2-14-61740/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ülle Jänes, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2015, Tallinn

Tsiviilasja number 2-14-61740

Tsiviilasi Creditreform Eesti OÜ hagi MB vastu põhivõlgnevuse 130 euro, käsitluskulu 30 euro, kahju 62,88 euro ning viiviste saamiseks, alternatiivselt 130 euro, intressi 1,30 euro, kahju 92,88 euro ja viiviste saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.06.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Creditreform Eesti OÜ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 305,80 eurot Menetlusosalised, nende esindajad Hageja Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline esindaja Olga Vijard Kostja MB (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXX), lepinguline esindaja Ülli Adamson Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda Creditreform Eesti OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. Creditreform Eesti OÜ (hageja) esitas 28.11.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 05.01.2015 hagiavalduse täpsustuse MB (kostja) vastu põhivõlgnevuse 130 euro, käsitluskulu 30 euro, kahju 62,88 euro ning viivise saamiseks. 13.04.2015 esitas hageja alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

130 eurot, kahju 92,88 eurot, intressi 1,30 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 29.06.2011 internetiportaali www.ferratum.ee vahendusel Ferratum Estonia OÜ-lt laenu 130 eurot, mis kanti kostjale üle 29.06.2011. Kostja pidi laenu koos käsitluskuluga 30 eurot tagastama 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 29.07.2011, kuid kostja seda ei teinud. Kostjale on saadetud meeldetuletuskiri 10.08.2011. Ferratum Estonia OÜ loovutas nõude hagejale ajavahemikul 01.12.2012-11.12.2012. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud. Ferratum Estonia OÜ üldtingimuste p 13.2. kohaselt on aegumistähtaega pikendatud kuni 5 aastani ja tahtliku lepingu rikkumise puhul 15 aastaks. Aegumistähtaja pikendust võimaldab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg 2. Üldtingimuste p 13.2. ja TsÜS § 145 lg 2 alusel aegub nõue 31.12.2016. Üldistest alustest (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3) lähtuvalt aeguks nõue 31.12.2014. Aegumine peatus hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 1 alusel ning seega ei ole hageja nõue aegunud ka TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt. Üldtingimuste p

13.2 puhul ei ole tegemist tühise tüüptingimusega.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning tõi välja, et nõue on aegunud. Ka hageja alternatiivne nõue on aegunud (TsÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt). Kostja taotles aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja nõue aegus TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt 30.07.2014, mitte aga 31.12.2014 nagu hageja ekslikult arvab. Kostja ei ole kunagi näinud laenuandja üldtingimusi sellises redaktsioonis nagu hageja need kohtule on esitanud. Ferratum.ee kodulehelt on kättesaadavad hoopis teistsugused üldtingimused. Laenuandja üldtingimused sellistena, nagu need on käesolevas menetluses kohtule esitatud, on tühised. Aegumist muutvale kokkuleppele tuginemine võib olla välistatud ka üksnes hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (TsÜS § 138 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 järgi), esmajoones kui kokkuleppele tuginemist võib lugeda õiguse kuritarvitamiseks. Kui aegumist puudutav kokkulepe on seadusega vastuolus, toob see TsÜS § 87 järgi kaasa kokkuleppe tühisuse. Juhul kui kostja laenuvõtmise ajal kehtisid laenulepingu üldtingimused hageja esitatud kujul, on nende üldtingimuste p 13.2 seadusega vastuolus ning tühine.

3. Harju Maakohtu 29.06.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega ning menetluskulude hageja kanda.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta menetluskulude kostja kanda.

Määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS §

405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 130 euro, käsitluskulu 30 euro, kahju 62,88 euro ning viivise tasumist. 13.04.2015 esitas hageja ka alternatiivse nõude, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 130 eurot, kahju 92,88 eurot, intressi 1,30 eurot ja viivise. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

6. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

8. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Ülle Jänes Ande Tänav