega kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega, jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 ja §

152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. TKE 25.03.2010 protokoll nr 11 ei vasta tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 lg-test 1 ja 2 tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele, sest komisjoni hinnangust ei tulene kellegi jaoks õigusi ega kohustusi. Seega on tegemist toiminguga (HMS § 106) ning selle suhtes saab esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). HKMS §

46 lg 5 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul toimingu tegemisest arvates. Kuna vaidlusalune protokoll nr 11 vormistati 25.03.2010 (ja kaebaja viibis koosolekul ka isiklikult), oleks tuvastamiskaebus tulnud esitada hiljemalt 25.03.2013 ning halduskohtule 25.03.2015 esitatud tuvastusnõue ei ole tähtaegne.

Heastamiskaebuse võib HKMS § 46 lg-st 4 tulenevalt esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale mittevaralist kahju TKE 25.03.2010 protokollis nr 11 toodud järeldustele tuginedes YY juhtumi kohta informatsiooni avalikustamisega veebiväljaandes Meditsiiniuudised (ajavahemikus 19.08.2010–14.12.2010) ja ajalehes Eesti Ekspress (19.08.2010), samuti tutvustati protokolli sisu 30.05.2011 Riigikogu sotsiaalkomisjoni laiendatud istungil. Kaebaja hinnangul põhjustas talle kannatusi ja riivas tema head nime ka Terviseameti tegevus protokolli koostamisel ja haldamisel ning protokollis toodut kajastanud ajakirjaniku autasustamine. Heastamiskaebuse tähtaegsuse kontrollimisel tuleb lähtuda kõige varasemast kaebuses märgitud kuupäevast, millal kaebajale pidi temale info avalikustamisega kahju tekitamine selguma (19.08.2010). HKMS § 46 lg-st 4 tulenevalt oli heastamiskaebust võimalik esitada kuni 19.08.2013 ning halduskohtule 25.03.2015 esitatud heastamisnõue ei ole tähtaegne.

Kaebaja taotlus halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ennistamistaotluses on viidatud, et kaebaja sai ülevaate pojale manustatud ravimitest 2012. a sügisel ning mitmed olulised asjaolud selgusid kaebajale alles aastatel 2013–2015. Seega

3-15-751 3(5) põhjendab kaebaja halduskohtusse pöördumisega viivitamist vajadusega koguda täiendavaid tõendeid ja teavet. Asjaolu, et kaebaja on kogunud täiendavat teavet, mis kinnitab tema juba varem välja kujunenud seisukohti, ei saa HKMS § 71 lg 1 järgi olla mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Halduskohtusse pöördumisel ei pea koheselt esitama kõiki tõendeid ning vajaduse korral kohus selgitab isikule tõendite esitamisega seonduvat (HKMS §

2 lg 5) või kogub tõendeid ise (HKMS § 2 lg 4). Väidetavate valeandmete sisaldumine protokollis nr 11 pidi kaebajale selguma juba selle kättesaamisel. Ehkki kaebaja on pärast protokolli kättesaamist pöördunud erinevate õiguskaitseorganite poole, ei ole ta siiski pidanud vajalikuks pöörduda halduskohtusse ega selgitanud välja selleks ettenähtud tähtaegu. Kaebaja ei ole põhistanud selliste objektiivsete takistuste esinemist, mis saaksid vabandada kaebetähtaja möödalaskmist (vt ka Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Isegi kui kaebajal mõjuv põhjus tegelikult esines, on ka ennistamistaotlus ise esitatud HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, sest kaebuse kohaselt selgusid viimased detailid kaebajale juba 2015. a veebruaris.

6. XX esitas halduskohtu määruse peale 15.05.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 02.06.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. XX palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja jätkata haldusasja menetlust. Kaebaja ei ole olnud teadlik tema pojale 2009. a sügisel SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla määratud raviskeemist ning kohus peaks käesolevas asjas täiendavalt tuvastama, et vastustaja esindaja sellekohane väide on vale. Kaebetähtaja ennistamine ning TKE 25.03.2010 protokolli nr 11 õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et prokuratuur, Sotsiaalministeerium, teised riigiasutused ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõpetaksid sellele Terviseameti ametniku BB allkirja kandvale dokumendile tuginedes valede ja eksitavate järelduste tõe pähe esitamise. Samuti palub kaebaja ringkonnakohtul kaaluda, kas tal on õigus nõuda ebaõige protokolli tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (sh avalikku vabandamist). Kaebaja on TKE 25.03.2010 protokolli nr 11 varem vaidlustanud haldusasjas nr 3-13-935 koos muude etteheidetega BB tegevuse suhtes. Kohus oleks pidanud kaebajale juba siis selgitama, millised on võimalused ja tähtajad uute asjaolude selgumisel nõuda BB vastutusele võtmist, et peatada kaebajale jätkuv kahju tekitamine. Kuna keelamiskaebuse saab esitada tähtajatult, soovib määruskaebuse esitaja, et kohus annaks protokollis sisalduvate valede tuvastamise järgselt korralduse, millega keelatakse igaveseks selle dokumendi ja selles esitatud järelduste (s.o hinnang ravivigade puudumisele) levitamine mistahes kujul.

8. Sotsiaalministeerium vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse nõuded ei ole tähtaegsed ja kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole esitanud keelamiskaebust (HKMS § 45 lg 1) ning tema kaebuse sisust lähtudes ei ole kaebust sellisena võimalik ka käsitada, sest kaebaja ei ole taotlenud haldusakti ega toimingu andmise keelamist. Tegemist on üksnes tuvastamisja heastamisnõuetega, mille osas on vastavalt HKMS § 46 lg 5 esimeses lauses ja HKMS § 46 lg-s 4 nähtud ette kolmeaastane halduskohtusse pöördumise tähtaeg, mis mõlemad on ületatud. Kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest ja temale kahju tekitamisest aru saama info avalikustamise ajal (19.08.2010) ning sellest tuleb arvestada ka kaebetähtaja kulgemist. Kaebetähtaega ei pikenda see, et kaebaja hinnangul on kahju tekitatud ka vaidlusalusele protokollile hilisema

3-15-751 4(5) viitamisega. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et halduskohus ei täitnud 2013. aastal tema suhtes selgitamiskohustust seoses võimalike õiguskaitsevahendite valikuga. Selline selgitamiskohustus on halduskohtul üksnes menetletava asja raames, mitte laiemalt. Vastustajal puuduvad andmed, et kaebaja oleks varasemalt samas küsimuses halduskohtu poole pöördunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et XX tuvastamisja heastamisnõuded on esitatud vastavalt HKMS § 46 lg 5 esimeses lauses ja § 46 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaegu oluliselt rikkudes.

10. Kaebus TKE 25.03.2010 protokolli nr 11 õigusvastasuse tuvastamiseks oleks tulnud halduskohtule esitada enne kolme aasta möödumist selle tegemisest arvates. Kaebusele lisatud protokolli väljavõttest (päevakorrapunkt 1.3, mis puudutas YY-le SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutatud tervishoiuteenuste kvaliteeti – tl 10-12p) nähtuvalt on see dateeritud 01.04.2010 ehk hiljemalt selleks ajaks pidi protokoll olema vormistatud ja kaebus tulnuks seega esitada hiljemalt 01.04.2013. Tegemist on seejuures kaebusega konkreetse toimingu peale, mitte HKMS § 46 lg 5 teises lauses viidatud muu tuvastamiskaebusega, mille võiks esitada tähtajatult. Määruskaebuses täiendavalt formuleeritud keelamisnõue ei ole HKMS §

45 lg-st 1 tulenevalt lubatav, sest antud juhul puuduvad igasugused väited ja andmed, mille põhjal oleks alust arvata, et Sotsiaalministeerium kavatseks anda mõne haldusakti või teha toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ja mida kaebajal ei oleks võimalik tõhusalt vaidlustada. Kaebaja esitatud keelamisnõue ei erine oma sisult varem esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõudest, millega halduskohtusse pöördumise tähtaeg on ületatud. TKE 25.03.2010 protokollis nr 11 kajastatud andmete või hinnangute edaspidise avalikustamise korral on kaebajal võimalik esitada kaebus vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks või teabe avalikustamise lõpetamiseks kohustamiseks.

11. Ehkki heastamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaega ei saa kõigi kaebaja poolt välja toodud TKE 25.03.2010 protokollis nr 11 sisalduvate andmete avalikustamise episoodide puhul hakata arvestama 19.08.2010, nagu on leidnud halduskohus, on kaebus sellele vaatamata esitatud hilinemisega. Kuivõrd kaebaja on leidnud, et temale on kahju tekitatud konkreetsete informatsiooni avalikustamise sündmustega (sh 19.08.2010 artiklid ja BB 30.05.2011 ettekanne Riigikogu sotsiaalkomisjonis), mitte pelgalt teabe esmase avalikustamisega, siis hakkab igast sellisest üksiksündmusest kulgema ka kolmeaastane tähtaeg konkreetse sündmusega tekitatud kahju hüvitamise või heastamise taotlemiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et halduskohtusse pöördumise aluseks saab olla vaid avalikõiguslikus suhtes kahju tekitamine ehk kahju väidetavalt põhjustanud toimingu peab olema teinud avaliku võimu kandja (sellele on kaebaja tähelepanu juhitud ka jõustunud Tallinna Halduskohtu 23.04.2015 määruses nr 3-15-1005, millega tagastati kohtu pädevuse puudumise tõttu XX kaebus BB tegevuse peale). Isegi kui lähtuda ajaliselt viimasest sündmusest, millele on kaebuses kahju tekitamisega seoses viidatud (s.o Terviseameti eksperdi poolt andmete avaldamine Riigikogu sotsiaalkomisjoni 30.05.2011 istungil), ei ole 25.03.2015 esitatud heastamiskaebus tähtaegne.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et XX-l puudusid mõjuvad põhjused, mis oleksid takistanud kaebetähtaja järgimist. TKE 25.03.2010 protokollis nr 11 sisalduvate järelduste ümberlükkamiseks täiendavate tõendite kogumise vajadus ei õigusta kohtusse pöördumise tähtaja järgimata jätmist. Vaidlustatava toimingu õigusvastasuses ja sellega isiku

3-15-751 5(5) õiguste rikkumises peab puudutatud isik jõudma selgusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1- 57-02, p 18). Kaebetähtaeg on seotud toimingu tegemisest või kahju tekkimisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisega. Pidades silmas, et XX on aastate jooksul kasutanud oma õiguste kaitseks erinevaid õiguskaitsevahendeid, puudub igasugune alus arvata, et tal poleks olnud võimalik kolmeaastase kaebetähtaja jooksul selgitada välja halduskohtusse pöördumise kord ja tähtaeg, kasutades selleks vajaduse korral advokaadi või muu õigusnõustaja abi. Olulise hilinemisega halduskohtusse pöördumiseks ei esinenud praegusel juhul ühtegi mõjuvat põhjust ja halduskohus on jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse HKMS § 71 lg 1 ja § 124 lg 2 kohaselt õigesti rahuldamata.

13. XX taotles halduskohtule 01.05.2013 esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-13-935 riigi peaprokuröri 01.04.2013 kirja ja prokuratuuri 26.11.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ning prokuratuuri kohustamist kaebaja ees avalikult vabandama ja tunnistama meedias, et BB suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks oli võltsinguid ja valesid sisaldav TKE eksperthinnang. Tallinna Halduskohtu 13.05.2013 ja 28.06.2013 määrustega nr 3-13-935 on kaebus kõigi eeltoodud nõuete osas tagastatud ning vastavad kohtumäärused on jõustunud. Kohtumäärustes kajastatud asjaoludest nähtuvalt on XX muu hulgas palunud kohtul selgitada, millised on tema võimalused TKE komisjoni otsuse tühistamiseks, kuid kohus ei ole sellel küsimusel määruste põhjendustes eraldi peatunud. XX poolt perioodil 25.03.2010–25.03.2015 muude kaebustega halduskohtusse pöördumist kohtute infosüsteemis ei kajastu.

Kuivõrd TKE 25.03.2010 protokolli nr 11 õigusvastasuse tuvastamise kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg oli möödunud juba XX poolt haldusasjas nr 3-13-935 prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamise ajaks (01.05.2013), ei saa halduskohtule heita ette tuvastamiskaebuse esitamise võimaluste selgitamata jätmist ning isegi võimalik kohtupoolne minetus ei saa tingida kaebetähtaja ennistamist käesolevas asjas. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et TKE 25.03.2010 protokolli nr 11 p-s 1.3 toodud komisjoni eksperthinnangut on võimalik kahtluse alla seada eelkõige vaid sama juhtumi osas läbiviidava uue eksperthinnangu teistsuguste järeldustega. Asja materjalidest nähtuvalt seni ühtegi uut eksperthinnangut koostatud ei ole, kuigi kaebajale on sellist võimalust korduvalt pakutud.

14. Seoses määruskaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Sotsiaalministeeriumi 28.04.2015 kirjalikus seisukohas (tl 103-109) esitatud väide, et XX oli 2009. a sügisel teadlik tema poja raviskeemist SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla, märgib ringkonnakohus, et tegemist on üksnes vastustaja hinnanguga, mille aluseks on olnud asjaolu, et XX viibis poja ravimise ajal pidevalt haiglas. Teise menetlusosalise seisukohtade ümberlükkamiseks saab menetlusosaline esitada kohtule omapoolsed selgitused ja tõendid ning asjakohane ei ole taotleda vastaspoole väidete õigusvastasuse tuvastamist.

15. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets