2-13-56858/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-56858

Tsiviilasi

Urmas Uibo pankrotimenetlus

Urmas Uibo avaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Uibo määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Urmas Uibo (isikukood: XXX);

Puudutatud isik:

SA

Keskkonnainvesteeringute

Keskus

(registrikood:

90005946); juhatuse liige Veiko Kaufmann:

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määruse

resolutsiooni p-i 3 ja tuvastada, et Urmas Uibo

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo

toimepanemine.

2. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015

määrus muutmata, muutes osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv

riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

Urmas Uibo kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Urmas Uibo esitas 29. novembril 2013 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu

Maakohus võttis avalduse 16. mai 2014 määrusega menetlusse. 08. juulil 2014 esitas U. Uibo

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu 14. juuli 2014

määrusega kuulutati välja Urmas Uibo pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Tiia Kalaus.

U. Uibo pankrotimenetluses ainsa nõude esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus summas

9 204,31 eurot, mis loeti 15. oktoobril 2014 nõuete kaitsmise koosolekul täissummas kaitsmiseta

tunnustatuks. U. Uibo pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega

10. detsembril 2014.

27. jaanuaril 2015 esitas haldur teatise U. Uibo pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 158 alusel, sest varast ei jätku pankrotimenetluse

läbiviimise kuludeks ning palus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Pankroti väljakuulutamise hetkel ei olnud U. Uibol mingit vara. Võlgniku kontole laekumised

pankrotimenetluse jooksul puudusid. Võlgnik on töötu, töötukassas arvele ennast võtnud ei ole.

Kohustuslik pensionikonto on avatud, kuid kohustusliku pensionikonto osakuid ei arvata

pankrotivarasse ja neid ei saa haldur võõrandada. Seega ei ole võlgniku arvelt rahalisi vahendeid kinni

peetud.

Nõuded

võlgnikul

kolmandate

isikute

vastu

puuduvad.

II

järgus

esitatud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõuet 9 204,31 eurot tunnustati täies ulatuses, jaotis 100%.

Nõue on täies ulatuses täitmata. Tegemist on võlgniku õigusvastasest käitumisest tingitud nõudega.

III rahuldamisjärgus nõudeid ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur ei

ole esitanud ega kavatse esitada U. Uibo pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid. Halduri

vajalikud kulutused on halduri tasu 468,48 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku puudumine, mis võimaldaks nõuet rahuldada. Võlgniku

käitumine näitab, et võlgnik pole huvitatud töö otsimisest, sest tema kinnitusel puudub mõte

miinimumtasu eest tööl käia. Võlgniku väitel elab ta emaga kahekesi ema pensionist, vahel teeb

juhutöid toidu eest. Halduri seisukohalt ei anna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus talle

võimalust tema vastu esitatud nõude kustutamiseks PankrS § 176 alusel.

Võlausaldaja vaidles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastu. Kui kohus

siiski peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib usaldusisikuks

nimetada võlausaldaja või võlausaldaja nõusolekul haldur T. Kalause.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus lõpetas 16. aprilli 2015 määrusega füüsilisest isikust võlgniku U. Uibo

pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks.

U. Uibo (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud

(PankrS § 153 lg 1 p 2), on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõue 9 204,31 eurot, jaotise 100%.

U. Uibo maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5,

§ 28 lg 2 tähenduses.

Maakohus jättis U. Uibo (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata, vabastas

T. Kalause pankrotihalduri kohustustest ja määras pankrotihaldurile tasu 468,48 eurot (sh

käibemaks). Maakohus andis U. Uibole (pankrotis) menetlusabi pankrotihaldur T. Kalause tasu

maksmiseks.

Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, halduri tasu kinnitamiseks ja pankrotihalduri vabastamiseks on

põhjendatud ja tuleb rahuldada PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 6 alusel. Keegi võlausaldajatest ega

kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud

summat tasunud. Maakohus nõustus halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks

rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Maakohus nõustus pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjustega. Võlgniku vastu on

esitatud tema õigusvastasest käitumisest ehk kuriteo toimepanemisest tulenev nõue, mis on olnud

aluseks võlgniku pankroti väljakuulutamisele. Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku soovimatus

seda võlga tasuda. Maakohus kvalifitseeris võlgniku soovimatuse oma kohustust täita PankrS § 28 lg

2 järgi raske juhtimisveana. Võlgnik on oma soovimatust põhjendanud ning olnud aastaid tegevusetu.

Maakohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste

ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja

taotleb jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ja on esitanud kohtule asjaolud,

mis saaksid PankrS § 171 lg 2 järgi olla aluseks U. Uibo kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmisele. Nimetatud asjaoludeks on vara varjamine (võlgnik varjas, et ta on alates

17. aprillist 2013 OÜ Projekt 10 ainuosanik), võlausaldaja nõude rahuldamise tahtlik takistamine

(võlgnik andis talle kuuluva madelhaagise vanarauaks), kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi

saavutamise võimatus. Pankrotihaldur on seisukohal, et U. Uibo kohustustest vabastamise menetlus

on perspektiivitu PankrS § 176 lg 2 järgi ja tuleb jätta algatamata.

Maakohus nõustus võlausaldaja kõigi argumentidega ning leidis, et PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel tuleb

kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. PankrS § 171 järgi tuleb kohtul juba pankroti

väljakuulutamisel hinnata sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolu või puudumist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimus on kohtu kaalutlusotsus. U. Uibo on

avaldanud kohtule küll terviseprobleeme, kuid töövõimetust ja puuet talle vormistatud ei ole. Ajutine

haldur on tuvastanud U. Uibo seisukoha, et tööl käimisel ei ole mõtet, sest kohtutäiturid võtavad raha

ära ja piisavat töötasu ei ole võimalik saada. Seetõttu töötab ta juhutöödel ja saab tasu natuuras. Elab

koos emaga ema pensionist ja hoolitseb ema eest. Kohtuotsusega välja mõistetud võla tasumisest

puudub ülevaade, ise ei ole midagi tasunud. Võlausaldajaga ei ole ühendust võtnud.

Kõigi pankrotimenetluse kestel kogutud andmete põhjal asus maakohus seisukohale, et võlgnikul

puudub soov otsida tulutoovat tegevust ja saadavast tulust oma kohustusi täita. Võlgnik on sõnaselgelt

kohtule kinnitanud, et ta ei pea vajalikuks tööd või teenistust otsida ja ta ei pea õigeks oma sissetuleku

arvelt kohustusi täita. Ta on rikkunud pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada täielikud andmed

oma vara kohta (jättis kohtule ja ajutisele haldurile esitamata andmed talle kuuluva äriühingu kohta),

mis on PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise alus.

Andmete avaldamata jätmist tuleb lugeda toimunuks vähemalt raskest hooletusest. Füüsilisest isikust

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus saab toimuda üksnes võlgniku enda poolt aktiivselt

toimuva tegevusena. Käesoleval juhtumil on võlgnik tahtlikult ja eesmärgipäraselt vältinud mitme

aasta kestel oma toimetuleku parandamist ja oma vara ja sissetuleku avalikustamist, eesmärgiga

vältida võlanõuete pööramist tema sissetulekule. Võlgnik ei ole võtnud end arvele ka töötukassas.

Asjaolu, et tegelikkuses on võlgnik aastatel 2012 ja 2013 töötanud arvestatava sissetulekuga, osutab,

et võlgnik on võimeline tulu teenima ja sissetulekut saama. Samas ei ole ta saadud tulust teinud

makseid võlausaldajale kohustuse täitmise katteks. Võlgnik ei ole ka kohtu soovitusel pöördunud

võlausaldaja poole võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Selline võlgniku hoiak lisaks vara ja

sissetulekute varjamisele tähendab, et on perspektiivitu kohustada võlgnikku täitma PankrS §-s 173

ettenähtud kohustusi menetluse kestel. Võlgnikul tuli täita PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, s.o

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, juba

pankrotimenetluse kestel.

U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puudub perspektiiv. U. Uibo ainuke

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustus, mis PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe kohustustest vabastamise menetluse tagajärjel. Seega

puudub kohtul võimalus vabastada U. Uibo selle kohustuse täitmisest ka pärast kohustustest

vabastamise menetluse läbimist. Menetluse pidamine ei ole menetlusökonoomiliselt otstarbekas ja

on õiguslikult põhjendamatu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. U. Uibo esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

16. aprilli 2015 määrus ning teha uus määrus, millega algatata U. Uibo kohustustest vabastamise

menetlus.

Määruskaebuses esitatud seisukohtade kohaselt:

1) ei nõustu kaebaja maakohtu määrusega osaliselt;

2) ei ole maakohus uurinud, kas määruskaebuse esitaja sooviks on olnud lihtsalt pääseda võla

tasumisest või teha seda pankrotimenetluse käigus koostöös pankrotihalduriga. Võib olla koos

halduriga oleks võlgnik saanud saavutada kokkuleppeid võlausaldajaga, mida senimaani pole saanud

sõlmida;

2) on määruskaebuse esitamise aluseks soov olla seadusekuulekas ja vabaneda ülejõu käivatest

kohustustest.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

4. Võlausaldaja SA keskkonnainvesteeringute Keskus vaidleb määruskaebusele vastu, jäädes oma

senini esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb muuta üksnes p 3 osas, milles

maakohus tuvastas U. Uibo maksejõuetus tekkimise põhjusena raske juhtimisvea. Ringkonnakohus

tuvastab U. Uibo maksejõuetuse põhjusena kuriteo toimepanemise. Ülejäänud osas, sh osas, millega

maakohus jättis algatamata U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebuse sisust nähtuvalt vaidlustab kaebaja maakohtu määrust osas, milles maakohus keeldus

rahuldamast võlgniku taotlust algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus (määruse

resolutsiooni p 4). Nimetatud otsustusega seondub ka määruse resolutsiooni p 3, milles maakohus

tuvastas U. Uibo maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud, st U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

(p 4) ja tema maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea tuvastamise (p 3) osas.

6. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust

võlgniku poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Maakohus on võlgniku raske juhtimisveana käsitlenud võlgniku soovimatust rahalist kohustust täita,

mis seisnes võlgniku tegevusetuses aastate vältel. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

Raske juhtimisvea tuvastamiseks peaks kohus kõigepealt tuvastama, millist PankrS § 28 lg-s 2 ette

nähtud kohustust võlgnik on rikkunud, samuti peaks kohus sellisel juhul tuvastama ka võlgniku süü

vormi vähemalt raske hooletuse kujul. Maakohus seda teinud ei ole. Vastupidi, maakohus on

märkinud oma põhjendustes, et „samas ei ole füüsilisest isikust võlgnikul seadusel põhinevat

tegutsemiskohustust võla tasumise nimel“. Seega on maakohus ka ise leidnud, et puudub seadusest

tulenev alus sundida füüsilist isikut tulu teenima oma kohustuste täitmise eesmärgil, mis tõttu on

maakohtu vastavad põhjendused vastuolulised.

Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei saa võlgniku soovimatust täita oma rahalisi kohustusi, st

tegevusetust, käsitleda raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Asja materjalide kohaselt

on võlgniku täitmata kohustus 9204, 31 eurot tekkinud kuriteo toimepanemise tulemusena. Tegemist

on kuriteo toimepanemisega tekitatud kahjunõudega. Ka võlgnik ise on 29. novembri 2013

pankrotiavalduses väitnud, et tema majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile on avaldanud

mõju neljaaastase vabaduskaotusliku karistuse kandmine kinnises vanglas Jõgeva Maakohtu 08.

veebruari 1999. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-71-1997. Muud samas suurusjärgus kohustused

võlgnikul puuduvad. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tema poolt toimepandud kuritegu.

PankrS § 163 lg 5 kohustab kohut märkima pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuse. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3 tuleb muuta. Kuna U. Uibo

on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud kriminaalkuriteos, siis tuleb maksejõuetuse põhjusena

tuvastada kuritegu, mitte kuriteo tunnustega tegu.

7. Alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks on sätestatud PankrS § 171 lg-s

2. Maakohus jättis U. Uibo suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg

2 p 5 alusel ja tuvastas, et U. Uibo on pankrotimenetluses vähemalt raske hooletusega esitanud

ebatäielikke andmeid oma vara kohta sellega, et jättis avaldamata andmed talle kuuluva äriühingu

OÜ Projekt 10 kohta.

Pankrotihaldur on 25. veebruaril 2015 maakohtule avaldanud (II kd lk 48), et tavaliselt ta kontrollib

füüsilisest isikust võlgniku korral tema kuuluvust osanike ringi või juhtorganitesse, kuid antud juhul

on see ekslikult jäänud tegemata. Politsei- ja Piirivalveameti 13. märtsi 2015 teatise kohaselt (II kd

lk 55) on U. Uibo pöördunud 30. juunil 2014 politseisse avaldusega selle kohta, et tema õepoeg

M. Järva on teinud tema nimele firma nimega OÜ Projekt 10, millest oli U. Uibo ka teadlik.

Pankrotihaldur on avaldanud seisukoha, et tegelikult ei ole võlgnik rahalisi vahendeid antud

osaühingu eest tasunud. Ilmselt tasuti temale mingi rahasumma, et ta osaühingu osa omandaks ning

annaks nõusoleku juhatuse liikmeks olemise kohta. Pankrotihalduri samast menetlusdokumendist (II

kd lk 48) nähtub, et OÜ Projekt 10 osal puudub väärtus. Äriregistri kohaselt on osaühingule tehtud

kustutamishoiatus.

Ringkonnakohus leiab, et U. Uibo poolt kohtule ja ajutisele haldurile andmete avaldamata jätmine

talle kuuluva osaluse kohta OÜ-s Projekt 10 ei ole käsitletav PankrS § 171 lg 2 p 5 järgse kohustuse

rikkumisena. PankrS § 171 lg 2 p 5 käsitleb vara varjamist võlgniku poolt, mis võib olla kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseks. Vara varjamisena ei saa käsitleda andmete mitte

esitamist vara kohta, mis on kantud avalikku registrisse ning millega on võimalik tutvuda nii kohtul,

võlausaldajatel kui ka pankrotihalduril. Antud juhul on pankrotihaldur möönnud, et ta ei ole oma

kohustusi täielikult täitnud. Pankrotihalduri poolt avaldatu põhjal saab ringkonnakohus järeldada, et

OÜ Projekt 10 osal ei ole väärtust, mistõttu selle vara nimetamata jätmine varanimekirjas ei saanud

mitte kuidagi mõjutada pankrotimenetluse käiku ega võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust. Seega

tuleb maakohtu määrusest välja jätta põhjendused PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldatavuse osas võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alusena.

Maakohtu määrusest tuleb välja jätta ka maakohtu ebaõige seisukoht, mille kohaselt oli võlgnik

kohustatud täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi juba pankrotimenetluse ajal. PankrS §-st 173

nähtub selgelt, et seadus kohustab võlgnikku tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, alles kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku

kohustused pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-des 85 – 91 ja füüsilisest isikust võlgniku

töötamiskohustust need sätted ette ei näe.

8. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks anda hinnang maakohtu seisukohale, et U. Uibo suhtes ei

pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki.

Pankrotiseaduse sätete kohaselt saab kohustustest vabastamise menetlust algatada üksnes sellise

füüsilise isiku suhtes, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot ja viidud läbi pankrotimenetlus. PankrS

§ 2 teise lause kohaselt on füüsilise isiku pankrotimenetluse üheks eesmärgiks võimaluse andmine

vabaneda oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras. PankrS § 175 kohaselt kestab

kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat.

Ringkonnakohus leiab, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata

isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval

juhul on võlgnikul jaotusettepanekust nähtuvalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata

kohustused üksnes SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ees summas 9204, 31 eurot. Tegemist on

kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudega. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku

kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti

väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud

kohustustest vabaneda. Muudest kohustustest vabastamise vajalikkusele võlgnik määruskaebuses ei

ole tuginenud.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras ei täida oma eesmärki ja U. Uibo ei

vabaneks ikkagi talle väidetavalt ülejõukäiva kohustuse täitmisest. Ringkonnakohtule jääb

arusaamatuks võlgniku väide, et ta soovis võla tasumise osas saavutada sissenõudjaga kokkuleppe

pankrotimenetluse käigus, kuna vastavaid ettepanekuid asja materjalid ei kajasta. Sissenõudjaga saab

võlgnik sõlmida kokkuleppeid võla tasumise osas ka täitemenetluse käigus. Pankrotimenetluse

jätkamine olukorras, kus puuduvad vahendid selle menetluse läbi viimiseks, ei ole PankrS § 158

lg 1 järgi lubatud. Määruskaebuses ei ole esitatud seisukohti, mis annaksid aluse U. Uibo suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohustustest vabastamise menetluse

algatamine ja läbi viimine U. Uibo suhtes ei täidaks oma eesmärki. Tõlgendades PankrS §-i 2 teist

lauset koosmõjus PankrS § 171 lg-tega 1 ja 2, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse U. Uibo

suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas muutmata, ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendustel.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

jätta määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus vabastas U. Uibo määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest. Ringkonnakohus vabastab kaebaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigituludesse tasumise

kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks