3-15-583/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1895 Otsuse kuupäev 18. august 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Lutella kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. detsembri 2014 otsuse nr 13-6/1698 ja 27. jaanuari vaideotsuse nr 13-4/15/7-1 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – OÜ Lutella Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. september 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. 10. märtsil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Lutella kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 1. detsembri 2014 otsuse nr 12-6/1698 ja 27. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 13-4/15/7-1 tühistamiseks. 2. 16. märtsi 2015 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning andis PRIA-le tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. 3. 6. aprilli 2015 kirjalikus vastuses kaebusele palub PRIA jätta kaebus rahuldamata. 4. 6. mail 2015 määras kohus asja läbivaatamisele kohtuistungil 28. mail 2015. Määrust ei õnnestunud OÜ Lutella esindajale kätte toimetada. Kohtuistungile kaebaja esindaja ei ilmunud ning kohus lükkas asja arutamise edasi. 5. 12. juuni 2015 määrusega otsustas kohus vaadata haldusasja nr 3-15-583 läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide ning täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

2

Kaebuse põhjendused 6. PRIA 1. detsembri 2014 otsusega nr 12-6/1698 otsustati jätta välja maksmata OÜ-le Lutella mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse nr 141011703052 alusel kaebajale määratud toetus 1875 euro ulatuses ning suunata kaebaja 2015. aastal järelkontrolli. 7. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus õigusvastane, kuna 1. jaanuarist 2015 puudub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) § 62 lg 5. Vaidlustatav otsus tugineb aga Põllumajandusministri 8. septembri 2010 määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (määrus) § 18 lg-le 2, mis sätestas, et toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Seega ei eksisteeri enam alust, mis võimaldaks toetust mitte maksta ja PRIA oleks pidanud otsuse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg-st 3 tulenevalt kehtetuks tunnistama. Alates 1. jaanuarist 2015 on määrus tervikuna kehtetu, kuna puudub volitusnorm määruse andmiseks. Kaebaja hinnangul on põhiseadusega vastuolus ELÜPS § 122 lg 1, mis sätestab määruse kehtivuse aluse pärast 1. jaanuari 2015. 8. Määruse § 16 lg 5 p 1 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Säte reguleerib toetuse saaja kohustusi alates viimane toetuseosa on väljamaksmisest. Käesoleval juhul toetust väljamakstud ei ole, seetõttu ei saanud selle sätte alusel otsust teha. Otsusest ei selgu ka, millist maa-ala peetakse silmas metsamaana ning mis alustel tuvastati, et tegemist on metsamaaga; samuti, mida on mõeldud metsataimede ja raiejääkide all ning kuidas tuvastati nende olemasolu, suurus, hulk jms asjaolud. Selgitatud ei ole, kuidas metsataimede ja raiejääkide võimalik esinemine on põhjuslikus seoses kaebaja kohustusega investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada võimaliku rikkumisega. 9. Motiveerimata on otsus saata toetuse saaja 2015 aasta järelkontrolli. Vastustaja vastuväited 10. PRIA on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 11. 6. mail 2014 teostatud kohapealses kontrollis selgus, et astelpaju istikud ei ole kontrollitavad, kuna asuvad osaliselt kõrvalkinnistul, mis ei ole OÜ Lutella kasutuses. Lisaks oli osa taimi istutatud raiesmikule ning seega ei vastanud istandus 1 hektari ulatuses sellistele nõuetele, mis tagaksid taimede ellujäämise. Vastavalt ei olnud tagatud määruse § 16 lg 5 p-st 1 tulenev investeeringuobjekti säilitamise ja sihipärase kasutamise nõude täitmine. 13. oktoobril 2014 kohapealse lisakontrolli (kontrollakt nr 24609) tuvastati, et OÜ Lutella ei ole istikuid ümber istutanud ning taimede read algavad OÜ Lutella taimedega ja lõpevad OÜ Astelaid taimedega, kuid kinnistu piirid on maamõõdu ettevõtte poolt fikseeritud vastavate märkidega ning seega on eri ettevõtete taimed tuvastatavad. Raiesmikul esines endiselt metsataimi ning raiejääke, mistõttu nimetatud pind ei vastanud endiselt nõuetele. Kontrollide teostamise juures on viibinud ka kaebaja esindajad. 6. mail 2014 on OÜ Lutella juhatuse esimees H. Aaspõllu kirjutanud PRIA-le omakäelise kirja, milles kinnitab, et viib maa heasse põllumajanduslikku korda ning istutab taimed korrektselt vähemalt ühe hektari suurusele pinnale. Seega ei on alusetu kaebaja väide, et ta ei tea, millist maa-ala nõuetele mittevastavana silmas peetakse. 12. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse uue redaktsiooni jõustumine ei muuda kehtetuks seaduse varasema redaktsiooni alusel vastu võetud haldusakte. Vastustaja on

3

ELÜPS § 62 lg-t 5 ja määruse 16 lg 5 p1 ka sisuliselt õigesti kohaldanud, kuna normid näevad otsesõnu ette võimaluse toetuse maksmata jätmiseks, mistõttu leiab kaebaja ebaõigesti viieaastane investeeringuobjekti säilitamise kohustus on asjakohane alles pärast viimse toetuse osa väljamaksmist. 13. Järelkontrolli teostamise kohustus tuleneb PRIA-le otse Euroopa Liidu õigusnormidest ning põhjendusi kontrolli teostamiseks PRIA taotlejatele esitama ei pea. Kohtu seisukoht 14. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega tuleb haldusakti õiguspärasuse hindamisel otsustada, kas selle andmisel on järgitud haldusakti andmise ajal kehtinud üldaktide regulatsiooni. Käesoleval juhul peab kohus kontrollima, kas PRIA otsus nr 13-6/1698 on kooskõlas 1. detsembril 2014 kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) ja selle alusel antud täitevvõimu üldaktidega. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks toetuse kaebajale osaliselt välja maksmata jätmise otsustus kaebaja õigusi kestvalt piirava toimega. Toetuse välja maksmata jätmine toob kaasa kaebaja ilmajäämise konkreetsest rahasummast ning sellega on otsuse regulatiivne toime kaebaja suhtes ammendunud. Raha saamata jäämine võib küll mõjutada isiku majandustegevust tulevikus ja omada seega pikemajalist mõju kaebaja majanduslikele huvidele, kuid seda ei saa samastada haldusakti mõjuga isiku õigustele ja kohustustele. Seetõttu ei ole tegemist HMS § 65 lg-s 3 nimetatud olukorraga ja ELÜPS uue redaktsiooni jõustumise järel ei pidanud PRIA kaevatavat otsust OÜ Lutella kasuks kehtetuks tunnistama. 15. Põllumajandusministri 8. septembri 2010 määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (määrus) § 18 lg 2 järgi ei maksta toetust ELÜPS § 62 lg 5 ls-s 2 sätestatud juhtudel. ELÜPS § 65 lg 5 ls 2 sätestab, et PRIA jätab maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. Määruse § 12 lg 2 p-st 3 tulenevalt taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded. Tulenevalt määruse § 6 lg-st 3 peab abikõlblik kulu olema põhjendatud, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Määruse § 16 lg 5 p 1 nimetab toetuse saamise nõuete hulgas ka taotleja kohustuse investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Eeltoodu alusel nõustub kohus vastustajaga, et PRIA-l on õigus teha otsus toetuse osaliseks või täielikuks välja maksmata jätmiseks juhul, kui kohapealse kontrolli tulemusena tehakse kindaks, et istanduse rajamiseks taotletava toetusega soetatud taimed on istutatud tingimustesse, mis ei taga investeeringuobjekti säilitamise kohustuse täitmist viie aasta jooksul. Kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et määruse § 16 lg 5 p 1 nõue on asjasse puutuv üksnes toetuse väljamaksmise järel, tekiks ebamõistlik olukord, kus PRIA peaks toetuse välja maksma ning koheselt tegema otsuse toetuse tagasinõudmise kohta. Olukorras, kus kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et taimede säilimine on ohus nende kasvukoha tingimuste tõttu, on kaheldav, kas taimede soetamisel tehtud kulu vastab määruse § 6 lg-s 3 nimetatud abikõlbliku kulu tunnustele. Sel juhul tuleb toetuse välja maksmata jätmist pidada õiguspäraseks.

4

16. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja on kaebaja rajatud astelpajuistandust kontrollinud kahel korral, 6. mail ja 13. oktoobril 2014. Kohapealse kontrolli tulemused on kajastatud 6. mai 2014 kontrollaktis nr 24563 (tl 15) ja 13. oktoobri 2014 kontrollaktis nr 24609. Esimesel kontrollimisel tuvastati, et toetatava investeeringuga soetatud astelpaju taimed on istutatud selliselt, et looduses puudub võimalus eristada kaebaja taimi naaberkinnistul samuti astelpaju kasvatava OÜ Astelaid taimedest, kuna taimeread ulatuvad üle kinnistu piiride. Kaebaja on soovinud muuta osa endist metsamaad põllumaaks. Endisel raiesmikul asusid kännud, puidujäägid ja metsataimede põõsad. Kaebaja seadusliku esindaja omakäelise seletuse (tl 17) kohaselt on metsamaad korrastatud, kuid freesida pole veel jõutud. Maa viiakse heasse põllumajanduslikku korda ja taimed istutatakse korrektselt vähemalt ühel hektaril. Teisel kontrollimisel leiti, et OÜ-le Lutella ja OÜ-le Astelaid kuuluvate taimede eristamiseks on istikute read tähistatud puidust märkidega. Kaebaja esindajana kontrolli juures viibinud Lauri Andresseli selgituse järgi ei teostatud raiesmikul töid enne 12. septembrit 2014. Pärast seda on maa randaalitud, trimmerdatud ja freespurustajaga freesitud. Tema hinnangul on tegemist astelpaju kasvatamiseks piisava lahendusega kuna õhukest huumusekihti pole võimalik kändude juurimisega segi pöörata. PRIA inspektor on siiski tuvastanud, et endiselt esineb raiesmikul puidu jääke ja metsataimi. Viimast kinnitavad kontrollimisel tehtud fotod1. Neilt nähtub, et maapinda katavad puidujäägid, astelpaju istikud ei ole muude taimede hulgas selgelt eristatavad. 17. Kohtu hinnangul ei saa kohapealse kontrolli käigus fikseeritud asjaoludel, ühes kaebaja esindaja L. Andresseli selgitusega, et kände ei kavatseta juurida, pidada õigusvastaseks vastustaja järeldust, et vähemalt ühe hektari suurusel alal ei ole tagatud toetatava tegevuse jätkuvus. Pädeva asutusena oli PRIA-l ühelt poolt kohustus otsustada toetuse andmine ja maksta toetus välja õiguspäraselt, taotlejate õigusi ülemääraselt piiramata, teiselt poolt on vastustaja kohustatud tagama, et toetust makstaks üksnes abikõlbulike kulutuste hüvitamiseks isikutele, kes täidavad toetuse saamise nõudeid. Põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määruse nr 11 „Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ § 5 lg 11 sätestab, et puukoolide, jõulupuuistanduste ning puuviljaja marjakultuuride aia võraalused ja reavahed on hooldatud. Võraalused ja reavahed, kus kasvavad rohttaimed, on vähemalt üks kord aastas enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. Kohtu hinnangul saab sättest analoogia korras juhinduda ka käesoleval juhul ja järeldada, et istikute reavahedes ja võraalustes ei ole lubatud lisaks rohttaimedele muid taimi. Istanduse pind peab olema selline, mis võimaldab rohttaimede niitmist, s.t lubatud ei ole kändude, põõsaste või puidujääkide esinemine reavahedes või võraalustes. Kuna määrusest ja ELÜPS-st tulenevalt on PRIA kohustatud kontrollima toetuse täieliku või osalise välja maksmata jätmise aluste esinemist, siis on PRIA pädev hindama ka seda, kas kontrolli käigus tuvastatud asjaoludel saab lugeda toetatavat tegevust jätkusuulikuks määruse § 16 lg 5 p 1 tähenduses. Kohus leiab, et kuna raiesmikule istutatud taimed kasvasid tingimustes, mis ei ole astelpalju kasvatamiseks tavapärased ja erinesid ka ülejäänud istanduse tingimustest ning taimede hulgas oli juba hukkunud istikuid, tulnuks kaebajal endal esitada tõendid selle kohta, et taimede kasvutingimused on piisavad toetatava tegevuse jätkamiseks nõutud aja jooksul. OÜ Lutella ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud haldusmenetluses ega kohtumenetluses. Piisavaks ei saa pidada kaebaja esindaja selgitust, et lahendus on sobiv astelpaju kasvatamiseks. Kaebajal ei ole keelatud raiesmikul astelpaju kasvatada, kuid puudub alus eeldada, et tegevust nendel tingimustel toetatakse. 18. Kohtu hinnangul ei ole tegelikku vaidlust ka selles, et vaidlusalune raiesmik moodustab ca ühe hektari kaebajale kuuluva kinnistu pindalast. 20. juuli 2015 menetlusdokumendi lisana esitatud

1 Fotofaili atribuutidest nähtuval on need loodud 13. oktoobril 2014.

5

skeemil on metsamaa selgelt piiritletud. 13. oktoobri 2014 kontrollakti kohaselt mõõtsid vastustaja ametnikud M. Võigas ja H. Nipernaadi vaidlusaluse maatüki üle. Ka kaebaja seaduslik esindaja on 6. mai 2014 seletuskirjas kinnitanud, et raiesmikul esinevate minetuste tõttu on vajalik vähemalt ühe hektari maa heasse põllumajanduslikku korda viimine. Siinjuures ei ole kaebaja esitanud andmeid selle kohta, et vaidlusaluse raiesmiku ala oleks tegelikkuses väiksem kui üks hektar. Seetõttu on kohus seisukohal, et PRIA on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja astelpaju istanduse tingimused ühe hektari suurusel alal ei taga määruse § 16 lg 5 p 1 nõude täitmist. 19. Kohus nõustub vastustajaga selles, et otsust OÜ Lutella järelkontrolli suunamise kohta ei pidanud PRIA põhjendama. Pädeva asutusena on PRIA-l kohustus viia läbi järelkontrolli. Toetuse taotlemisega võttis aga kaebaja endale kohustuse taluda enda suhtes kontrolli teostamist. Olukorras, kus toetuse maksmisest tuleneb taotlejale tähtajaline kohustus, ilmneb kontrollile allumise kohustus ainuüksi sellest tingimusest (näit määruse § 16 lg 5 p 1). Otsesõnu on taotleja kohustus võimaldada teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet määruse § 16 lg 5 p-s 4. 20. Eeltoodu alusel leiab kohus, et PRIA 1. detsembri 2014 otsus nr 13-6/1698 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. 21. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik