3-15-1638/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1638 Haldusasi LL-A kaebus 20.06.1996 väljastatud pärimistunnistuse tühistamise ja asendamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja – LL-A Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.07.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus LL-A määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta LL-A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.07.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1638 muutmata. 2. Jätta LL-A taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8; HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LL-A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb notar Ragne Tehveri poolt 20.06.1996 väljastatud pärimistunnistuse tühistamist ja õiguspärasega asendamist. Kaebuse kohaselt suri XX.XX.XXXX LK ning talle kuulunud Tallinnas XXXXXXX XX-XX asuva korteri pärisid notar Ragne Tehveri poolt 20.06.1996 väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 5508 kohaselt võrdsetes osades tema poeg EA ja abikaasa U-RA. U-RA suri XX.XX.XXXX ning tema pärijaks on tema abikaasa LL-A. Korter asukohaga XXXXXXX XX-XX, Tallinn oli erastatud U-RA ja LK abielu jooksul ja oli sellest tulenevalt abikaasade ühisvara. 20.06.1996 sai EA endale ebaseaduslikult (pettuse teel) ½ vaidlusalusest korterist, s.t kogu pärandatava osa. Selle tõttu on pärimistunnistus ebaõige ning ühtlasi on ebaõige ka kinnistusraamatu kanne XXXXXXX XX-XX korteri kohta. Rikutud on kaebaja abikaasa U- RA õigusi ning kaebajal on huvi kaitsta tema õigusi.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.07.2015 määrusega LL-A kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et sisuliselt on tegemist pärimisvaidlusega, mis on iseloomult eraõiguslik. HKMS § 4 lg 1

3-15-1638 2(3) kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Eraõiguslike vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Pärimisõiguse tunnistus ei ole käsitatav haldusaktina, mille tühistamist saaks nõuda halduskohtule esitatava kaebusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. LL-A palub 20.07.2015 määruskaebuses halduskohtu 06.07.2015 määrus tühistada ning võtta tema kaebus menetlusse. Lisaks palub kaebaja määrata talle esindaja riigi õigusabi korras, arestida XXXXXXX XX-XX asuv korter ning nõuda notar Ragne Tehveri büroost välja pärimistoimik nr 3678-96. Vaidlus puudutab dokumenti – 20.06.1996 väljastatud vigast pärimistunnistust nr 5508, mitte vara. Pärimistunnistus on notariaalne akt, mis on nii sisuliselt kui ka õiguslikult haldusakt. Pärimistunnistuse väljastamise kord on iseloomult avalik-õiguslik. Sellise avalik-õigusliku korra rikkumise tuvastamine kuulub halduskohtu pädevusse. Enne tunnistuse väljastamist oleks notar pidanud tuvastama dokumentide alusel pärandvara koosseisu, kuid praegusel juhul jättis notar välja selgitamata, et korter oli erastatud U-RA ja LK abielu kestel ja kuulus seega nende ühisvara hulka. Arvestades, et pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust, ei ole kaebaja kui U-RA õigusjärglane omandiõigust korteri suhtes kaotanud, kuid soovib, et korterit puudutavad dokumendid vastaksid faktilisele olukorrale. Kohus peab tunnistama kõige olulisemat dokumenti korteri omandamise kohta – 20.04.1995 ostu-müügilepingut – ning selle alusel tühistama 20.06.1996 pärimistunnistuse, asendades selle õiguspärasega. Ebaõige kandemääruse alusel tehtud kinnistusraamatu kande parandamiseks on vajalik sellest puudutatud isiku, s.o EA nõusolek. Kuna EA ei ole oma nõusolekut andnud, on kaebaja pöördunud kohtusse dokumentide parandamise nõudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on LL-A kaebuse õiguspäraselt tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ehk halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega.

5. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § 2 lg 1 järgi avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Asjaolu, et notar on avaliku võimu kandja, ei tähenda aga seda, et notari poolt välja antavad dokumendid, sh pärimistunnistused, oleksid haldusaktid, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Pärimistunnistus ei vasta HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Pärimistunnistusega ei tekitata ega lõpetata isiku õigusi, sh omandiõigust, vaid tegemist on üksnes tõendiga isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Riigikohus on seejuures selgitanud, et pärimisõiguse tunnistuse eraldi vaidlustamine ei ole vajalik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.02.2006 otsus asjas nr 3-2-1-121-05, p 36) ning pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2010 otsus asjas nr 3-2-1-151-09, p 14). See, kas konkreetsel juhul on pärimisõiguse kohta väljastatud

3-15-1638 3(3) pärimistunnistus või mitte, ei mõjuta vaidluse sisu – mõlemal juhul on tegemist eraõigusliku pärimisvaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Samuti ei muuda praegust vaidlust avalik-õiguslikuks asjaolu, et notar on kaebaja arvates rikkunud pärimistunnistuse väljastamisel avalik-õiguslikku korda. Ringkonnakohus märgib, et ka kahju hüvitamise nõuded notari vastu vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus (NotS § 14 lg 1 kolmas lause).

6. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 20.06.1996 pärimistunnistuse tühistamise ja uue pärimistunnistuse väljastamise nõuded on kaebaja juba esitanud maakohtule. Tsiviilasjas nr 2- 10-15500 jättis Harju Maakohus LL-A 01.04.2010 esitatud hagi läbi vaatamata ning tsiviilasjas nr 2-15-9186 keeldus Harju Maakohus 03.07.2015 määrusega LL-A 16.06.2015 esitatud ja 01.04.2010 hagiga samasisulise hagi menetlusse võtmisest, leides, et esitatud nõudega ei ole hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Maakohus märkis täiendavalt, et kuivõrd LL-A ei kuulunud vaidlustatava pärimisõiguse tunnistuse väljastamise ajal LK pärijate ringi ega olnud nimetatud ajal veel isegi õiguslikult seotud LK pärija U-RA-ga, puudub tal ka õigustatud huvi pärimistunnistuse nr 5508 tühistamiseks. Maakohus ei ole kaebaja hagide menetlemisest keeldunud pädevuse puudumise tõttu. Juba sellest, et maakohus on lugenud käesoleva vaidluse lahendamist oma pädevusse kuuluvaks, oleks kaebaja pidanud mõistma, et just maakohus on pädev asja lahendama. Sama vaidluse lahendamine ei saa olla korraga nii maakohtu kui ka halduskohtu pädevuses.

7. Neil põhjustel jääb LL-A määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.07.2015 määrus muutmata. Kuna kaebus ei kuulu menetlusse võtmisele, ei ole alust ka arestida XXXXXXX XX-XX asuvat korterit ning nõuda notar Ragne Tehveri büroost välja pärimistoimikut nr 3678-96. Samuti ei ole põhjendatud anda kaebajale riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eespool toodut arvestades on praegusel juhul tegemist RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorraga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks