Legislator Case Law & Legislation
1-14-4970/50 AI generated

1-14-4970/50 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-14-4970/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-14-4970

Legislator headnote

AI generated

1-14-4970/50 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-14-4970

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-4970

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-4970

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.A (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 13.08.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada S.A katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada S.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. S.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. S.A vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja S.A-le.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 18.06.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava S.A kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 05.01.2015.a kohtuotsusega tunnistati S.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9

järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Karistuse algus oli 05.11.2014 ja karistuse lõpp on 05.02.2016.

S.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral. Vangistuse ajal

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

S.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on

avaldanud soovi asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elama XXXasuvasse sotsiaalmajja. Vastavalt Sotsiaalhoole Ühingu garantiikirjale võimaldatakse kinnipeetavale tema vanglast ennetähtaegse vabanemise korral üürida möbleeritud eluruumi tingimusel, et tasutakase

tagatisraha 100 eurot ja vabanemistähtajast teatatakse 10 päeva ette. Vanglast edastatud andmetel S.A vabanemisfondis aga rahalised vahendid puuduvad. Garanteeritud töökohta

S.A vabanemise järgselt ei ole. Kinnipeetava ema rääkis, et nii tema kui vanaema on pensionärid, S.A õdedel-vendadel on oma pered ja mured, siiski lubas uurida, et ehk keegi

saaks S.A peale vabanemist veidi materiaalselt toetada, et aidata kasvõi eluruumi tagatisraha ära maksta.

Asja materjalide juures on garantiikiri Sotsiaalhoole Ühingust, millest nähtub, et tagatisraha 100

euro tasumisel ja 10-päevase vabanemistähtaja etteteatamisel võimaldavad S.A

ennetähtaegse vabanemise korral möbleeritud eluruumi üürimise võimaluse Sotsiaalhoole

3

Ühingu elamus XXX, aga ka sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abi töökoha otsimisel.

S.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab

isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla poolt toodud asjaolude ja

põhjendustega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud S.A

arvamuse, leiab, et S.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.A

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema

käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud

kuritegude üle, aga ka tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise ajendiks sõltuvusprobleemid, valdava osa oma seaduserikkumistest on toime pannud ebakaines olekus või

selle saavutamise eesmärgil. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude

toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine

kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid

kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on S.A olemas ka kindel elukoht. Positiivsena käsitleb kohus ka Sotsiaalhoole Ühingu

poolt kinnipeetavale pakutavat sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist ning abi töökoha otsimisel. Lähtudes vangla iseloomustuses märgitust, et vangistuse perioodil soovib kinnipeetav töötada ning töökohtade suhtes valiv ei ole, võib eeldada, et kinnipeetava kohtuistungil avaldatud

valmisolek vabaduses töötada on reaalne ning tema sissetulekuteks edaspidi on seaduslikud

töötasud. Vangla iseloomustuse kohaselt on S.A peale vanglast vabanemist võimalik

registreeruda ka Eesti Töötukassas töötuks, saada abi tööturule sisenemiseks ja töötutoetust, võimalik taotleda toimetulekutoetust.

4 Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud

kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/